Coenwulf (valitses 796–821) — Mercia kuningas ja viimane bretwaldas
Coenwulf (796–821) — tugev Mercia kuningas, kes taastutas võimu Lõuna-Inglismaal ja jättis bretwaldase pärandi. Elulugu, poliitika ja Ecgfrithi surmaga seotud kahtlused.
Coenwulf (ka Cenwulf ja Kenulf) (suri 821) oli mertsia aadlik ja Mercia kuningas alates detsembrist 796 kuni oma surmani. Ta väitis, et on Cenwalhi, Penda ja Eowa venna järeltulija. Mercia kuninga Ecgfrithi ootamatu surm oli kahtlane ja kindlasti tuli Coenwulfile kasuks, kuid teda ei süüdistatud kunagi ametlikult. Coenwulf osutus tugevaks kuningaks, kes taastas kiiresti Mercia domineerimise Lõuna-Inglismaal. Ta oli viimane mertsialaste ülemvõimu kandja ehk bretwaldas.
Taust ja võimuletulemine
Coenwulf tuli võimule ebakindlal ajal, mil Mercia oli pärast Offa ja tema järglaste valitsemist poliitiliselt pingeline. Ecgfrithi surm 796 jättis trooni tühjaks ja Coenwulf kasutas nimetatud olukorda, et tugevdada oma positsiooni. Tema väide sugulusest varasemate meretia valitsejatega oli osa legitiimsuse loomisest uue valitsejana.
Valitsemine ja poliitika
Coenwulf tegutses järk-järgult, et taastada Mercia mõju Lõuna-Inglismaal. Ta sekkus tihti Kenti ja Londoni asjades, kinnitades oma üleolekut kohalike kuningate üle ning tagades Mercia kontrolli tähtsate kaubateede ja müntimise üle. Tema valitsemise ajal säilitati Mercia roll piirkondliku jõuna, kuigi püsivad pinged teiste inglismaa kuningriikidega ja sisemised võimuvõitlused jäid tõusuteele piiriks.
Coenwulf korraldas relvarahutusi ja sõjalisi operatsioone vastavalt vajadusele, et peatada väliseid ohte ja murda kohalikke vastupanuvõitlejaid. Tema poliitika oli pragmaatiline: sõjalise jõu kõrval kasutati diplomaatilist survet ning sidemeid kiriku ja teiste maavaldustega, et tugevdada trooni.
Suhted kirikuga ja administratiivsed tegevused
Coenwulfi valitsusajal olid olulised suhted kirikuga. Ta andis toetust kiriklikele institutsioonidele, kuid pidas ka silmas kuningliku kontrolli säilitamist kirikuvarade ja ametnike üle. On teada, et tema valitsemise ajal anti välja mitmeid käske ja chartere, mis reguleerisid maavaldusi ning kinnitasid varasemaid õigusi.
Samuti oli tema valitsemisperioodi tähtis aspekt müntimine: Mercia mündid jätkasid ringlust, mis oli oluline nii majandusliku kontrolli kui ka poliitilise sümbolina. Coenwulf kasutas mündisüsteemi oma autoriteedi kinnitamiseks ja kadunud või nõrgenenud piirkondade taasühendamiseks Mercia võrgustikuga.
Surm, pärand ja järeltulijad
Coenwulf suri 821. Pärast tema surma hakkas Mercia mõju järk-järgult vähenema ning tema otsene järeltulija oli Ceolwulf I, kes võttis trooni üle 821. Coenwulf jääb ajalukku kui viimane tõsisemalt territoriaalse ülemvõimu hoidja ehk bretwaldas — pärast tema valitsemist hakkasid teised Inglismaa võimud, eriti Wessex, järjest tugevnema ja Mercia tähtsus üleajaliselt kahanes.
Coenwulfi pärandiks oli küll ajutine Mercia taastumine ja tugev valitsemine, kuid pikaajaline poliitiline fragmentatsioon Inglismaal tähendas, et Mercia kui ülemvõimu aluse seisund ei säilinud alati püsivana ka pärast tema surma.


Coenwulf of Mercia pliipitsat Briti muuseumis.
Mercia kuningas
Coenwulf oli Mercia aadlimehe Cuthberti poeg. Ta tõusis troonile 796. aastal, samal aastal, mil surid nii Offa kui ka tema poeg Ecgfrith. Samal ajal, kui Coenwulf sai kuningaks, määras Eadberht Praen end Kenti kuningaks. Eadwald seadis end Ida-Angli kuningaks ja hakkas münte välja andma. Kui Eadberht Praen ajas Canterbury peapiiskopi Aethelheardi Kentist välja, võttis Coenwulf ühendust paavst Leo III-ga ja sai loa Kenti uue kuninga kõrvaldamiseks. Eadbert ründas Kenti ja võttis Eadberti vangi. Seejärel seadis ta oma venna Cuthredi Kenti kuningaks. Seejärel tegeles Coenwulf Ida-Inglismaaga, kus Eadwald oli püüdnud saavutada iseseisvust Merciast. Aastal 799 sõlmis Coenwulf Wessexiga rahulepingu. Ta taastas Mercia võimu Lõuna-Inglismaal väga kiiresti. Seejärel hakkas ta kasutama Karl Suure stiili, nimetades end kuningaks ja keisriks. Ta ründas Walesi, tehes rüüsteretki Gwyneddisse ja Powysile. Ühes neist lahingutest sai Gwyneddi kuningas Caradog ap Meirion surma. Aastal 801 ründas Northumbria kuningas Eardwulf Merciat. Ta süüdistas Coenwulfi selles, et ta andis oma vaenlastele varjupaika. Lõpuks sõlmisid nad võrdsetel tingimustel rahu. See toimus mitme piiskopi ja aadli vahendusel.
Coenwulf soovis, et kõik Inglise kirikud allutataks ühe peapiiskopi alluvusse. Kuid ta tahtis, et see asuks Londonis, mitte Canterburys. Tal õnnestus 803. aastal kaotada Lichfieldi peapiiskopkond. Coenwulf püüdis paavsti veenda allesjäänud peapiiskopkonna üleviimisel Londonisse. Kuid paavst leidis, et Coenwulfi edu Kenti oma kontrolli alla viimisel tähendas, et kolimine ei ole enam vajalik. Nii jäi peapiiskop Canterburyle, Kentisse. Kui peapiiskop Aethelheard 805. aastal suri, määrati uueks peapiiskopiks tema arhidiakon Wulfred. Wulfred andis 805. aastast kuni 817. aastani Coenwulfi jaoks tunnistusi, kuid seejärel lõpetas ta kohe selle tegevuse. Peapiiskop Wulfred ja kuningas Coenwulf tülitsesid mitu aastat. See võis alata Coenwulfi nõude tõttu Canterbury toomkiriku valduses olevatele erinevatele maadele. Wulfred hakkas omakorda vermima münte ilma kuningas Coenwulfi nimeta. Lõpuks võttis Coenwulf 817. aastal Wulfredilt Reculveri ja Minster-in-Thaneti kloostrid. Seejärel esitas ta Wulfredi vastu süüdistuse paavst Paavst I-le. Selle tulemusena vabastas paavst Wulfredi paljudest kohustustest. 821. aastal kutsus Coenwulf peapiiskopi enda ette Londonisse. Seal määrati Wulfredile 120 naelsterlingi trahv ja 250 naelsterlingi suurune vara. Seejärel taastati ta peapiiskopi ametikohustuste täitmine. Aastal 818 ründas ta taas brittide vastu Dyfedis. Ta kavandas järjekordset sõjakäiku Walesi vastu, kui ta 821. aastal suri. Tema järglaseks sai tema vend Ceolwulf I Mercia vend. Coenwulf maeti Winchcombe'i kloostrisse, kus tema tütar Cwenthryh oli hiljem abtissina. Kuningas Coenwulfile kuuluv pliipitsat leiti 19. sajandil Itaaliast. See on nüüd Briti muuseumis.


Mercia kaart, millel on märgitud kohad (klõpsake suurendamiseks).
Perekond
Coenwulfil oli kaks teadaolevat last:
- Cynehelm (suri 812), troonipärija, kuid suri enne oma isa.
- Cwenthryh, Winchcombe'i abtissinna Gloucestershire'is. Arvati olevat seotud oma venna Cynehelmi mõrvaga.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Coenwulf?
V: Coenwulf oli mertsia aadlik ja Mercia kuningas 796. aastast kuni oma surmani 821. aastal.
K: Kas Coenwulfil oli õigus troonile?
V: Jah, Coenwulf väitis end olevat Cenwalhi, Penda ja Eowa venna järeltulija.
K: Kas kuningas Ecgfrithi surm oli kahtlane?
V: Jah, kuningas Ecgfrithi surm oli kahtlane.
K: Kas Coenwulf sai kuningas Ecgfrithi surmast kasu?
V: Jah, Coenwulf sai kindlasti kasu kuningas Ecgfrithi surmast.
K: Kas Coenwulfi süüdistati kunagi ametlikult kuningas Ecgfrithi surma eest?
V: Ei, Coenwulfi ei süüdistatud kunagi ametlikult kuningas Ecgfrithi surma eest.
K: Kas Coenwulf oli tugev kuningas?
V: Jah, Coenwulf osutus tugevaks kuningaks, kes taastas kiiresti Merciuse ülemvõimu Lõuna-Inglismaal.
K: Kas Coenwulf oli viimane mertslaste ülemvõimu kandja?
V: Jah, Coenwulf oli viimane mertslaste ülemvalitseja ehk bretwaldas.