Juan de Pareja oli 17. sajandi Hispaania maalikunstnik, keda tuntakse eelkõige kui Diego Velázquez'i töökojas tegutsenud assistenti ja hiljem vabastatud orja. Ta sündis eeldatavasti Málaga lähistel 1606. või 1610. aastal (Málaga) ja suri 1670. aastal (Madridis). De Pareja oli algselt ori ning teda seob tihedalt Velázquez'i töö ja koduse erakonda – ta oli Velázquez'i majapidamise ja ateljee liige (Diego Velázqueze). Velázquez vabastas ta ametlikult 1650. aastal; samal perioodil on kuulus Velázquez'i portree Parejast (1650), mis tõstis tema tuntust ja mille järgi Pareja sai pärast vabanemist võimaluse omaenda töid teha.
Elukäik ja vabanemine
Pareja töötas Velázquez'i juures abilisena juba enne meistri tagasipöördumist Itaaliast 1631. aastal ning jätkas selle juures abi- ja assistenditöid. On tõenäoline, et ta osales nii maalide ettevalmistamisel kui ka taustade ja fragmentide maalimisel Velázquez'i ateljees. Velázquez võttis Pareja kaasa ka oma hilisemale reisi(tele) Itaaliasse; vabanemine 1650. aastal leidis aset Roomas, kus Velázquez Pareja ametlikult vabastas. Vabanemine võimaldas Parejal hakata tegema kauem kestvat iseseisvat maalikarjääri ning vastu võtma tellimusi.
Karjäär pärast vabanemist ja tähtsamad tööd
Pärast vabanemist jätkas Pareja maalikunstiga ning sai tellimusi peamiselt religioossete stseenide ja portreede kujutamiseks. Tema kõige tuntumad tööd näitavad Velázquez'i realismi ja Itaalia mõjutusi: tugevat tähelepanu valgusele, lahjat koloriiti ning malbe, realistlikku vormikäsitlust. Üks tuntumaid tema maalitud töid on 1661. aasta teos "Püha Matteuse kutsumine", mis kuulub Madridi Museo del Prado kogusse ja on seal avalikult eksponeeritud.
- Velázquez'i portree Parejast (1650) – sellest portreest sai osalt alguse Pareja tuntus; portree võeti hästi vastu Roomas ja on tähtis dokument Velázquez'i ja Pareja suhtest.
- Religioossed stseenid ja altarimaalid – Pareja töötas palju kiriklike tellimuste kallal, kujutades pühakuid ja piibliteemasid.
- Portreed – peale Velázquez'i portreede tegi Pareja ka ise portreesid, mis demonstreerivad tema võimet tabada isikupära ja valgust.
Stiil ja pärand
Pareja stiil on tihedalt seotud Velázquez'i kaasaegse loomuliku realismiga, kus tähtsal kohal on naturaalsed värvitoonid, kiire loomupärane pintslitöö ja tähelepanu valgusele. Kuigi tema varajane töö toimus suuresti meistri ateljees orjana ja assistendina, suudeti pärast vabanemist kujundada isikupärasemaid kompositsioone ning võita ka ametlikumaid tellimusi. Tema tööde tähendus on ka sotsiaalses plaanis: Pareja lugu illustreerib, kuidas orjastatud inimesed võisid 17. sajandi Hispaanias omandada kunstilise hariduse ja ajaloolise tähtsuse ka pärast vabanemist.
Tolleaegses Hispaanias oli orjade ja teenijate kasutamine kunstnike majapidamistes ja ateljeedes üsna levinud – paljud meistrid ja nende õpetlased kasutasid tööjõuna nii orje kui ka pereliikmeid, kes aitasid nii majapidamise kui ka kunstilise produktsiooni juures. Velázquez'i õpetaja Francisco Pacheco ja teised temaväravad maalikunstnikud omasid samuti orje, nagu on kirjeldatud tollastes arhiividokumentides ja satiirilistes allikates.
Pareja suri 1670. aastal Madridis. Tema elulugu ja järeltulev looming on saanud tähelepanu nii kunstiajaloolaste kui ka laiemate publikuringkondade poolt, sest tema elukäik aitab mõista kunsti tootmise sotsiaalseid ja inimsuhteid 17. sajandi Hispaanias. Tema seost Velázquez'iga ja vabanemist peetakse oluliseks osaks tema isiklikust ja kunstilisest arengust.
