See artikkel näitab Vabariikliku Partei 2016. aasta presidendivalimiste tulemusi. Vabariikliku partei presidendivalimiste eelvalimised on protsess, mille käigus valitakse delegaadid ehk kedagi esindavad inimesed, kes lähevad 2016. aasta vabariiklaste rahvuskonverentsile. Inimesed igas osariigis hääletavad selle üle, keda nad peavad heaks presidendiks ja iga kandidaat saab teatud arvu delegaate vastavalt saadud häälte arvule.

Eelvalimiste süsteem ja delegaatide roll

Eelvalimised koosnevad osariikide korraldatavatest caucus’itest ja primaries’test. Delegaadid on need inimesed, kes ametlikult esitavad oma kandidaadi rahvuskonverentsil; partei reeglid määravad, kui palju delegaate igast osariigist tuleb ja millisel määral nad on seotud eelvalimiste tulemustega. 2016. aasta vabariiklaste nominent nõudis enamikuhäälteenamust kogu delegaatide koguarvust. Kokku oli 2016. aastal ligikaudu 2 472 delegaati ja enamikuhääl oli 1 237 delegaati.

Delegaatide jaotuse põhimõtted

  • Mõnes osariigis jaotati delegaadid proportsionaalselt kandidaatide häältesaagiga, teistes kehtis winner-take-all ehk võitja võtab kõik põhimõte.
  • Pärast jaanipäeva-eelseid piiranguid (RNC reeglid võimaldasid laiemat winner-take-all kasutust pärast märtsi keskpaika) kasutasid mitmed osariigid võitja kõiki delegaate andvat süsteemi.
  • Osa delegaate olid püsivad RNC liikmed (nn "püsivad delegaadid"), kelle sidusus tuli selgelt välja igas osariigi reeglistikus – mõnel juhul olid nad seotud eelvalimiste tulemustega, mõnel juhul mitte.
  • Lisaks osariikidele said delegaate territoriaalsed delegatsioonid ning mõnel juhul katoliikseid/ametiasutusi esindavad erireeglid.

Peamised kandidaadid ja võtmehetked

Eelvalimiste peamised kandidaadid olid Donald Trump, Ted Cruz, Marco Rubio, John Kasich ja Ben Carson. Mõned võtmehetked ja tulemused:

  • 1. veebruaril 2016 toimunud Iowa caucus võideti peamiselt Ted Cruz’i poolt, mis andis talle varajase edu.
  • 9. veebruaril võitis New Hampshire’i primaar Donald Trump, andes talle populaarsuse ja meediakajastuse tõuke.
  • Super Tuesday (1. märtsil) ja edaspidine hulk osariike tõid Trumpile laialdase toetusbaasi ja märkimisväärsed delegaadiarvud.
  • 3.–4. mail 2016, pärast Indiaana primaaride tulemusi, lõppes suuremate rivaalide kampaaniad (Ted Cruz ja John Kasich lõpetasid võistluse) ning 4. mail jäi Donald Trump ainsaks suuremahulise toetusega kandidaadiks.
  • 19. juulil 2016 kinnistas rahvuskonverents formaliseeritult Vabariikliku Partei kandidaadina Donald Trumpi.
  • Donald Trump võitis hiljem 8. novembril 2016 peetud üldvalimistel Ameerika Ühendriikide presidendi ametikoha.

Mida tähendas see delegaatide tasandil?

Trump kogus eelvalimistel piisava arvu lõplikult või põhimõtteliselt seotud delegaatide hääli, et saavutada vajalik enamus ja tulla partei ametlikuks kandidaadiks. Kuigi osa delegaate võisid olla formaalselt vabad või riigi reeglid andsid neile suurema otsustusvabaduse, oli eelneva hääletustulemuse ja kandidaatide kampaaniavõimu ühendamisel Trumpil de facto kontroll nominentuuri saavutamiseks.

Konverentsi ja nomineerimise tähendus

Rahvuskonverentsil (2016. aasta konv. toimus 18.–21. juulil) kinnitati formaalselt presidendikandidaat ning määrati ametlik platvorm, kampaania suunad ja delegatsioonide hääled. See on protsessi lõppfaas, kus eelvalimiste tulemused kantakse ette konverentsi registrisse ja kandidaat nimetatakse ametlikult partei kandidaadiks.

Kokkuvõttes näitasid Vabariikliku Partei 2016. aasta presidendivalimiste eelvalimised, kuidas kohalike hääletuste tulemused ja osariikide erireeglid kujundasid delegaatide jaotust, viies lõpuks Donald Trumpi partei kandidaadiks ning sealt edasi ka üldvalimiste võidule.