Plaadist soomusrüü (plaadsoomus) — ajalugu, ehitus ja kasutamine

Plaadist soomusrüü — põhjalik ülevaade ajaloost, ehitusest ja kasutamisest: Rooma Lorica segmentatast hiliskeskaja rüütliteni ning tulirelvade mõjust.

Plaadist soomusrüü ehk plaadsoomus on keha kaitsmiseks valmistatud riietus, mille peamine kaitsemehhanism koosneb kokku sobitatud raud- või terasplaatidest. Seda tüüpi kaitserõivastust võib pidada üheks klassikalise mehhaniseeritud soomuse vormiks ning seda loetakse eriliigiks keharelvad hulgas. Ikonilisemaks vormiks on täies ulatuses kattev plaadist rüütlirüü, mida sageli kujutatakse filmides ja kunstis.

Ajalugu

Varajane näide plaadist soomusrüüst on Rooma armee kasutatud lorica segmentata — see koosnes kõverdatud metallribadest, mis olid omavahel ühendatud ja moodustasid liigeseid võimaldava konstruktsiooni. Euroopa kontekstis hakati täielikke plaadist rüüsid laiemalt valmistama ja kandma peamiselt Euroopas hiliskeskajal.

Plaadist soomusrüü kujunes edasi 13. sajandil kui täiendus ketirüüsse kantavatele metallplaatidele — algul lisati plaate kriitilisematele kohtadele (rinnal, õlapiirkonnas) ning aja jooksul arendati välja liigeste ja liigendatud plaatide süsteemid. See areng saavutas oma kõrgaega 15. ja 16. sajandil, kui terviklikud plaadist komplektid muutusid tehniliselt keerukamaks ja esteetilisemaks (populaarsuse kasv).

Samasajast on plaadsoomust sageli seostatud keskaegsete rüütlitega, kuna täielikult varustatud rindkere ja jäsemeid katvad rüüstad olid tavaline varustus nii lahingus kui ka rüütlivõistlustel. Pärast 17. sajandi keskpaika hakkas lahinguväljal aga plaatrüütlite kasutus vähenema ning pärast ligikaudu 1650. aastat jäi laialdaseks kaitseks enamasti ainult rinnaplaat — põhjuseks oli musketi ja teiste tulerelvade levik, mis vähendas täiesti metallist rüüde kaitseväärtust vastupidiselt kergematele ja odavamatele lahendustele.

Konstruktsioon ja materjalid

Plaadist soomusrüüd valmistati peamiselt rauast ja hiljem terasest. Tüüpilised komponendid on:

• rinnakarv (cuirass) — ees- ja tagaplaat, tihti liigendatud;
• õlaplaadid (pauldrons), kaenlase kaitse (besagews) ja kaenlaaluste liigendplaadid;
• käerätikud ja kindad (vambraces, gauntlets) — tihti liigendatud sõrmede ja randmete liikuvuse säilitamiseks;
• reie- ja säärkaitsed (cuisses, greaves) jalgade kaitseks;
• kiivrid, mis olid sageli kohandatud plaadist rinnaga sobituma.

Paneelid olid omavahel ühendatud nöör-, nahk- või metallrihmade, naastude ja tihvtide abil; liigendatud plaadid (lames) võimaldasid liikumist ilma suuremate pragude tekkimiseta. Tõsisema kaitse tagamiseks võidi plaadid kuumtöödelda, kõvendada või kasutada kihilist konstruktsiooni. Sisepinnale kinnitati sageli lõuakatte või tekstiilpadi (nt gambeson), mis vähendas löökide jõu ning parandas kandmismugavust.

Kasutamine sõjas ja mujal

Plaadsoomust kasutati nii ratsaväe kui jalaväe varustuses; ratsaväe rüüdid olid sageli liigendatud suurema liikuvuse ja kaalujagamise eesmärgil. Taktikaline kasutus hõlmas:

• rasket lahingut, kus vastastikused lähivõitlused olid tõenäolised;
• peale kaitsva toime ka staatust ja autoriiteeti näitava rolli — kaunistused ja graveeringud näitasid kandja rahalist ning sõjalist positsiooni;
• võistluste ja paraadide varustus, kus rüüde esteetika ning funktsionaalsus kombineerus.

Tugevused ja piirangud

Plaadsoomuse eelised:

• suurepärane kaitse teravate ja löögirelvade vastu ning hea hajutav toime raskemate tabamuste puhul;
• täieliku keha kaitse võimalus koos liigendusega, mis säilitas osaliselt liikumisvabaduse;
• vastupidavus vigastustele ja pikk kasutusiga korraliku hoolduse korral.

Plaadsoomuse piirangud:

• suur kaal ja kuju, mis mõnel juhul piiravad liikumist ning nõuavad hästisobitatud õige jaotuse (ratsu puhul ka hobuse kaalutlused);
• tulerelvade levik vähendas plaadi efektiivsust — kuigi paksu plaadi läbitungimise piiramine on mäluväärne, suutsid näiteks muskett ja muud tõhusamad vintpüssid plaate murda või teha neist ebaefektiivseid;
• kallis ja töömahukas tootmine — iga täisrüütel pidi olema tihti eritellimusel valmistatud.

Pärandus ja tänapäev

Plaadsoomuse traditsioon on jätnud püsiva jälje sõjanduse, muinsus- ja kunstiajalukku. Kuigi traditsiooniline metallplaadist rüü kadus igapäevasest lahinguvahendist, on ideed ballastilisest kaitsetehnikast elanud edasi.

• 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses nähtud rinnaplaadid (cuirass) paraad- ja ohvitserivarustuses on otsene järglane keskaja plaadist traditsioonile.
• Tänapäevased keha kaitseplaadid (keraamilised, terasest või komposiitmaterjalidest panused) kasutavad samu põhimõtteid — tugeva pinnakattega tahked plaadid, mis on kavandatud energia hajutamiseks ja läbistamise vältimiseks.

Kokkuvõtvalt on plaadist soomusrüü oluline osa soomuse arenguloost: algusest (näiteks lorica segmentata) kuni hiliskeskajal väljaarenenud täisrüütliteni ning edasi mõjuni tänapäevaste kaitsesüsteemide kujunemisel.

Otsing