Woody Allen — biograafia ja karjäär: filmid, auhinnad ja teosed
Woody Allen — põhjalik biograafia ja karjääri ülevaade: filmid, auhinnad, tähtsamad teosed ning tema unikaalne filmikeel ja mõju kinomaailmale.
Woody Allen (sündinud Allen Stewart Konigsbergina 1. detsembril 1935) on Ameerika Ühendriikide stsenarist, lavastaja, näitleja, koomik, kirjanik, näitekirjanik ja muusik, kelle karjäär on kestnud üle viiekümne aasta. Ta on oma väga pika karjääri jooksul pälvinud mitu Oscari auhinda ja rohkelt teisi tunnustusi. Tema arvukad teosed ja tema vaimne filmistiil, milles segunevad satiir ja huumor, on teinud temast ühe kaasaegse ajastu kõige mõjukama ja vastuolulisema filmirežissööri. Allen kirjutab ja lavastab enamikku oma filme ning sageli mängib neis ka peamisi rolle. Inspiratsiooniks oma filmide tegemisel kasutab ta kirjandust, filosoofiat, psühholoogiat, judaismi, Euroopa kino ja New Yorki, kus ta on sündinud ja suurema osa elust elanud.
Varajane karjäär
Allen alustas avalikult esinemist 1950. aastate lõpus kui stand-up-komöödiant ja naljakirjanik. Ta töötas ka televisioonis ja ajakirjanduses kui naljade ning stseenide autor, enne kui asus kirjutama ja lavastama täispikaid filme. Tema esimene lavastustöö oli mänguline kõrvab-dubbeeritud film What's Up, Tiger Lily? (1966), mis näitas juba tema huumori- ja paroodiatalente. 1960.–1970. aastatel kujunesid välja tema kergelt absurdse ja neurootilise huumori tunnused.
Olulisemad filmid ja stiil
Woody Alleni loomingut iseloomustab tihe seos New Yorgi linnakeskkonnaga, terav intellektuaalne dialoog, eksistentsialistlikud teemad, psühhoanalüütilised motiivid ja armastuse-komöödia draama piiride uurimine. Temale omased on ka:
- neurootilised, sageli iseiroonilised peategelased;
- lihtsast huumorist tumedamate moraalsete ja filosoofiliste küsimusteni ulatuv tonaalsus;
- õrn romantism, tihti lüüra ja jazzi kasutamine helitaustana;
- Austrumaised filmistilistilised mõjud ja Austraalia/Euroopa auteur-kino viited (nt Bergman, Fellini) ning visuaalne mitmekesisus — alates mustvalgusest kuni elegantselt kompositsioneeritud värvifilmideni.
Alleni tuntuimate ja mõjukamate filmide hulka kuuluvad (valik):
- What's Up, Tiger Lily? (1966)
- Take the Money and Run (1969)
- Bananas (1971)
- Sleeper (1973)
- Love and Death (1975)
- Annie Hall (1977) — tema läbimurdeteos, mis tõi laialdast kriitilist tunnustust;
- Manhattan (1979)
- Hannah and Her Sisters (1986)
- Crimes and Misdemeanors (1989)
- Bullets Over Broadway (1994)
- Mighty Aphrodite (1995)
- Match Point (2005)
- Vicky Cristina Barcelona (2008)
- Midnight in Paris (2011)
Auhinnad ja tunnustus
Allen on pälvinud nii akadeemilisi preemiaid kui ka kriitikute tunnustusi — tema töid on korduvalt nomineeritud ning mitmed on ka auhindu võitnud. Tema filmid on mõjutanud nii Ameerika kui rahvusvahelist kino ning ta on sageli olnud esile tõstetud oma originaalse stsenaristika ja erilise lavastustöö eest.
Muusika ja isiklik panus
Woody Allen on kirglik džässmuusik: ta mängib klarnetit ja on pikka aega esinenud džazz-ansamblitega, kandes selles vallas samuti oma loomingulist identiteeti filmide kaudu. Paljud tema teosed kasutavad aktiivselt klassikalist ja džazzmuusikat, et luua ajastutunnet ja emotsionaalset tausta.
Isiklik elu ja vastuolud
Alleni eraelu on olnud avalikkuse tähelepanu all ja seda on saatnud mitmed vastuolud. 1990. aastate alguses tekkisid tema pereringis tõsised konfliktid ja süüdistused, mis on jäänud pikka aega meedias ja kultuurialases arutelus. Neid juhtumeid on uuritud eri instantside poolt ning avalikkuse ja kriitikute seas on olnud vastuolulisi seisukohti. Samuti on tema suhe mitmete kauaaegsete koostööpartnerite ja näitlejatega mõnikord muutnud avalikku hinnangut tema isiku ja töö suhtes.
Pärand ja mõju
Woody Alleni mõju maailma kinole on märkimisväärne: ta on inspireerinud paljusid režissööre, stsenariste ja näitlejaid ning tema lähenemine — üheaegselt intellektuaalne, irooniline ja emotsionaalne — on muutnud arusaamu komöödiast ja draamast filmis. Kuigi tema töö on polariseeriv, jääb tema looming filmiajaloos oluliseks uurimis- ja vaatlusalaks, nii stiili- kui ka sisuvaates.
Viimastel aastakümnetel on Allen jätkanud aktiivset lavastamist nii Ameerikas kui mõnel juhul ka Euroopas, tuues ekraanile tantse, huumorit, melanhooliat ja filosoofilisi arutelukohti, mis iseloomustavad tema mitmekihilist karjääri.
Varajane elu
Allen sündis Mount of Edeni haiglas Bronxis, ta kasvas New Yorgi Brooklynis. Tema vanemad olid Nettie (sündinud Cherrie; 8. november 1906 - 27. jaanuar 2002), raamatupidaja oma pere delikatessides, ja Martin Konigsberg (25. detsember 1900 - 13. jaanuar 2001), ehtekaevur ja kelner. Tema perekond oli askenasijuudi; tema vanavanemad olid Venemaalt ja Austriast sisse rännanud ning rääkisid jidiši, heebrea ja saksa keelt. Mõlemad vanemad sündisid ja kasvasid üles Manhattani Lower East Side'is. Allenil on õde Letty, kes sündis 1943. aastal ja kasvas üles Brooklyni Midwoodis.
Karjäär
Allen hakkas 19-aastaselt kirjutama stsenaariume Ed Sullivan Show, The Tonight Show ja teiste telesaadete jaoks. Koomikuna hakkas ta tööle 1961. aastal. Tema esimene film "What's New Pussycat? ilmus 1965. aastal. 1966. aastal kirjutas ta oma esimese näidendi, Broadway näidendi "Don't Drink the Water". 1986. aastal teenis Alleni film "Hannah ja tema õed" 18 miljonit dollarit.
Isiklik elu
Allen on juut.
Allenil on olnud kolm naist. Ta oli 12 aastat koos Mia Farrow'ga. Kuid nad ei abiellunud kunagi ja elasid eri majades. Allen ja Farrow adopteerisid koos Dylan ja Mosche Farrow. Mia ütles 1994. aastal, et Allen ahistas tema 7-aastast tütart Dylan Farrow'd. 2014. aasta veebruaris avaldas New York Times Dylani avatud kirja. Kirjas ütles Dylan, et Allen oli teda ahistanud. Tema vend Mosche, kes nüüdseks on tuntud kui Moses Farrow, ütles, et Allen ei ahistanud teda. Allen ütles, et süüdistused on "valed ja häbiväärsed". 7. veebruaril 2014 kirjutas Allen vastuse Dylanile New York Timesis.
1992. aastal sai Farrow aru, et Allen petab teda tema lapsendatud tütre Soon-Yi Previniga. Ta leidis Alleni majast Soon-Yi alasti pildid. Farrow ja Allen läksid lahku. 1997. aastal abiellus Allen Previniga. Previnil ja Allenil on kaks lapsendatud tütart.
Allen on ateist.
Filmograafia
Filmid
| Aasta | Film | Krediteeritud kui | |||
| Direktor | Kirjanik | Näitleja | Rolli | ||
| 1965 | Mis on uus Pussycat? | Ei | Jah | Jah | Victor Shakapopulis |
| 1966 | Mis toimub, Tiigrilill? | Jah | Jah | Jah | Ta ise / Erinevad hääled |
| 1967 | Casino Royale | Ei | Ei | Jah | Dr. Noah / Jimmy Bond |
| 1969 | Ära joo vett | Ei | Jah | Ei | |
| Võta raha ja jookse | Jah | Jah | Jah | Virgil Starkwell | |
| 1971 | Banaanid | Jah | Jah | Jah | Fielding Mellish |
| 1972 | Mängi seda uuesti, Sam | Ei | Jah | Jah | Allan Felix |
| Kõik, mida oled alati tahtnud seksi kohta teada* (*Muidagi kartnud küsida) | Jah | Jah | Jah | Victor Shakapopulis / Fabrizio / The Fool / Sperma nr 1 | |
| 1973 | Sleeper | Jah | Jah | Jah | Miles Monroe |
| 1975 | Armastus ja surm | Jah | Jah | Jah | Boris Grushenko |
| 1976 | Front | Ei | Ei | Jah | Howard Prince |
| 1977 | Jah | Jah | Jah | Alvy Singer | |
| 1978 | Jah | Jah | Ei | ||
| 1979 | Manhattan | Jah | Jah | Jah | Isaac Davis |
| 1980 | Stardust mälestused | Jah | Jah | Jah | Sandy Bates |
| Woody Allenile, Euroopast armastusega | Ei | Ei | Jah | Tema ise | |
| 1982 | Seksikomöödia jaanipäevaöösel | Jah | Jah | Jah | Andrew |
| 1983 | Zelig | Jah | Jah | Jah | Leonard Zelig |
| 1984 | Broadway Danny Rose | Jah | Jah | Jah | Danny Rose |
| 1985 | Kairo lilla roos | Jah | Jah | Ei | |
| 1986 | 50 aastat tegevust! | Ei | Ei | Jah | Tema ise |
| Meetin' WA | Ei | Ei | Jah | Tema ise | |
| Hannah ja tema õed | Jah | Jah | Jah | Mickey Sachs | |
| 1987 | Raadio päevad | Jah | Jah | Jah | Joe (hääl) |
| September | Jah | Jah | Ei | ||
| Kuningas Lear | Ei | Ei | Jah | Hr. Alien | |
| 1988 | Teine naine | Jah | Jah | Ei | |
| 1989 | New Yorgi lood (segment: Oidipuse vrakid) | Jah | Jah | Jah | Sheldon |
| Kuriteod ja väärteod | Jah | Jah | Jah | Cliff Stern | |
| 1990 | Alice | Jah | Jah | Ei | |
| 1991 | Stseenid kaubanduskeskusest | Ei | Ei | Jah | Nick Fifer |
| Varjud ja udu | Jah | Jah | Jah | Kleinman | |
| 1992 | Mehed ja naised | Jah | Jah | Jah | Gabe Roth |
| 1993 | Manhattani mõrvamüsteerium | Jah | Jah | Jah | Larry Lipton |
| 1994 | Bullets Over Broadway | Jah | Jah | Ei | |
| 1995 | Võimas Aphrodite | Jah | Jah | Jah | Lenny Weinrib |
| 1996 | Kõik ütlevad, et ma armastan sind | Jah | Jah | Jah | Joe Berlin |
| 1997 | Harry dekonstrueerimine | Jah | Jah | Jah | Harry Block |
| Wild Man Blues | Ei | Ei | Jah | Tema ise | |
| 1998 | AFI 100 aastat... 100 filmi | Ei | Ei | Jah | Tema ise |
| Kuulsused | Jah | Jah | Ei | ||
| Kelmid | Ei | Ei | Jah | Audition Director | |
| Ei | Jah | Jah | Z (hääl) | ||
| 1999 | Sweet and Lowdown | Jah | Jah | Jah | Jutustaja |
| 2000 | Ettevõtja Mees | Ei | Ei | Jah | Ameerika suursaadik |
| Väikese aja kelmid | Jah | Jah | Jah | Ray | |
| Valgus hoiab mulle seltskonda | Ei | Ei | Jah | Tema ise | |
| Tükkide kokku korjamine | Ei | Ei | Jah | Tex Crowley | |
| 2001 | Jade skorpioni needus | Jah | Jah | Jah | C.W. Briggs |
| Stanley Kubrick: Kubrick: Elu piltides | Ei | Ei | Jah | Tema ise | |
| 2002 | Hollywoodi lõpp | Jah | Jah | Jah | Val Waxman |
| 2003 | 100 aastat lootust ja huumorit | Ei | Ei | Jah | Tema ise |
| Midagi muud | Jah | Jah | Jah | David Dobel | |
| Charlie: Charles Chaplini elu ja kunst | Ei | Ei | Jah | Tema ise | |
| 2004 | François Truffaut, une Autobiographie (François Truffaut, une Autobiographie) | Ei | Ei | Jah | Tema ise |
| Melinda ja Melinda | Jah | Jah | Ei | ||
| 2005 | Greenwich Village'i ballaad | Ei | Ei | Jah | Tema ise |
| Võõrustaja | Ei | Ei | Jah | Tema ise | |
| Match Point | Jah | Jah | Ei | ||
| 2006 | Scoop | Jah | Jah | Jah | Sid Waterman |
| Kodu | Ei | Ei | Jah | Tema ise | |
| 2007 | Kassandra unenägu | Jah | Jah | Ei | |
| 2008 | Jah | Jah | Ei | ||
| 2009 | Mis iganes töötab | Jah | Jah | Ei | |
| 2010 | Sa kohtad pikka tumedat võõrast | Jah | Jah | Ei | |
| 2011 | Kesköö Pariisis | Jah | Jah | Ei | |
| 2012 | Pariis Manhattan | Ei | Ei | Jah | Tema ise |
| Armastusega Rooma | Jah | Jah | Jah | Jerry | |
| 2013 | Sinine jasmiin | Jah | Jah | Ei | |
| Fading Gigolo | Ei | Ei | Jah | Murray | |
| 2014 | Maagia kuuvalgel | Jah | Jah | Ei | |
| 2015 | Irratsionaalne mees | Jah | Jah | Ei | |
| 2016 | Kohvikuühiskond | Jah | Jah | Jah | Jutustaja (hääl) |
| 2017 | Imeratas | Jah | Jah | Ei | |
| 2019 | Woody's Roundup: Woody Woody: The Movie | Ei | Ei | Jah | Woody's Roundup'i kuulutaja (hääl) |
| Vihmane päev New Yorgis | Jah | Jah | Ei | ||
| 2020 | Rifkini festival | Jah | Jah | Jah | |
Küsimused ja vastused
K: Kes on Woody Allen?
V: Woody Allen on Ameerika Ühendriikide stsenarist, lavastaja, näitleja, koomik, kirjanik, näitekirjanik ja muusik.
K: Kui kaua on Woody Alleni karjäär kestnud?
V: Woody Alleni karjäär on kestnud üle viiekümne aasta.
K: Mitu Oscarit on Woody Allen võitnud?
V: Woody Allen on võitnud kolm korda Oscari.
K: Milline on Woody Alleni filmitegemise stiil?
V: Woody Alleni filmitegemise stiil hõlmab satiiri ja huumori segunemist, mis on teinud temast ühe kaasaegse ajastu kõige lugupeetud filmirežissööridest.
K: Millised on mõned asjad, millest Woody Allen end oma filmide tegemisel inspireerib?
V: Woody Allen kasutab oma filmide jaoks inspiratsiooniks kirjandust, filosoofiat, psühholoogiat, judaismi, Euroopa kino ja New Yorki, kus ta on sündinud ja elanud kogu oma elu.
K: Kas Woody Allen lavastab ainult oma filme?
V: Ei, Woody Allen mitte ainult ei lavasta oma filme, vaid on enamikus neist ka näitleja.
K: Mida on Woody Allen oma karjääri jooksul saavutanud?
V: Woody Alleni karjäärisaavutused on toonud talle filmitööstuses suurt austust ja tunnustust.
Otsige