Ernst Ingmar Bergman (IPA: ['ɪŋmar 'bærjman] rootsi keeles, kuid tavaliselt IPA: [ˈbɝgmən] inglise keeles) (14. juuli 1918 - 30. juuli 2007) oli rootsi lavastaja ja filmirežissöör. Ingmar Bergman leidis oma kustutamatutes inimolude uurimustes nii süngust ja meeleheidet kui ka komöödiat ja lootust. Teda peetakse üheks kaasaegse kino suurmeistriks.
Paljud filmitegijad kogu maailmas, sealhulgas ameeriklased Woody Allen ja Robert Altman, vene režissöör Andrei Tarkovski ja taiwani režissöör Ang Lee, on nimetanud Bergmani tööd oma loomingule olulise mõjuna.
Elu ja karjääri ülevaade
Ingmar Bergman sündis Uppsalas ja kasvas üles tugevas luterlikus perekonnas, mis mõjutas sügavalt tema elutööd ja temaatikat — usuküsimused, süütunne, eksistentsiaalne üksildus ja suhete keerukus on tema filmides korduvad motiivid. Ta töötas nii teatris, raadios kui kinos, olles produktiivne nii lavastaja, stsenarist kui ka produtsent. Bergman veetis suure osa hilisemast elust Fårö saarel, kus ta kirjutas ja lavastas mitmeid oma olulisi filme ning kus ta ka suri 2007. aastal.
Tuntuimad filmid ja teosed
Tema loomingusse kuuluvad mitmed rahvusvaheliselt tuntud teosed, mis on mõjutanud filmikunsti kujunemist 20. sajandil. Olulisemad nimed ja teosed on:
- Det sjunde inseglet (The Seventh Seal, 1957) — filosoofiline lugu ristisõdija ja surmaga mängimisest;
- Smultronstället (Wild Strawberries, 1957) — isiklik ja mälestusi uuriv film;
- Jungfrukällan (The Virgin Spring, 1960) ja Såsom i en spegel (Through a Glass Darkly, 1961) — varasemad märkimisväärsed teosed, mis tõid Bergmanile rahvusvahelist tunnustust;
- Persona (1966) — eksperimentaalne ja psühholoogiline uurimus identiteedist ja suhtlusest;
- Viskningar och rop (Cries and Whispers, 1972) ja Höstsonaten (Autumn Sonata, 1978) — intensiivsed emotsionaalsed draamad;
- Scener ur ett äktenskap (Scenes from a Marriage, 1973) — nii televisioonile kui filmile mõeldud mahukas exploratsioon abielust;
- Fanny och Alexander (Fanny and Alexander, 1982) — Bergmani üks lintidest, mis on sageli tõstetud tema meistriteoste hulka.
Temaatika ja stiil
Bergmani filmid on tuntud emotsionaalse intensiivsuse, sügava psühholoogilise analüüsi ja visuaalse lihtsuse poolest. Ta uuris inimestevahelisi suhteid, usu- ja eksistentsiaalseid probleeme, surma ja andestuse teemasid. Tema stiili iseloomustab sageli lähivaade nägudele, minimalistlik lavakujundus ning sügav koostöö filmimeeskonna ja näitlejatega, mis võimaldasid luua intiimseid ja kõnekas stseene.
Koostööpartnerid
Bergmanile olid iseloomulikud püsivad koostöösuhted mitmete näitlejate ja meistritega: sageli esinesid tema filmides Max von Sydow, Liv Ullmann, Bibi Andersson, Harriet Andersson ja Erland Josephson. Tema pikaajaline koostöö operaatoriga Sven Nykvist oli eriti märkimisväärne — Nykvist aitas kujundada Bergmani filmitunnetust ning pälvis mitmeid tunnustusi oma töö eest.
Auhinnad ja pärand
Bergman pälvis hulgaliselt rahvusvahelisi auhindu ja tunnustust kogu oma karjääri jooksul. Tema filmid on võitnud prestiižseid auhindu ja toonud talle suurt rahvusvahelist mõju ning mitmeid eriauhindu. Tema looming on jätnud sügava jälje filmiajaloole ja mõjutanud paljusid hilisemaid režissööre ja autoreid üle maailma.
Mõju ja tähtsus
Ingmar Bergman jääb meelde kui režissöör, kes ei kartnud küsida raskeid küsimusi ega uurida inimese sisemaailma piire. Tema filmid jäävad vaatamiseks ja tõlgendamiseks läbi aegade ning teda austatakse üheks 20. sajandi mõjukamaks filmikunstnikuks, kelle looming on õppeaines, festivalidel ja filmikriitikas jätkuvalt aktuaalne.