Pimekatse: definitsioon, tüübid (topeltpime) ja eesmärk

Pimekatse: selge ülevaade mõistest, topeltpimedusest, meetoditest ja eesmärkidest. Õpi, kuidas pimekatse vähendab eelarvamusi ja tagab usaldusväärsed teadustulemused.

Pimekatse või pimekatse on katse või eksperiment, mille puhul katsetaja ei tea, millist ravi katsealusele antakse. Selle eesmärk on vältida eelarvamusi, mida eksperimentaator muidu võiks tekitada. Kui nii katsetaja kui ka katsealune on pimendatud, on tegemist topeltpimeda katsega.

Oletame, et tarbijatel palutakse võrrelda erinevate tootemarkide maitseid. Ilmselt peaks toote identiteet olema varjatud - vastasel juhul kipuvad tarbijad eelistama neile tuttavat kaubamärki. Samamoodi ei tohiks ravimit katsetades nii patsiendid kui ka katsetaja teada, millist annust igal juhul manustatakse.

Pimekatse vastandiks on avatud katse. Terminid pime (omadussõna) või pimestada (transitiivne verb), kui neid kasutatakse selles tähenduses, on sõna-sõnalise idee - kellegi silmade sidumine - ülekantud laiendused.

Tüübid ja terminid

• Ainult katsealune pime (single-blind) – osalev isik ei tea, kas ta saab uuringravimit, platseebot või võrdlustoodet, kuid uurija või raviandja teab.
• Topeltpime (double-blind) – nii osaleja kui ka uurija/see, kes hindab tulemusi või manustab ravi, ei tea rühma jaotust. See vähendab nii osalejate kui uuringut läbi viivate isikute eelarvamusi.
• Kolmekordne pime (triple-blind) – lisaks eelnenutele on pimendatud ka andmete analüüsija või uuringu sponsor; mõnikord tähistatakse ka seda, et kogu uurimisprotsess kuni andmete lahtipakkimiseni on pimendatud.
• Observaatoripime (observer-blind) – ravijuhte või patsiendi kohta teadvaid isikuid ei ole, kuid sõltumatud hindajad (näiteks radioloogid) ei tea ravigrupi kuuluvust.
• Avatud katse (open-label) – vastupidine pimekatsele: nii uurija kui osaleja teavad, mida manustatakse.

Eesmärk ja tähtsus

Pimekatsete peamine eesmärk on vähendada erinevat tüüpi kallutatust (bias), näiteks:

• Otsustaja- või uurijapõhine eelarvamus – kui uurija teab, millises rühmas osaleja on, võib see mõjutada ravisoovitusi või hinnanguid tulemuste kohta.
• Osalejaootused (placebo-efekt) – uskumus ravi toimimisse võib muuta osalejate kirjeldusi sümptomitest ja käitumist.
• Materjali- ja mõõtmisviga – hindajad võivad tahtmatult tõlgendada kaudseid märke soovitud tulemuse kasuks.

Seetõttu suurendab pimekeskkond uuringu sisemist kehtivust ja aitab tuua esile reaalse toime-erinevuse ravimeetodite vahel.

Kuidas pimenemine tehakse praktikas

• Ravimite puhul valmistatakse sekkumised nii, et platseebo ja aktiivne aine näevad välja identsed (vabrikuline pakend, värvus, maitse, süstlahused jms).
• Ravi määramine toimub juhuslikustamise (randomiseerimise) kaudu ja rühma määrav info hoitakse krüpteeritult või kolmanda osapoole käes (nt keskne randomiseerimisteenus või apteeker).
• Andmete kogujad ja analüütikud võivad olla pimendatud koodide abil; hädaolukordades on ette nähtud protseduurid unblinding'iks.

Kasutusvaldkonnad ja näited

Pimekatseid kasutatakse laialdaselt meditsiinis kliinilistes uuringutes, aga ka psühholoogias, tarbijauuringutes ja toiduainete testimisel. Näited:

• Farmakoloogilised uuringud: uue ravimi ja platseebo võrdlemine topeltpimas RCTs.
• Maistmiskatsed: kaubamärgi varjamine, et vältida brändieelistusi.
• Psühholoogilised sekkumised: sõltumatute hindajate kasutamine, kes ei tea osalejate rühma kuuluvust.

Eelised ja piirangud

Eelised: vähendab erinevaid kallutusi, suurendab tulemuste usaldusväärsust ja lihtsustab põhjalikumat statistilist tõlgendust.

Piirangud:

• Mõnikord on pimenemine praktiliselt või eetiliselt võimatu (näiteks kirurgilised protseduurid või selgelt nähtavad kõrvaltoimed).
• Unblinding ehk pimekatse murdumine võib juhtuda kõrvaltoimete tõttu (nt spetsiifiline reaktsioon), mis kahjustab tulemuse tõlgendatavust.
• Pimekatse ei eemalda kõiki vigu: halb juhuslikustamine, valedal valikukriteeriumid või kadumine uuringult võivad ikkagi kallutada tulemusi.

Metoodilised ja eetilised kaalutlused

• Informeeritud nõusolek: isegi kui osaleja on pime, peab ta olema nõusoleku protsessis teadlik uuringu olemusest, võimalikust platseebost ning hädaolukorra lahtipakkimisest.
• Eetika: pimekatse ei tohi ohustada osalejate tervist (nt jätta neid ilma tõhusast ravist juhul, kui see oleks ohtlik). Eetilised komiteed ja regulatsioonid annavad juhiseid, millal platseebot võib kasutada.
• Raporteerimine: kliiniliste uuringute avaldamisel soovitatakse (nt CONSORT-i juhised) täpsustada, kes oli pimendatud ja kuidas pimenemine tagati.

Kokkuvõte

Pimekatse on oluline meetod, mis aitab vähendada uurijate ja osalejate ootustest tulenevat kallutatust ning seeläbi parandada uuringu kehtivust. Topeltpimedus on sageli kuldstandard farmakoloogilistes uuringutes, kuid iga uuringu puhul tuleb kaaluda praktilisi ja eetilisi aspekte ning rakendada sobivaid meetodeid, et pimenemine oleks usaldusväärne ja turvaline.

Küsimused ja vastused

K: Mis on pime või pimendatud eksperiment?

K: Miks kasutatakse pimedat või pimendatud eksperimenti?

K: Mis on topeltpime katse?

K: Millise katse puhul peaks toote identiteet olema varjatud?

K: Miks peaks toote identiteedid olema varjatud maitsete võrdlemise eksperimendis?

K: Millise katse puhul ei tohiks nii patsiendid kui ka katsealune teada, millist annust igal juhul manustatakse?

K: Mis on pimekatse vastandiks?

Otsing