Proskriptsioon: ajalooline termin surma, pagenduse ja konfiskeerimise kohta
Proskriptsioon: Vana-Rooma surma-, pagendus- ja konfiskeerimise praktika — ajalugu, poliitiline kasutus ja varade konfiskeerimise mõju tänapäeva kontekstis.
Proskriptsioon on "surma- või pagendamisotsus" (Oxford English Dictionary).
See võib viidata riigi poolt heaks kiidetud mõrvale või pagendamisele. Termin pärineb Vana-Roomast, kus inimene võis ametlikult kuulutada riigivaenlaseks. Sageli kaasnes sellega vara konfiskeerimine.
Lisaks sellele, et seda kasutati Rooma Vabariigis, on sellest saanud standardne termin. Sellest ajast alates on seda kasutatud sarnaste valitsuse ja poliitiliste tegevuste kirjeldamiseks. Seda kasutatakse vastandlike ideoloogiate mahasurumiseks. Samuti kasutatakse seda poliitiliste rivaalide või isiklike vaenlaste kõrvaldamiseks.
Ajaloost ja toimemehhanismist
Vana-Roomas tähendas proskriptsioon ametlikku nimekirja isikutest, kellele oli kuulutatud seaduslikult võõrandatud õigused: nad võisid kaotada kodakondsuse, omandiõiguse ja perekondlikud õigused ning nende võib-olla hukati või saadeti pagendusse. Tihti loeti proskriptsiooni kuuluvate nimed välja avalikes kohtades ning nende kinnipidamine, mõrv või vara konfiskeerimine oli lubatud ning mõnikord ka rahaliselt tasustatud.
Mõju vara ja päranduse suhtes
Proskriptsiooniga kaasnes sageli isiku vara konfiskeerimine. See tähendas, et riik või proskriptsiooni toetajad võisid omastada kinnisvara, pärandit ja muid varasid. Selline konfiskeerimine mõjutas mitte ainult süüdistatavat, vaid ka tema lähedasi ja pärijaid — perekond võis jääda ilma sissetulekust ja positsioonist, mis varem kuulusid proskribeeritud liikmele.
Poliitiline instrument ja näited
Proskriptsioon on ajaloos olnud kasutusel kui poliitilise võimu keskne vahend: see teenis nii hirmutamise kui ka poliitiliste vastaste elimineerimise eesmärki. Kuulsaimad näited pärinevad Roomast, kus proskriptsioone kasutasid näiteks võimul olevad juhid, et eemaldada rivaale või rahastada sõjakulusid. Selliseid meetmeid on ajaloos olnud ka mujal ja neid on saadud kasutada nii seaduse kui ka võimu kuritarvitamise nime all.
Seaduslik ja moraalne hinnang
Proskriptsioonid olid sageli vastuolus põhiliste õiguslike ja moraalsete põhimõtetega, kuna need võimaldasid väljaselgitamata süüdistuse alusel karistada ja konfiskeerida vara ilma tavapärase kohtulikku menetluseta. Tänapäeval hinnatakse selliseid praktikad tihti kui ebaõiglaseid, represiivseid ja inimõiguste rikkumistena.
Kaasaegsed analoogiad
Kuigi sõna "proskriptsioon" viitab spetsiifiliselt ajaloolisele praktikale, kasutatakse seda tänapäeval sageli metafoorselt poliitiliste puhaste, ametlike mustade nimekirjade, vara arestimise või riikliku tagakiusamise kirjeldamiseks. Mõnel juhul võib kaasaegne seadusandlus lubada kiireid piiranguid või konfiskeerimisi riikliku julgeoleku ettekäändel, kuid need erinevad tavaliselt ajaloolisest proskriptsioonist formaalsema juriidilise protseduuri olemasolu tõttu.
Kokkuvõte
Proskriptsioon on ajalooline termin, mis tähistas riiklikult heaks kiidetud karistusotsust — sageli surma, pagenduse ja vara konfiskeerimisega — ning mida kasutati nii õigusliku kui poliitilise vahendina. Selle praktikaga kaasnesid tõsised isiklikud ja ühiskondlikud tagajärjed, mistõttu seda peetakse tänapäeval laialdaselt repressiivseks ja vastuoluliseks nähtuseks.
Otsige