Rahvapartei (Populistlik liikumine) Ameerikas — Omaha platvorm ja nõudmised
Uurimus Rahvaparteist ja Omaha platvormist: populistlik liikumine, nõudmised (tulumaks, senaatorite otsevalimine, hõbemünt, riiklikud raudteed) ja mõju Ameerikale.
Populistlik liikumine, mida tunti ka kui Rahvapartei (People's Party), oli 19. sajandi lõpu Ameerika poliitiline ja sotsiaalne liikumine, mis kasvas välja peamiselt talupoegade ja väiketalunike rahulolematusest. Liikumise juured olid sellistes rühmades nagu Grange ja talunike liidud (Farmers' Alliances). Paljud põllumehed olid võlglased, tootmise hinnad langesid ja nad tundsid, et suured ettevõtted — eelkõige raudteed — ja rahandussüsteem töötavad nende vastu.
Põhjused ja nõudmised
Populistide peamised mured olid:
- madalad toiduhinnad ja tootjahinnad, mis tekitasid võlakoorma,
- suured transpordikulud ja ebaõiglane või monopoolne raudteepraktika,
- raske ligipääs soodsale krediidile (pankade ja kaupluste krediit),
- kohanematus kiirete majanduslike muutustega ja väike mõju poliitiliste otsuste üle.
1892. aastal Omaha linnas peetud konventsioonil võeti vastu tuntud Omaha platvorm, mis sisaldas mitmeid konkreetseid poliitilisi ettepanekuid. Mõned olulisemad nõudmised olid:
- Tulumaks (graduated income tax) — progressiivne maksusüsteem, kus kõrgema sissetulekuga isikud maksavad suuremat protsenti;
- Ameerika Ühendriikide senaatorite otsevalimine (senatiidi otsevalimine);
- Tasuta hõbemünt (vaba hõbeda põhimõte, 16:1 suhe hõbeda ja kulla vahel), et suurendada rahapakkumist ja soodustada inflatsiooni.
- Valitsuse omandis või rangel riiklikul reguleerimisel olevad raudteed, telegraphi- ja telefoniühendused ning muud monopoliseerunud suurettevõtted;
- sub-treasury ehk riiklik laenuskindlustuse süsteem (talude koristussaagile tagatud laenud), postisäästude süsteem ja odav krediit talupoegadele;
- meetmed korruptsiooni vähendamiseks ning otsedemokraatia instrumendid nagu rahvahääletused, algatused ja tagasikutsumine;
- tööajaliste ja töötingimuste parandamine ning koostöö töölisklassiga;
Juhtfiguurid ja taktika
Populistlikke liikumisi juhtisid mitmed kohalikud ja rahvuslikud tegelased; tuntud nimed olid Thomas E. Watson ja William Jennings Bryan (Bryan oli ametlikult Demokraatliku Partei kandidaat 1896. aastal, kuid Populistlik partei toetas teda ja teatud liidud liikusid „fusioks” ehk liitumiseks demokraatidega). Teiste seas olid Palesti tuntud tegelased nagu Mary Elizabeth Lease ja Ignatius L. Donnelly, kes aitasid ideid levitada läbi kõnede ja trükiste.
Edu, tagasilöögid ja pärand
Populistidel õnnestus saada poliitilist mõju kohalikul ja osaliselt osariiklikul tasandil ning nad võitsid mõnes piirkonnas ka valimisi. Siiski ei suutnud partei säilitada tugevat rahvuslikku positsiooni pikka aega. Pöördepunkt oli 1896. aasta, mil osa populistidest liitus Demokraatliku Partei kandidaadiga William Jennings Bryaniga — see liit nõrgendas partiid kui iseseisvat jõudu.
Kuigi mitmed spetsiifilised nõudmised, nagu vaba hõbeda kehtestamine, ei realiseerunud, mõjutas Omaha platvorm oluliselt hilisemat reformide laine ja progressiivset ajajärku. Paljud ideed — eriti tulumaks ja senaatorite otsevalimine — realiseerusid Riikliku poliitika muutuste kaudu (16. ja 17. põhiseaduseparandus ja föderaalne maksusüsteem 20. sajandi alguses). Populistlik liikumine aitas ka tugevdada usku sellesse, et eri ühiskonnagruppide huvide ühendamine (talunikud ja töölised) suudab muuta riigi poliitikat.
Kokkuvõttes oli Rahvapartei oluline osa Ameerika 19. sajandi lõpu poliitilisest ajaloost — see peegeldas laialdast rahulolematust majanduslike tingimuste ja poliitilise mõju ebaühtluse suhtes ning jättis püsiva jälje edasistele reformidele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on populistlik liikumine?
V: Populistlik liikumine, mida tuntakse ka Rahvapartei nime all, oli 19. sajandi lõpu Ameerikas liikumine, mis koosnes peamiselt vaestest talunikest, kes süüdistasid suurettevõtteid, näiteks raudtee-ettevõtteid, oma võitlustes.
K: Kes olid populistliku liikumise juhid?
V: Populistliku liikumise mõnede juhtide hulka kuulusid Thomas Watson ja William Jennings Bryan.
K: Mis oli Omaha platvorm?
V: Omaha platvorm oli rida populistliku liikumise poolt esitatud nõudmisi, mis hõlmasid tulumaksu, Ameerika Ühendriikide senaatorite otsevalimist, vaba hõbemündi ning raudtee- ja muude suurettevõtete omamist valitsuse poolt.
K: Millised olid Omaha platvormi nõudmised?
V: Omaha platvormi mõned nõudmised hõlmasid tulumaksu, Ameerika Ühendriikide senaatorite otsevalimist, hõbeda vaba mündi andmist ning raudtee- ja muude suurettevõtete omamist valitsuse poolt.
K: Kas populistlik liikumine kontrollis kunagi paljude osariikide valitsusi?
V: Ei, populistlik liikumine kontrollis vaid mõne aasta jooksul mõnda osariigi valitsust.
K: Kas mõni Omaha platvormi nõudmistest võeti hiljem Progressiivse liikumise raames vastu?
V: Jah, paljud Omaha platvormi nõudmised, näiteks tulumaks ja senaatorite otsevalimine, viidi hiljem ellu progressiivse liikumise raames.
K: Millistest rühmadest kasvas välja populistlik liikumine?
V: Populistlik liikumine kasvas välja sellistest rühmadest nagu Grange'i liikumine.
Otsige