Progressiivne konservatiivsus
Progressiivne konservatiivsus on ideoloogia, mis püüab ühendada konservatiivseid ja progressiivseid ideid. Vaesusega tegelemiseks toetab see ideoloogia sotsiaalse turvavõrgu ideed. Samuti toetab see piiratud jõukuse ümberjagamist. Progressiivset konservatismi toetavad inimesed tahavad lubada valitsusel reguleerida turge nii tarbijate kui ka tootjate huvides. Progressiivne konservatism tekkis eraldi ideoloogiana esmakordselt Ühendkuningriigis peaminister Benjamin Disraeli "One Nation" toorismiga.
Ühendkuningriigis on peaministreid Disraeli, Stanley Baldwin, Neville Chamberlain, Winston Churchill, Harold Macmillan ja David Cameron nimetatud progressiivseteks konservatiivideks. Katoliku kiriku Rerum Novarum (1891) propageerib progressiivset konservatiivset õpetust, mida tuntakse sotsiaalse katoliiklusena.
Ameerika Ühendriikides on Theodore Roosevelt olnud progressiivse konservatismi kui poliitilise traditsiooni peamine tegelane. Roosevelt väitis, et ta on "alati uskunud, et tark progressiivsus ja tark konservatiivsus käivad käsikäes". Mõned inimesed pidasid president William Howard Taffti valitsust progressiivselt konservatiivseks. Taft kirjeldas end kui "progressiivse konservatismi uskujat". President Dwight D. Eisenhower kuulutas end "progressiivse konservatismi" pooldajaks. Saksamaal propageeris kantsler Leo von Caprivi progressiiv-konservatiivset tegevuskava, mida nimetati "uueks kursiks". Kanadas on mitmesugused konservatiivsed valitsused olnud progressiivsed konservatiivid, kusjuures Kanada peamine konservatiivne liikumine kandis aastatel 1942-2003 ametlikult nime Kanada Progressiivne Konservatiivne Partei (Progressive Conservative Party of Canada). Kanadas juhtisid progressiiv-konservatiivseid föderaalvalitsusi peaministrid Arthur Meighen, R. B. Bennett, John Diefenbaker, Joe Clark, Brian Mulroney ja Kim Campbell.
Küsimused ja vastused
K: Mis on progressiivne konservatiivsus?
V: Progressiivne konservatism on ideoloogia, mis püüab ühendada konservatiivseid ja progressiivseid ideid.
K: Mida soovitab progressiivse konservatismi ideoloogia vaesuse vastu võitlemiseks?
V: Progressiivne konservatism pakub vaesuse lahendamiseks välja sotsiaalse turvavõrgu ja piiratud ümberjaotuse ideed.
K: Kes oli esimene tegelane, keda seostati progressiivse konservatismiga kui eraldi ideoloogiaga?
V: Esimene tegelane, keda seostati progressiivse konservatismiga kui eraldi ideoloogiaga, oli Ühendkuningriigi peaminister Benjamin Disraeli.
K: Kes olid veel mõned tegelased, keda seostati progressiivse konservatismiga Ameerika Ühendriikides?
V: Teised progressiivse konservatiivsusega samastatavad tegelased Ameerika Ühendriikides on Theodore Roosevelt, William Howard Taft ja Dwight D. Eisenhower.
K: Kuidas edendas kantsler Leo von Caprivi Saksamaal progressiiv-konservatiivset tegevuskava?
V: Kantsler Leo von Caprivi edendas Saksamaal progressiiv-konservatiivset tegevuskava nimega "Uus kurss".
K: Kuidas nimetati ametlikult Kanada suurt konservatiivset liikumist aastatel 1942-2003?
V: Kanada peamine konservatiivne liikumine kandis aastatel 1942-2003 ametlikult nime Kanada Progressiivne Konservatiivne Partei.
K: Kes olid mõned Kanada peaministrid, kes juhtisid progressiiv-konservatiivseid föderaalvalitsusi?
V: Mõned Kanada peaministrid, kes juhtisid progressiivseid konservatiivseid föderaalvalitsusi, olid Arthur Meighen, R. B. Bennett, John Diefenbaker, Joe Clark, Brian Mulroney ja Kim Campbell.
