Kristlik parempoolsus USA-s: definitsioon, ajalugu ja mõju

Kristlik parempoolsus (Ameerika Ühendriikides tuntud ka kui religioosne parempoolsus) on parempoolsete kristlike poliitiliste ja sotsiaalsete liikumiste nimetus. Kuigi sarnaseid ilminguid on olemas ka teistes riikides, näiteks Kanadas, kasutatakse seda terminit kõige sagedamini Ameerika Ühendriikide kohta. Neid rühmitusi iseloomustab tugev toetus konservatiivsetele sotsiaalsetele ja poliitilistele väärtustele ning veendumus, et avalikku elu ja seadusandlust tuleks kujundada vastavalt Piiblis sätestatule või traditsioonilisele kristlikule moraalile. Kuigi kristliku parempoolsuse liikmed võivad kuuluda eri kristlikele harudele, sealhulgas katoliiklusele, kasutatakse mõistet kõige sagedamini evangeelsete kristlaste, fundamentalistide (näiteks born-again) ja mormoonide puhul. Mõnede hinnangute järgi ütleb umbes 15% ameeriklastest, et nad kuuluvad otseselt kristlikku või religioossesse parempoolsusse, kuid tegelik mõju avalikus elus on tihti suurem, sest paljud valijad jagavad nende väärtusi ilma end konkreetselt nii nimetamata.

Ajaloost ja tekkepõhjustest

Usulise parempoolsuse juured ulatuvad Ameerika ajaloos sügavale – religioossed ja konservatiivsed rühmad on olnud avalikus elus aktiivsed juba põlvkondade vältel. Modernne ja organiseeritum liikumine tekkis 1970. aastatel ja sai tuntuks Jerry Falwelli ja teiste kristlike juhtide kaudu. Falwell ja tema liitlased pidasid vajalikuks vastuseisu kultuurilistele muutustele, mida nad sidusid sekulariseerumise, vasakpoolsete intellektuaalide ja liberaalsete reformidega. Selle vastasseisu kirjeldatakse sageli kui "kultuurisõda" – laiemat ideoloogilist võitlust väärtuste, koolihariduse, religiooni rolli ja ühiskondlike normide üle. Vasakpoolsete intellektuaalide ja religioossete parempoolsete vahelisi pingeid illustreerib ka ajalooline näide, kus conservative'i aktiviste süüdistati John Scopes'i kohtuasja ümber tekkinud haridusliku konfliktiga sarnastes väärtuskonfliktides.

Peamised ideed ja poliitilised nõudmised

Kristliku parempoolsuse valdkonna poliitilised prioriteedid keskenduvad tavaliselt järgnevatele teemadele:

• Elu ja abordi vastasus – tugeva kaitse rõhutamine loote elule ja vastuseis laialdastele abortiõigustele;
• Perekonna- ja abieluväärtused – traditsioonilise abielu kaitse ning vastuseis samasooliste abielule (see küsimus on viimasel ajal muutunud riiklikult ja õiguslikult keerulisemaks);
• Usu ja avaliku ruumi küsimused – koolides palve, religioossed sümbolid avalikes kohtades ning usuvabaduse tõlgendused;
• Haridus – valikuvõimaluste ja usuõppe toetamine (nt usuline koolivõrgustik, erakonkursside ja koduõppe õiguste tugevdamine);
• Õigus ja kohtuvõim – konservatiivsete kohtunike kaitse ja õigussüsteemi suundumine traditsioonilisemate tõlgenduste poole;
• Väärtuspõhine majanduspoliitika – sageli konservatiivne majanduspoliitika, mis seob vabaturumajanduse ja traditsiooniliste sotsiaalsete väärtustega.

Organisatsioonid ja juhid

Usulise parempoolsuse manifestatsioonid on mitmekesised: poliitilised organisatsioonid, aktiivsed kirikud, meediaväljaanded ja heategevus- ning kampaaniagrupid. Olulised nimesid ja organisatsioone ajaloos on näiteks Jerry Falwelli juhitud Moral Majority, Pat Robertsoni televangelismivõrgustik, Focus on the Family (James Dobson) ning hilisemad grupid nagu Christian Coalition ja erinevad usu-põhised häälerühmitused. Need organisatsioonid on aidanud koordineerida valijate mobilisatsiooni, mõjutada kandidaatide valikut ja suunata poliitilist agenda teemadel, mis neile olulised on.

Poliitiline mõju ja valimised

Kristlik parempoolsus on oluliselt mõjutanud Ameerika poliitikat alates 1980. aastatest. Ronald Reagan ja George H. W. Bush said osaliselt toetust nende valijate hulgast, samas kui üks tuntumaid riigipeaid, kes kuulutas end usuliselt motiive omavaks ja kellest paljud pidasid "usulise parempoolsuse" osa, oli George W. Bush. Religioosne parempoolsus on sageli olnud oluline mobiliseeriv jõud vabariikliku partei valijaskonnas ja mänginud rolli kandidaatide toetuses, ametisse määramistes (sh kohtunike nimetused) ning sotsiaalsete teemade kujundamises.

Kriitika ja vaidlused

Kristlikku parempoolsust on kritiseeritud mitmel rindel:

• Kirik ja riik – kriitikud väidavad, et religioosne parempoolsus püüab nõrgendada kiriku ja riigi lahususe põhimõtet ning survestada avalikku poliitikat religioossete normide kasuks;
• Vähemuste õigused – paljude arvates on osa liikumise poliitikast suunatud LGBT+ inimeste, naiste ja rassi- või usuvähemuste õiguste piiramisele;
• Poliitiline polariseerumine – kultuurisõja retoorika on süvendanud poliitilist lõhestatust ja vähendanud kompromissivõimet;
• Huvide segunemine – mõnikord on kriitika suunatud ka faktile, et mõned religioossed juhid ja organisatsioonid on tihedalt seotud era- ja huvigruppide rahastamisega ning poliitilise mõjutustööga.

Kristlik vasakpoolsus ja teised religioossed suunad

Lisaks kristlikule paremale on olemas ka nn kristlik vasakpoolsus või usuline progressivism, mis rõhutab sotsiaalset õiglust, vaesuse vähendamist, keskkonnakaitset ja inimõigusi. See rühmitus on üldsuse hulgas väiksem ja vähem organiseeritud kui religioosne parempoolsus, kuid tal on oma mõjukanalid ning ta pakub alternatiivset tõlgendust kristlikust eetilisest kohustusest ühiskonnas tegutseda.

Praegused trendid ja tulevik

Viimastel aastakümnetel on usuline parempoolsus läbinud muutusi: demograafilised nihked, generatsioonide erinevad vaated ja muutused religioosses kuuluvuses mõjutavad liikumise ulatust ja taktikat. Mõned teemad, nagu kohtusüsteemi kujundamine ja abortiõiguste piiramine, on jäänud keskseteks. Teisalt on nooremate põlvkondade seas koguni mõningane nihkumine vaadetes mõnede sotsiaalsete teemade suhtes, mis sunnib poliitilisi liidreid oma sõnumit kohandama. Ühiskondlik debatt religiooni rollist poliitikas ja avalikus elus jätkub ning kristlik parempoolsus jääb üheks olulisimaks tegijaks Ameerika kultuurilises ja poliitilises maastikus.

Märkus: Tekstis mainitud mõisted ja organisatsioonid kajastavad üldisi suundumusi ning nii liikumise sees kui ka väljaspool leidub palju erinevaid hääli ja seisukohti.

Küsimused

Selles osas puuduvad allikad. Te saate aidata Vikipeediat, leides häid allikaid ja lisades need. (August 2010)

Siin on mõned teemad, mida kristlikud parempoolsed tugevalt tunnevad:

Abort

Kristlik parempoolsus tekkis suuresti uuesti 1970ndatel Falwelli juhtimisel seoses abordiga, vastuseks USA ülemkohtu Roe v. Wade'i otsusele. Enamik kristliku parempoolsuse liikmeid leiab, et elu algab rasestumisest, loote tapmine on mõrv ning seetõttu peaks abort olema enamikul või kõigil juhtudel ebaseaduslik. Seda nimetatakse "elu-meelsuseks". Kuigi parempoolsed ei ole suutnud Roe'st vabaneda (ja enamik kohtunikke peab seda nüüd pretsedendiks), on nad olnud edukad abortide tegemise raskendamisel mõnes osariigis.

Seksuaalsus

Paljud parempoolsete kristlaste esindajad usuvad, et Piibli järgi on halb olla homoseksuaalne (gei või lesbi). Varem toetasid nad sodoomiaseadusi. Tänapäeval on nad enamasti homoabielude lubamise vastu. Nad on saavutanud mitmeid seadusi ja algatusi, et takistada homode abiellumist (näiteks California Proposition 8), kuid mõned neist on kohtutes tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. Selleks, et homoabielude takistamine oleks põhiseaduslik, on paljud nõudnud Ameerika Ühendriikide põhiseaduse muutmist, et keelata homoabielud.

Evolutsioon

Paljud kristlikud parempoolsed ei usu evolutsiooni, sest see on vastuolus Piibli loomislooga. Selle asemel pooldavad nad kreatsionismi või intelligentset disaini. Enamik biolooge usub, et evolutsioon on tõene ja et evolutsioonivastased argumendid on nõrgad. Mõnedes kohtades on nad olnud edukad, kui nad on õpetanud intelligentset disaini kõrvuti evolutsiooniga riiklikes koolides.

Palve koolides

Paljud kristliku parempoolsuse liikmed tahavad lubada palvetamist avalikes koolides ja Kristusega seotud asjade näitamist avalikes või valitsuse ruumides. Nagu ka homoabielude puhul, on see kohtus kahtluse alla seatud, tavaliselt esimese põhiseaduse muudatuse usuvabaduse klausli tõttu.

Jerry Falwell, kelle Moral Majority asutamine oli oluline samm "uue kristliku parempoolsuse" kujunemisel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kristlik õigus?

K: Kes on kristliku parempoolsuse liikmed?

K: Kui paljud ameeriklased liigituvad usuliste või kristlike parempoolsete hulka?

K: Millal hakkasid inimesed Ameerikas kasutama religiooni konservatiivses poliitikas?

K: Kes oli üks esimesi, kes kasutas sõna "religioosne parem"?

K: Mida nimetatakse sageli "kultuurisõjaks"?

K: Millised presidendid on valitud tänu usuliste õiguste toetusele?

Otsing