Vabariiklik Rahvapartei (CHP) – Türgi sotsiaaldemokraatia ja kemalism

Vabariiklik Rahvapartei (türgi keeles Cumhuriyet Halk Partisi, CHP) on Türgi vanim erakond. Nende põhilised ideoloogiad on sotsiaaldemokraatia ja kemalism, mille juured ulatuvad Vabariigi asutamise ja selle moderniseerimise perioodi algusaegadesse.

CHP on tänases Türgi poliitikas üks suurimaid ja mõjukamaid parteisid ning mängib pidevalt keskset rolli opositsioonis. Parlamendis on nad suuruselt teine partei ja moodustavad Türgi peamise opositsiooni — nende esindatus riigikogus on olnud erinevatel valimistel muutuv, kuid erakonna positsioon on stabiilselt tugev. Nende asutajaks loetakse Mustafa Kemal Atatürki ning praegune esimees on Kemal Kılıçdaroğlu, kes juhib parteid alates 2010. aastast.

CHP sünniloome on seotud iseseisvusvõitluse ja Vabariigi rajamisega. 7. septembril 1919 moodustasid türgi rahvuslased vastupanuorganisatsiooni välisvallade sissetungi ja okupeerimise vastu ning 9. septembril 1923 registreeriti organisatsioon ametlikult poliitiliseks erakonnaks, mis jäi Vabariikliku Rahvapartei tuumaks.

20. sajandi esimesel poolel oli CHP Türgi poliitilisel maastikul valitsev jõud; erakond viis läbi ulatuslikke moderniseerimis- ja sekulariseerimisreforme (hariduse, õiguse ja keele vallas), mille tunnusmärk oli riiklik-õiguslik ümberkujundamine. CHP juhtis riiki ühtse parteisüsteemi ajal kuni mitmeparteisüsteemi kehtestamiseni 1946. aastal. Pärast 1980. aasta riigipööret keelustati mitmeid parteisid, sh CHP eeskujul tegutsenud organisatsioonid; tänane erakond taastati 1992. aastal.

CHP ideoloogias ja programmides on püsivalt tähtsal kohal kemalismi kuus põhimõtet (nn "kuus noole" ehk altı ok), mille ümber erakonna identiteet on kujunenud:

• Vabariikluse (Cumhuriyetçilik) väärtustamine — demokraatlik riigikorraldus ja riigi kodanikel põhinev esindus.
• Rahvuslus (Milliyetçilik) — riigi ja ühise identiteedi tugevdamine, samas on tänapäevases tõlgenduses rõhk ka kodanikuõigustel.
• Rahva(ülne)likkus / populism (Halkçılık) — rõhumine ühiskondlikule võrdsusele ja rahva osalusele.
• Statism / majanduse reguleerimine (Devletçilik) — ajalooliselt riigi juhtiv roll majanduses; kaasaegses programmides rohkem tähelepanu sotsiaalpoliitikale ja turumajanduse reguleerimisele.
• Laiklikkus / sekularism (Laiklik) — usu ja riigi lahususe kaitsmine ning religiooni mõju piiramine avalikus elus.
• Reformism (Devrimcilik) — pidev ühiskondlike ja õiguslike reformide vajadus modernse riigi arendamiseks.

Poliitiliselt on CHP klassifitseeritud üldiselt vasaktsentristlikuks kuni sotsiaaldemokraatlikuks jõuks. Tänapäeval toetab erakond sotsiaalset õigluse, töö- ja sotsiaalhoolekande küsimusi, naiste ja vähemuste õigusi, üldist demokraatlikku liberaliseerimist ning Euroopa-integratsiooni eesmärke. Samal ajal rõhutab CHP riikliku hüvangut, sekulaarsust ja Atatürki pärandit.

Organisatsiooniliselt on CHP-l ulatuslik võrgustik provintsi- ja kohalikke osakondi, samuti naiste- ja noorteühendusi. Erakonnal on oma esinduskogud ja juhatus, mis koordineerib poliitikat, kampaaniaid ja valimiste strateegiat. Viimastel aastatel on CHP osalenud erinevates opositsioonikoalitsioonides (näiteks Rahvuslik/Naamelt "Millet İttifakı" ehk Rahvuste Liit), et võidelda valitseva partei poliitikate vastu ja saavutada laiem ühine platvorm kohalikel ja riigivalimistel.

CHP ajalugu on mitmetahuline — see on nii riigi loomise arhitekt kui ka kaasaegne opositsiooniline sotsiaaldemokraatlik jõud. Erakonna roll ja programm arenevad ajas, kuid tuumväärtused — sekulaarsus, riiklik moderniseerimine ja sotsiaalne õiglus — jäävad selle identiteedi keskmesse.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Vabariiklik Rahvapartei?

K: Milline on Vabariikliku Rahvapartei positsioon Türgi parlamendis?

K: Kes asutas Vabariikliku Rahvapartei?

K: Kes on Vabariikliku Rahvapartei praegune juht?

K: Millal asutati Vabariiklik Rahvapartei?

K: Miks asutati Vabariiklik Rahvapartei?

K: Millised on Vabariikliku Rahvapartei ideoloogiad?

Otsing