Eksistentsialism
Eksistentsialism on filosoofiline kõneviis. See näeb inimest, kellel on tahe ja teadvus, objektide maailmas, millel ei ole neid kahte osa. Eksistentsialism seisneb selles, et inimene on teadlik oma surelikkusest ja peab tegema otsuseid oma elu kohta.
Selle algatas taani filosoof Søren Kierkegaard (1813-1855). Nagu see 20. sajandil arenes, oli see ateistlik filosoofia (kuigi Kierkegaard oli sügavalt religioosne inimene). Enamik selle peamistest mõtlejatest ja kirjanikest olid Euroopas. Näiteks Sartre veetis suurema osa Teisest maailmasõjast Saksa vangilaagris, lugedes Heideggeri filosoofiat. Kui ta sealt välja tuli, pidas ta loengu pealkirjaga "Eksistentsialism ja humanism". Seda varajast loengut on ehk lihtsam lugeda kui tema hilisemaid töid.
Paljud religioonid ja filosoofiad (mõtteviisid maailmast) ütlevad, et inimese elul on mõte (või eesmärk). Kuid eksistentsialismi uskujad arvavad, et maailmal ja inimelul ei ole mõtet, kui inimesed ei anna neile tähendust: "eksistents eelneb [on enne] olemust". See tähendab, et me leiame end maailmas eksisteerivana ja alles siis anname endale tähenduse ehk "olemuse". Nagu Sartre ütles: "Me oleme määratud olema vabad". See tähendab, et meil ei ole muud valikut kui valida ja et meil on täielik vastutus oma valikute eest. Teine võimalus on öelda, et me teeme alati valikuid, isegi kui me seda ei teadvusta.
Eksistentsialistid usuvad, et meie inimese "olemus" või "olemus" (viis olla maailmas) on lihtsalt meie "olemasolu" (olemine maailmas). Lihtsamalt öeldes ei tulene inimese "olemus" või see, mis teeb inimesest "inimese", mitte loodusest või kontrollimatutest asjaoludest, vaid inimese olemus on tegelikult lihtsalt see, mille me ise valime. See tähendab, et ainus olemus, mis meil inimestena on, on see, mille me ise endale teeme. Sellest tulenevalt arvavad eksistentsialistid, et inimese poolt tehtavad teod või valikud on väga olulised. Nad usuvad, et iga inimene peab ise otsustama, mis on õige ja mis vale ning mis on hea ja mis on halb.
Eksistentsialismi uskujad esitavad küsimusi nagu "milline on olla inimene (inimene) maailmas?" ja "kuidas mõista inimese vabadust (mida tähendab inimese jaoks olla vaba)?". Eksistentsialism on sageli seotud negatiivsete emotsioonidega, nagu ärevus (muretsemine), hirm (väga tugev hirm) ja surelikkus (teadlikkus oma surmast). Mõned eksistentsialistid, nagu Sartre ja Heidegger, arvavad, et nende emotsioonide üle mõtlemine aitab inimestel valida, kuidas nad tahavad oma elu elada.
Eksistentsialismi aetakse mõnikord segamini nihilismiga. See erineb nihilismist, kuid sarnasus on olemas. Nihilistid usuvad, et inimese elul ei ole üldse mõtet (või eesmärki); eksistentsialism ütleb, et inimene peab ise valima oma eesmärgi.
Jean-Paul Sartre (1905-1980), üks juhtivaid eksistentsialistlikke filosoofe.
Eksistentsialism filmides
Ingmar Bergman tegi 1957. aastal filmi "Seitsmes pitser". See näitab hiliskeskaja sünget ja sünget olukorda, mida põhjustavad must katk, näljahäda, Prantsusmaa ja Inglismaa vaheline sajaväeline sõda ning paavstlik skisma.
1976. aasta filmis "Taksojuht" (mille näitleja on Robert De Niro) on eksistentsiaalseid mõtteid. Peategelane tunneb end kurvalt ja üksildaselt, sest ta ei saa maailmast aru. Jean-Luc Godardi "Vivre sa vie (film)" ja Federico Fellini "8 1/2" on suurepärased näited eksistentsialismi moest 50ndate aastate alguses Euroopas, mis mõjutas 1960ndatel Ameerika filme nagu "Easy Rider" või "The Graduate".
Film "I Heart Huckabees" on 2004. aastal valminud film, mille lavastas David O. Russell. Filmi keskmes on mees, kes palkab kaks eksistentsiaalset detektiivi, et saada teada oma "kokkusattumus". Ta kohtub oma "teisega" ja satub eksistentsialismi tumeda külje kiusatusse.
Küsimused ja vastused
K: Mis on eksistentsialism?
V: Eksistentsialism on mõtteviis, mis keskendub sellele, mida tähendab inimese jaoks eksisteerimine. See on filosoofiline liikumine, mis tegeleb nihilistlike probleemidega, kuid on üldiselt siiski omamoodi nihilismivastane. See ütleb, et inimestel on tahe ja teadvus, kuid nad elavad maailmas, mis seda ei tee. Eksistentsialism lähtub eeldusest, et inimesed peavad tegema oma elu puudutavaid valikuid, teades samas, et nad on surelikud.
K: Kes alustas eksistentsialismi?
V: Eksistentsialismi algatas taani filosoof Sרren Kierkegaard (1813-1855).
K: Kas eksistentsialism ütleb, et inimese elul on mõte või eesmärk?
V: Ei, eksistentsialistid arvavad, et maailmal ja inimese elul ei ole mõtet, kui inimesed ei anna neile tähendust. Nad usuvad, et me leiame end maailmas eksisteerivana ja siis anname endale tähenduse või "olemuse".
K: Kuidas see erineb nihilismist?
V: Nihilistid usuvad, et inimese elul ei ole üldse mõtet ega eesmärki; eksistentsialistid seevastu ütlevad, et inimene peab ise valima endale eesmärgi.
K: Milliseid emotsioone seostatakse sageli eksistentsialismiga?
V: Eksistentsialism on sageli seotud negatiivsete emotsioonidega, nagu ärevus (muretsemine), hirm (väga tugev hirm) ja surelikkus (teadlikkus oma surmast).
K: Mida arvavad eksistentsialistid valikute tegemisest?
V: Eksistentsialistid usuvad, et meie tegemised või valikud on väga olulised, sest nende arvates on ainus olemus, mis meil inimestena on, see, mida me ise endale teeme. Seetõttu usuvad nad, et iga inimene peab ise otsustama, mis on õige ja mis vale ning mis on hea ja mis on halb.
