Mädanikupiirkond (inglise keeles "rotten borough") oli enne 1832. aasta reformiseadust üks parlamentaarse piirkonna tüüp Ühendkuningriigis. Sellised valimisringkonnad olid ajalooliselt tekkinud keskaegsetest linnadest või küladest, kuid mitme sajandi jooksul olid mõned neist tühjenenud või säilinud väga väikese elanikkonnaga, säilitades samas õigusliku õiguse saata parlamendisse ühe või kaks esindajat.

Kuidas see toimis

Sellel oli väga väike valijaskond ja sageli määras valitava kandidaadi tegelik omanik või patroon. Mõned olulisemad mehhanismid olid:

  • Valimisõigus tugines sageli maaomandile või linna „burgage”–krundile või oli piiratud kitsale linnakorporatsiooni liikmete ringile — nii sai suur maaomanik või patroon kontrollida, kes valima tuleb.
  • Patroon sai määrata ühe või kaks parlamendikohta ilma reaalse opositsioonita, seega neid nimetatakse ka taskulinnadeks (pocket boroughs), kus koht oli kui patroonile „taskus”.
  • Pettused, hääletajate ostmine ja muu korruptsioon olid levinud — väikese valijaskonna tõttu oli lihtne mõjutada tulemusi rahalise või muu survega.

Näited

Old Sarum Wiltshire'is (pildil) oli üks kõige kurikuulsamaid näiteid. Kuigi kohapeal võis olla vähe või üldse mitte elanikke, jättis see ringkond õiguse saata parlamendisse kaks liiget. 17. sajandi keskpaigast kuni 1802. aastani oli Old Sarum Pittide perekonna omanduses; üks selle parlamendi liikmetest oli peaminister William Pitt vanem. 1802. aastal müüs perekond Old Sarumi umbes 60 000 naelsterlingi eest — summa, mis oli sel ajal palju suurem kui maa tegelik väärtus, sest sinna kuulus ka parlamendiesindus.

Veelgi silmatorkavam näide oli Charles Howard, Norfolki 11. hertsog, kes kontrollis korraga üheteist linnaosa. Selline võim koondus rikkamate maahärrade kätte võimaldas neil paigutada parlamendi kohti sugulastele, liitlastele või tulu teenimiseks müüa.

Reform ja tagajärjed

1832. aasta reformiseadus — tuntud ka kui Representation of the People Act 1832 või Great Reform Act — võttis võimu paljudelt mädanikupiirkondadelt. Peamised muudatused olid:

  • paljud väikseima valijaskonnaga ringkonnad kas kaotati või ühendati teiste piirkondadega;
  • mõned ringkonnad vähendati kahelt ühele mandaadile;
  • parlamendikohti suunati tööstus- ja linnakeskustesse, mis varem esindamata jäid (nt Manchester, Birmingham jt);
  • valimisõigust laiendati teatud hulga kinnisvarapidajatele, kuigi täielik üldine valimisõigus jäi veel kaugele.

Reform 1832 ei lõpetanud korraga kõiki väärkohtlemisi, kuid see alustas protsessi, mis järgnevatel aastakümnetel (nt 1867. ja 1884. aasta reformid) vähendas veelgi patroonide mõju ja laiendas valimisõigust, muutes parlamentaarse esindatuse järk-järgult demokraatlikumaks.

Pärand

Mädanikupiirkondade teema on oluline osa Ühendkuningriigi demokraatliku arengu ajaloost: see näitab, kuidas ajaloolised õiguslikud vormid võisid püsida ning kuidas rahvastiku- ja majandusmuutused lõid vajaduse valimissüsteemi laiaulatuslikeks reformideks. Termin "rotten borough" on tänapäeval kasutusel ka metafoorina, kirjeldamaks valimisvõimusid või institutsioone, kus esindatus on ebaproportsionaalne või korruptiivne.