Londoni City terasrõngas — turvakordon ja terrorivastased meetmed

Londoni City terasrõngas: kuidas turvakordon, betoontõkked, ANPR ja linnusurbanism kaitsevad linna terrorismi eest — ajalugu, meetmed ja mõju igapäevaelule.

Ring of steel on nimetus, mida inimesed kasutavad Londoni linna ümbritseva turvakordoni kohta. Selle peamine eesmärk on vähendada terrorismiohtu ärikeskonnas ja kaitsta rahvastiku tihedalt asustatud äripiirkonda. Konseptsioon sai alguse IRA "rahutuste" ajal – suuremate julgeolekumeetmete prototüüp tekkis varem Belfasti, kus rakendati sarnaseid tõkestusmeetmeid ja kontrollpunkte.

Praktikas tähendab see, et linna sissepääsud on kitsendatud ja kontrollitud: paljudel teedel on väikesed šikaanid, kiilutud betoonplokid, tõkkepostid või bollardid, mis sunnivad sõidukeid aeglustama ja läbima kontrollitud trajektoori. Piirkondades, kus läbisõit on lubatud, salvestavad liikumist valvekaamerad (CCTV) ning teatud kohtades on betoonist kesktee ja valvesildiga post, kus politsei saab valvata ja liiklust jälgida. Eemal patrullivad sageli relvastatud politseinikud või üksused, kellel võib olla käepärast ka püstolkuulipildujaid. Linnaplaneerijate terminoloogias kutsutakse selliseid lahendusi vahel "linnusurbanismiks": avaliku ruumi kujundused, mis on mõeldud turvalisuse tõstmiseks.

Mõned teed ja läbilaskeavad on liiklusele täielikult suletud, teistes on sissepääsud muudetud ühe- või kaharibalisteks. Hoolimata kujundusliku nime "terasring", koosneb enamik füüsilistest tõkketest tegelikult kiilutud betoonplokkidest, mis on mõnikord kaetud plast- või kummimaterjaliga, et vähendada kahjustusi ja silmapaistvust.

Need meetmed kehtestati järk-järgult pärast IRA ulatuslikku pommitamiskampaaniat 1990ndate alguses — näiteks 1992. aasta Balti börsi (Baltic Exchange) pommirünnak ja 1993. aasta Bishopsgate'i pommirünnak tõid esile vajaduse tugeva ja nähtava kaitse järele. Esialgu koosnes "terasrõngas" pehmetest barjääridest nagu plastist teekoonused ja valves olnud politseinikud — kohalikud nimetasid seda sageli pigem "plastikrõngaks". See oli avalikuks tähiseks, et ametivõimud võtavad ohte tõsiselt. Aja jooksul asendati ajutised vahendid püsivamate struktuuridega: betoontõkked, kindlustatud kontrollpunktid ja tuhanded kaamerad. Pärast IRA relvarahu tõmmati mõnes paigas politseivalvet tagasi ja mõned ajutised kontrollpunktid eemaldati.

Pärast 11. septembri rünnakuid ja selle järel kasvanud rahvusvahelise terrorismiohu konteksti tugevnes julgeolek taas – Ühendkuningriiki tabanud suuremate rünnakute ähvardust hinnati kõrgemaks ning detsembris 2003 laiendati "Ring of Steel" ulatust, et hõlmata enam ärisid ja transpordi-ellipsite. Politsei toonases hinnangus pidas linna vastu suunatud terrorirünnakut tõsiselt "vältimatuks", mistõttu suurendati jälgimist ja füüsilisi tõkestusi.

Kuidas süsteem töötab ja millist tehnikat kasutatakse

• Füüsilised tõkked: betoonblokkid, liiklust kitsendavad šikaanid, bollardid ja suletud tänavaosad takistavad suurema sõiduki kiiret sissetungi.
• Valvekaamerad (CCTV): linnaosas on suur hulk kaameraid, mis loovad pideva pildiavaliku peatänavatest, sisenemiskohtadest ja kahtlastest tegevustest.
• Automaatne numbrituvastus (ANPR): Londonisse sisenemist ja linnas ringiliikumist jälgitakse paljudes kohtades ANPR-süsteemidega; politsei ja muu julgeolekuteenistus saavad neid andmeid reaalajas analüüsida.
• Andmete säilitamine: ANPR-i ja muude jälgimissüsteemide salvestatud andmeid hoitakse uurimiseks ja tõendamiseks — artiklis mainitud praktika järgi kuni viis aastat — ning nende kasutamist reguleerivad seaduslikud nõuded ja järelevalve.

Mõju ja kriitika

Kuigi "terasrõngas" on aidanud vähendada teatavaid riske ja andnud ametkondadele tööriistu rünnakute ennetamiseks, kaasnevad sellega ka kriitilised küsimused:

• Liikluse ja juurdepääsu piirangud: sulgemised ja kitsendused võivad suurendada ummikuid, muuta hädaabi ligipääsu keerukamaks ning mõjutada kohalikke ettevõtteid.
• Privaatsus ja andmete säilitamine: laialdane videovalve ja ANPR-andmete pikaajaline hoidmine tekitavad küsimusi andmekaitse, õiguspärase kasutamise ja järelevalve kohta. Andmete töötlemist reguleerivad nii kohalikud kui riiklikud õigusaktid ning sõltumatud järelevalveorganid jälgivad praktikat.
• Efektiivsus vs. kulud: turvatehnika paigaldamine ja haldamine on kulukas, ning avalikus debatis vaieldakse, millisel määral need meetmed tegelikult takistavad või lihtsalt nihestavad riske.
• Ühiskondlik mõju: tugev turvakeskkond muudab linna iseloomu ja avalikku ruumi; mõned elanikud tunnevad, et see piirab avatud ja ligipääsetavat linnakeskkonda.

Seis praegu ja tulevik

Tänapäeval on paljud põhimõttelised lahendused jäänud: füüsilised tõkked, kaamerad ja ANPR-süsteemid on endiselt kasutuses ning neid uuendatakse vastavalt tehnoloogia arengule ja vahepealsetele ohutasemetele. Julgeoleku- ja politseipoliitika hindamised toimuvad regulaarselt, et leida tasakaal avaliku turvalisuse ja inimeste õiguste vahel. Samal ajal arutatakse järjest enam, kuidas rakendada vähem invasiivseid ja nutikamaid lahendusi — näiteks sihipärasemaid andmeanalüüse, paremat juurdepääsu juhtumiuuringutele ning läbipaistvamaid andmekaitsepraktikaid.

Kokkuvõttes on Ring of steel praktiline näide sellest, kuidas linnaplaneerimine ja julgeolek ühenduvad eesmärgiga kaitsta rahvast ja vara, ent selle rakendamine nõuab pidevat hindamist, avalikku debatti ja õiguslikku järelevalvet, et minimeerida kõrvalmõjusid ja kaitsta üksikisikute õigusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on terasrõngas?

K: Kuidas see toimib?

K: Millal see kasutusele võeti?

K: Kus seda esimest korda kasutati?

K: Milliseid materjale on selle ehitamiseks kasutatud?

K: Kuidas on turvalisust pärast 11. septembri rünnakuid tugevdatud?

Otsing