Austraalia Protektsionistlik Partei (1889–1909): Barton, Deakin ja mõju

Austraalia Protektsionistlik Partei (1889–1909): Barton ja Deakin, kaitsetarifid, poliitiline võim ja ühinemine — põhjalik analüüs protektsionismi mõjust tööstusele ja poliitikale.

See artikkel käsitleb protektsionistlikku parteid aastatel 1889-1909.

Protektsionistlik partei oli Austraalia poliitiline partei aastatel 1889-1909. Selle poliitika põhines protektsionismil. See väitis, et Austraalia vajab kaitsetariife, et võimaldada Austraalia tööstusel kasvada ja pakkuda töökohti. Partei oli kõige tugevam Victoria osariigis ja Uus-Lõuna-Walesi maapiirkondades. Selle kõige olulisemad juhid olid Sir Edmund Barton ja Alfred Deakin, kes olid Austraalia esimene ja teine peaminister.

Protektsionistlik partei moodustas tööpartei toetusel Austraalia esimese valitsuse. Nad nõustusid rakendama sotsiaalseid reforme, mis olid Labor'i poliitika. Tööpartei programm oli aga protektsionistide jaoks sageli liiga radikaalne ja tuli teha kompromisse. Toimus mitu vähemusvalitsuse vahetust.

1906. aasta föderaalvalimisteks olid protektsionistide hääled langenud. Labor moodustas oma esimese valitsuse 1904. aastal ja teise 1908. aastal Andrew Fisheri juhtimisel. Paljud inimesed uskusid, et Tööparteile vastandamiseks oli vaja antisotsialistlikku rühmitust. Deakin ja antisotsialistliku partei juht Joseph Cook alustasid läbirääkimisi oma parteide ühendamiseks. Liberaalsemad protektsionistid, nagu Isaac Isaacs ja H. B. Higgins, olid ühinemise vastu. See küsimus lõhestas Kaitsepartei. Enamik liikmeid, sealhulgas Deakin, ühinesid antisotsialistliku parteiga, et moodustada Commonwealth Liberal Party. See sai tuntuks kui "ühinemine". Liberaalsemad protektsionistid toetasid tööjõudu. Fusion moodustas veel ühe vähemusvalitsuse, enne kui Fisher ja Labor saavutasid 1910. aasta valimistel Austraalia esimese föderaalse enamusvalitsuse ja esimese senati enamuse.

2007. aastal loodi uus poliitiline partei, Austraalia Protektsionistlik Partei.

Taust ja peamised poliitilised põhimõtted

Protektsionistlik partei kujunes lõplikult välja lõppkokkuvõttes seoses aruteludega tollipoliitika üle ja riigi majandusliku arengu planeerimise vajadusega pärast liitmist (federatsiooni). Selle tuumeks oli veendumus, et soovitud tööstuse- ja tööhõivekasv saavutatakse kaitsetollide abil. Peamised poliitilised rõhuasetused olid:

• kaitsetariifid – eesmärgiga kaitsta kodumaist tööstust väliskonkurentsi eest;
• majanduse arendamine – toetada tööstuste loomist ja infrastruktuuri, mis suurendaks tööhõivet;
• sotsiaalsed reformid – paljud protektsionistid toetasid tööajaloo- ja sotsiaalpoliitilisi meetmeid, mis kattusid sotsialistlike/ tööpartei ettepanekutega;
• rahvuslikud huvid – protektsionistlik poliitika esines tihti koos tugeva riikliku majanduspoliitika ja immigratsioonipraktikaga (sh tollipoliitika ning 19.–20. sajandi alguse suundumustega nagu White Australia), mis peegeldasid tolle aja laiemat poliitilist konsensust.

Juhtfiguurid ja organisatoorne iseloom

Peamised esindajad nagu Sir Edmund Barton ja Alfred Deakin mängisid olulist rolli nii federatsiooni saavutamisel kui ka esimestes föderaalvalitsustes. Partei ei olnud alguses teravalt struktureeritud riiklik organisatsioon nagu kaasaegsed parteid, vaid pigem koalitsioon ja parlamendirühm koos mitmete piirkondlike erisustega. See seletab, miks erakond püsis tundlikuna sisemistele ideoloogilistele eriarvamustele, eriti küsimustes, mis puudutasid suhteid töörahvaga ja majandusliku reformi ulatust.

Valitsused, koalitsioonid ja poliitilised vahetused

Protektsionistide aeg esimestel föderaalvalitsustel oli märgiline sagedaste vähemusvalitsuse vahetustega ning vajadusega sõlmida liite nii Tööpartei kui ka teiste rühmitustega. Kuigi protektsionistid said esimestel aastatel võimu ja juhtisid riiki koos tööpartei toetusega, tõi see kaasa kompromisse ja pingeid, sest tööpartei mõnede nõudmiste käsitlemine tundus mõnele protektsionistile liiga radikaalne.

Tulemuseks oli poliitiline stabiilsuse puudumine: valitsused vahetusid mitu korda, kuni 1909. aastal otsustati pall mängida ümber — vastandades selgelt tööpartei sotsialistlikule programmilisele suunale organiseerunud antisotsialistlikku rühmitust.

Fusion (ühinemine) 1909 ja lahkhelid

1909. aasta „ühinemine” (tuntud kui Fusion) oli otsustav pöördepunkt: protektsionistlike ja antisotsialistlike elementide liitumine moodustas laia parketti poliitilistest jõududest, mis soovisid tõhusamat vastupanu tööpartei kasvule. Selle protsessi käigus eraldusid mitmed liberaalsemad protektsionistid, kes ei olnud valmis liituma antisotsialistliku liikumisega ja kes säilitasid suurema usalduse tööjõu ja reformide suhtes.

Fusioni tulemusena sündinud Commonwealth Liberal Party kujundas aluse hilisemale kahepealisele süsteemile, kus peamisteks konkurentideks said tööpartei ja tööparteile vastanduv koondumine/konservatiivsemad jõud. Samas jäi tollipoliitika teema pikkadeks aastakümneteks poliitiliseks keskmeks, mõjutades majanduspoliitikat ja tööstusstrateegiaid veel pikka aega.

Pärand ja tähendus

Protektsionistlik partei mõjutas oluliselt Austraalia varajast föderaalkeskkonda, eriti tolliseadusi ja arutelu tööstuse arendamise üle. Selle valitsusajal hakati ellu viima riiklikke reforme ja loodud poliitilised liidud tõid kaasa tänapäevasele kaksparteisüsteemile eelneva transformatsiooni. Kuigi protektsionistlik partei kui eraldi organisatsioon lõpetas eksisteerimise 1909. aasta ümberkorraldustes, jäid tema ideed — eelkõige kaitsetariifide ja riikliku majanduse arendamise tähtsus — Austraalia poliitilisse mälu.

Järeldus

Protektsionistlik partei (1889–1909) oli Austraalia varajase poliitilise elu võtmetegija, kes mõjutas nii majanduslikke valikuid kui ka erakondlikku struktuuri. Selle liitumine antisotsialistlike jõududega 1909. aastal muutis poliitilist maastikku ja sillutas teed uuele kahepoolsel kokkuleppel põhinevale süsteemile. Samas on huvitav, et sama nimega rühmitus on hiljemki — näiteks 2007. aastal — tekkinud, näidates protektsionismi teatud ideede püsivust poliitilises diskursuses.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Protectionist Party?

K: Kus oli protektsionistliku partei suurim jõud?

K: Kes olid protektsionistliku partei tähtsamad juhid?

K: Mille poolest erines tööliste programm sageli protektsionistide omast?

K: Miks uskusid paljud, et Laborile vastandamiseks oli vaja antisotsialistlikku rühmitust?

K: Mis juhtus, kui Joseph Cook ja Alfred Deakin hakkasid rääkima oma erakondade ühendamisest?

K: Mis juhtus Austraalia 1910. aasta valimistel?

Otsing