Woody Allen (sündinud Allen Stewart Konigsbergina 1. detsembril 1935) on Ameerika Ühendriikide stsenarist, lavastaja, näitleja, koomik, kirjanik, näitekirjanik ja muusik, kelle karjäär on kestnud üle viiekümne aasta. Ta on oma väga pika karjääri jooksul pälvinud mitu Oscari auhinda ja rohkelt teisi tunnustusi. Tema arvukad teosed ja tema vaimne filmistiil, milles segunevad satiir ja huumor, on teinud temast ühe kaasaegse ajastu kõige mõjukama ja vastuolulisema filmirežissööri. Allen kirjutab ja lavastab enamikku oma filme ning sageli mängib neis ka peamisi rolle. Inspiratsiooniks oma filmide tegemisel kasutab ta kirjandust, filosoofiat, psühholoogiat, judaismi, Euroopa kino ja New Yorki, kus ta on sündinud ja suurema osa elust elanud.
Varajane karjäär
Allen alustas avalikult esinemist 1950. aastate lõpus kui stand-up-komöödiant ja naljakirjanik. Ta töötas ka televisioonis ja ajakirjanduses kui naljade ning stseenide autor, enne kui asus kirjutama ja lavastama täispikaid filme. Tema esimene lavastustöö oli mänguline kõrvab-dubbeeritud film What's Up, Tiger Lily? (1966), mis näitas juba tema huumori- ja paroodiatalente. 1960.–1970. aastatel kujunesid välja tema kergelt absurdse ja neurootilise huumori tunnused.
Olulisemad filmid ja stiil
Woody Alleni loomingut iseloomustab tihe seos New Yorgi linnakeskkonnaga, terav intellektuaalne dialoog, eksistentsialistlikud teemad, psühhoanalüütilised motiivid ja armastuse-komöödia draama piiride uurimine. Temale omased on ka:
- neurootilised, sageli iseiroonilised peategelased;
- lihtsast huumorist tumedamate moraalsete ja filosoofiliste küsimusteni ulatuv tonaalsus;
- õrn romantism, tihti lüüra ja jazzi kasutamine helitaustana;
- Austrumaised filmistilistilised mõjud ja Austraalia/Euroopa auteur-kino viited (nt Bergman, Fellini) ning visuaalne mitmekesisus — alates mustvalgusest kuni elegantselt kompositsioneeritud värvifilmideni.
Alleni tuntuimate ja mõjukamate filmide hulka kuuluvad (valik):
- What's Up, Tiger Lily? (1966)
- Take the Money and Run (1969)
- Bananas (1971)
- Sleeper (1973)
- Love and Death (1975)
- Annie Hall (1977) — tema läbimurdeteos, mis tõi laialdast kriitilist tunnustust;
- Manhattan (1979)
- Hannah and Her Sisters (1986)
- Crimes and Misdemeanors (1989)
- Bullets Over Broadway (1994)
- Mighty Aphrodite (1995)
- Match Point (2005)
- Vicky Cristina Barcelona (2008)
- Midnight in Paris (2011)
Auhinnad ja tunnustus
Allen on pälvinud nii akadeemilisi preemiaid kui ka kriitikute tunnustusi — tema töid on korduvalt nomineeritud ning mitmed on ka auhindu võitnud. Tema filmid on mõjutanud nii Ameerika kui rahvusvahelist kino ning ta on sageli olnud esile tõstetud oma originaalse stsenaristika ja erilise lavastustöö eest.
Muusika ja isiklik panus
Woody Allen on kirglik džässmuusik: ta mängib klarnetit ja on pikka aega esinenud džazz-ansamblitega, kandes selles vallas samuti oma loomingulist identiteeti filmide kaudu. Paljud tema teosed kasutavad aktiivselt klassikalist ja džazzmuusikat, et luua ajastutunnet ja emotsionaalset tausta.
Isiklik elu ja vastuolud
Alleni eraelu on olnud avalikkuse tähelepanu all ja seda on saatnud mitmed vastuolud. 1990. aastate alguses tekkisid tema pereringis tõsised konfliktid ja süüdistused, mis on jäänud pikka aega meedias ja kultuurialases arutelus. Neid juhtumeid on uuritud eri instantside poolt ning avalikkuse ja kriitikute seas on olnud vastuolulisi seisukohti. Samuti on tema suhe mitmete kauaaegsete koostööpartnerite ja näitlejatega mõnikord muutnud avalikku hinnangut tema isiku ja töö suhtes.
Pärand ja mõju
Woody Alleni mõju maailma kinole on märkimisväärne: ta on inspireerinud paljusid režissööre, stsenariste ja näitlejaid ning tema lähenemine — üheaegselt intellektuaalne, irooniline ja emotsionaalne — on muutnud arusaamu komöödiast ja draamast filmis. Kuigi tema töö on polariseeriv, jääb tema looming filmiajaloos oluliseks uurimis- ja vaatlusalaks, nii stiili- kui ka sisuvaates.
Viimastel aastakümnetel on Allen jätkanud aktiivset lavastamist nii Ameerikas kui mõnel juhul ka Euroopas, tuues ekraanile tantse, huumorit, melanhooliat ja filosoofilisi arutelukohti, mis iseloomustavad tema mitmekihilist karjääri.