See artikkel näitab Demokraatliku Partei 2016. aasta presidendivalimiste praeguseid tulemusi ja selgitab, kuidas delegaadid jagunevad ja miks mõned hääled arvestatakse teisiti kui teised. Demokraatliku Partei presidendivalimiste eelvalimised on protsess, mille käigus hääletavad valijad igas osariigis selle üle, keda nad peavad presidendiks sobivaks, ning vastavalt häälte jaotusreeglitele jagatakse kandidaatidele delegaadid, kes esindavad valijaid 2016. aasta demokraatide rahvuskonverentsil (National Convention). Eelvalimised algasid 1. veebruaril 2016 Iowas ja toimusid peamiselt veebruarist kuni juunini 2016. Peamised konkurendid olid endine esileedi, välisminister ja senaator Hillary Clinton ning senaator Bernie Sanders.
Demokraatide süsteemis on kaks põhitüüpi delegaate: kohustuslikud ehk „pledged” delegaadid, kes jagunevad protsendipõhiselt vastavalt osariigi või kongressipiirkonna eelvalimiste tulemustele (tavaliselt kehtib 15% lävend kandidaadi toetuse saamiseks) ning superdelegaadid (party leaders and elected officials), kes on partei juhtkonna ja valitud ametnike hulgast ja võivad konverentsil hääletada vabalt. 2016. aasta demokraatide konverentsil oli kokku 4 763 delegaati, neist umbes 4 051 olid kohustuslikud delegaadid ja umbes 712 superdelegaadid; enamus kogu koosseisust oli 2 383 delegaati.
6. juunil 2016 teatas Associated Press, et senaator Hillary Clinton oli kogunud piisava arvu delegaate (arvestades ka superdelegaate), et pidada teda eeldatavaks demokraatide kandidaadiks ehk „presumptive nominee”. AP ja teised meediaväljaanded olid juhtinud tähelepanu sellele, et osa tema toetusest tuli superdelegaadilt, kelle mandarinaalsed hääled ei ole kohustuslikult lõplikud enne kongressi — superdelegaadid võivad oma otsust muuta, mistõttu jäi teoreetiline võimalus, et nominatsioon võib muutuda, kuigi see oli praktiliselt ebatõenäoline. Põhjalikumaks arusaamiseks: kohustuslikud delegaadid on tavaliselt seotud (bound) esimese hääletuse ajaks vastavalt eelvalimiste tulemustele, samas kui superdelegaadid ei ole esimesel hääletusel alati „binditud”.
Eelvalimiste käigus jagunesid delegaadid osariikide ja piirkondade kaupa proportsionaalselt; oluline roll oli ka partii reeglistikul (nt 15% lävend, prefektuuri vs. riigi tase). Pärast seda, kui AP 6. juunil teatas, et Clinton on kogunud enamusdelegaatide toetus, liikus kampaaniate fookus suunatumalt suvisele demokraatide rahvuskonverentsile, mis toimus 25.–28. juulil 2016 Philadelphia's. Bernie Sanders teatas oma toetuse andmisest Hillary Clintonile 12. juulil 2016, mis kinnitas partei ühtsuse suurtel valimistel sügisel.
Oluline on mõista, et „eeldatav kandidaat” (presumptive nominee) tähistab olukorda, kus kandidaat on kogunud piisava arvu delegaate, et olla tõenäoline nominent; ametlikuks kandidaadiks saab ta alles rahvuskonverentsil, kus toimub lõplik hääletus. Eelvalimiste tulemused määrasid, kuidas toetuse maht osariikide kaupa kandus üle konverentsile ja lõplikule nominatsioonile ning kujundasid 2016. aasta demokraatide platvormi ja kampaaniastrateegiat.
Kui soovite konkreetseid delegaatide arve osariigiti või jooksvaid tulemusi, sisaldab algne link Demokraatliku Partei 2016. aasta presidendivalimiste leht üksikasjalikumaid tabeleid ja värskendusi.


.jpg)





.svg.png)
