Ingmar Bergman

Ernst Ingmar Bergman (IPA: ['ɪŋmar 'bærjman] rootsi keeles, kuid tavaliselt IPA: [ˈbɝgmən] inglise keeles) (14. juuli 1918 - 30. juuli 2007) oli rootsi lavastaja ja filmirežissöör. Ingmar Bergman leidis oma kustutamatutes inimolude uurimustes nii süngust ja meeleheidet kui ka komöödiat ja lootust. Teda peetakse üheks kaasaegse kino suurmeistriks.

Paljud filmitegijad kogu maailmas, sealhulgas ameeriklased Woody Allen ja Robert Altman, vene režissöör Andrei Tarkovski ja taiwani režissöör Ang Lee, on nimetanud Bergmani tööd oma loomingule olulise mõjuna.

Biograafia

Ernst Ingmar Bergman sündis Rootsis Uppsalas Taani päritolu luteri kirikuõpetaja Erik Bergmani (hiljem Rootsi kuninga kaplan) ja tema abikaasa Karini (sünd. Åkerblom) pojana. Ta kasvas üles ümbritsetuna religioossetest kujunditest ja aruteludest. Tema isa oli üsna konservatiivne kogudusepapp ja range pereisa: Ingmarit lukustati pimedatesse kappidesse rikkumiste eest, näiteks voodisse kastmise eest. "Samal ajal, kui isa jutlustas kantslist ja kogudus palvetas, laulis või kuulas," kirjutab Ingmar oma elulooraamatus Laterna Magica,

"Pühendasin oma huvi kiriku salapärasele maailmale, mis koosneb madalatest võlvidest, paksudest seintest, igaviku lõhnast, värvilisest päikesevalgusest, mis väreleb keskaegsete maalide ja nikerdatud figuuride kummalise taimestiku kohal lagedel ja seintel. Seal oli kõike, mida kujutlusvõime soovida võis - inglid, pühakud, draakonid, prohvetid, kuradid, inimesed."

Ta läbis kaks viiekuulist kohustuslikku ajateenistust ning õppis Stockholmi ülikooli kolledžis (hilisem Stockholmi ülikool) kunsti ja kirjandust, kuid ei lõpetanud seda. Selle asemel tekkis tal huvi teatri ja hiljem ka filmi vastu (kuigi 1930ndate alguseks oli ta muutunud "tõeliseks filmisõltlaseks").

Kuigi ta kasvas üles luterlikus majapidamises, väitis Bergman, et kaotas oma usu kaheksa-aastaselt, kuid leppis selle tõsiasjaga alles "Talvevalgust" tehes.

Alates kuuekümnendate aastate algusest elas Bergman suurema osa oma elust Rootsis Gotlandil, Fårö saarel, kus ta tegi mitmeid oma filme. Bergman kolis mõneks ajaks Münchenisse pärast pikaleveninud võitlust Rootsi valitsusega väidetava maksudest kõrvalehoidumise pärast ning naasis Rootsi tagasi alles 1982. aastal, kui ta lavastas "Fanny ja Alexander". Bergman ütles, et see jääb tema viimaseks filmiks ja et ta jätkab teatri lavastamist. Pärast seda tegi ta küll mitmeid filme televisioonile, kuid hiljem tõmbus ta Fåröle tagasi, teatades 2004. aastal, et ta ei lahku enam kunagi saarelt.

Ingmar Bergman suri oma kodus Fårö'l 30. juuli 2007. aasta varahommikul 89-aastaselt, samal päeval, kui suri teine suur filmirežissöör Michelangelo Antonioni.

Perekond

Bergman oli viis korda abielus:

25. märts 1943 - 1945, Else Fisher, koreograaf ja tantsija (lahutatud). Lapsed:

Lena Bergman, näitleja, sündinud 1943.

22. juuli 1945 - 1950, Ellen Lundström, koreograaf ja filmirežissöör (lahutatud). Lapsed:

Eva Bergman, filmirežissöör, sündinud 1945. aastal,
Jan Bergman, filmirežissöör (1946-2000) ja
1948. aastal sündinud kaksikud Mats ja Anna Bergman, mõlemad näitlejad ja filmirežissöörid.

1951 - 1959, ajakirjanik Gun Grut (lahutatud). Lapsed:

Ingmar Bergman Jr, lennuki kapten, sündinud 1951.

1959 - 1969, Käbi Laretei, kontsertpianist (lahutatud). Lapsed:

Daniel Bergman, filmirežissöör, sündinud 1962.

11. november 1971 - 20. mai 1995, Ingrid von Rosen (neiupõlvenimi Karlebo) (lesk). Lapsed:

Maria von Rosen, kirjanik, sündinud 1959.

Esimesed neli abielu lõppesid lahutusega. Viimane lõppes, kui tema naine Ingrid suri 1995. aastal 65-aastaselt maovähki. Lisaks abieludele olid Bergmanil romantilised suhted näitlejannadega Harriet Andersson (1952-55), Bibi Andersson (1955-59) ja Liv Ullmann (1965-70). Ta oli kirjanik Linn Ullmanni isa koos Liv Ullmanniga. Kokku oli Bergmanil üheksa last, kellest üks suri enne teda.

Auhinnad

Akadeemia auhinnad

1971. aastal sai Bergman Oscarite tseremoonial Irving G. Thalbergi mälestusauhinna. Kolm tema filmi võitis parima võõrkeelse filmi Oscari. Järgneb nimekiri tema nominatsioonidest ja auhindadest:

Võitis: Parim välismaine film Neitsi kevad (Jungfrukällan) (1960)
Võitis: Parim välismaine film läbi tumeda klaasi (Såsom i en spegel) (1961)
Võitis: Parim välismaine film Fanny ja Alexander (Fanny och Alexander) (1983)
Kandidaat: Parim originaalkäsikiri, Metsikud maasikad (Smultronstället) (1957)
Kandidaat: Parima originaalkäsikirja "Läbi tumeda klaasi" (1961)
Kandidaat: Viskningar och rop (1974) (Parim originaalkäsikiri, Hüüded ja sosinad)
Kandidaat: Viskningar och rop (1974) (Parim film)
Kandidaat: Parim režissöör, Hüüded ja sosinad (Viskningar och rop) (1974)
Kandidaat: Parim režissöör, Näost näkku (Ansikte mot ansikte) (1977)
Kandidaat: Parim originaalkäsikiri, Sügissonaat (Höstsonaten) (1979)
Kandidaat: Fanny ja Alexander (Fanny och Alexander) (1983).
Kandidaat: Fanny ja Alexander (Fanny och Alexander) (1983).

BAFTA auhinnad

Kandidaat: Parim film mis tahes allikast, "Mustkunstnik" (Ansiktet) (1960)
Kandidaat: Fanny ja Alexander (Fanny och Alexander) (1984)

Berliini filmifestival

Võitis parima filmi kuldkaru, Metsmaasikad (Smultronstället) (1957)
Kandidaat: Parima filmi Kuldne Karu, Såsom i en spegel (1961).
Võitis: OCIC auhind, Through a Glass Darkly (1961)

Cesari auhinnad

Kandidaat: Parim välismaine film, Võluflööt (Trollflöjten) (1976)
Kandidaat: Parim välismaine film, Sügissonaat (Höstsonaten) (1979)
Võitis: Parim välismaine film, Fanny ja Alexander (Fanny och Alexander) (1984)
Kandidaat: Parim Euroopa film, Saraband (2005)

Cannes'i filmifestival

Võitis: Parim poeetiline huumor Suveöö naeratus (Sommarnattens leende) (1955)
Kandidaat: (1955): Kuldne palm naeratus suveööl (Sommarnattens leende) (1955)
Võitis: žürii eripreemia Seitsmes pitser (Det Sjunde inseglet) (1957)
Kandidaat: Seitsmes pitser (Det Sjunde inseglet) (1957)
Võitis: Parim režissöör Elu piiril (Nära livet) (1958)
Kandidaat: (1958): Kuldne palm Elu kallal (Nära livet) (1958)
Võitis: Erimärkus Neitsi kevad (Jungfrukällan) (1960)
Kandidaat: Neitsi kevad (Jungfrukällan) (1960)
Võitis: Tehniline peaauhind "Hüüded ja sosinad" (Viskningar och rop) (1972)
Võitis: Palm of Palms (1997)
Võitis: Oikumeenilise žürii auhind (1998) (eripreemia kogu teose eest).

Kuldgloobuse auhinnad

Võitis: Parim välismaine film "Metsikud maasikad" (Smultronstället) (1960)
Võitis: Parim välismaine film "Neitsi kevad" (1961)
Võitis: Parim välismaine film "Stseenid abielust" (1975)
Võitis: Parim välismaine film "Näost näkku" (1976)
Võitis: Parim välismaine film Sügissonaat (1978)
Võitis: Parim välismaine film Fanny ja Alexander (1984)

Kandidaat: Häbi (1968)
Kandidaat: Parim välismaine film "Hüüded ja sosinad" (1973)

Muud auhinnad ja tunnustused

Ameerika Kunsti- ja Teaduste Akadeemia välismaa auliikmeks (1961)
Dorothy ja Lillian Gishi auhind (1995)
BAFTA Akadeemia stipendiumi auhind (1988)

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Ernst Ingmar Bergman?

V: Ernst Ingmar Bergman oli rootsi lavastaja ja filmirežissöör.

K: Milliseid teemasid ta oma loomingus uuris?

V: Ta uuris inimolude uurimisel süngust, meeleheidet, komöödiat ja lootust.

K: Kuidas suhtuvad temasse paljud filmitegijad?

V: Paljud filmitegijad kogu maailmas peavad teda üheks kaasaegse filmi suurmeistriks.

K: Kes on need filmitegijad, kes on Bergmani loomingut oma loomingule mõjutajana nimetanud?

V: Ameerika filmitegijad Woody Allen ja Robert Altman, vene režissöör Andrei Tarkovski ja Taiwani režissöör Ang Lee on kõik nimetanud Bergmani loomingut enda mõjutajana.

K: Millal sündis Ernst Ingmar Bergman?

V: Ernst Ingmar Bergman sündis 14. juulil 1918. aastal.

K: Millal ta suri?

V: Ta suri 30. juulil 2007.

K: Kuidas hääldatakse "Ernst Ingmar Bergman" inglise keeles?

V: Inglise keeles hääldatakse see tavaliselt [ˈbɝgmən].