Jules Verne — prantsuse ulmekirjanik: teosed, elu ja pärand
Jules Verne — prantsuse ulmekirjanik: avasta tema kuulsad teosed, elulugu ja pärand, mis mõjutas teaduslikku fantaasiat ja seikluskirjandust läbi aegade.
Jules Verne (8. veebruar 1828 - 24. märts 1905) oli prantsuse kirjanik. Ta oli üks esimesi ulmekirjanikke. Tema raamatute hulka kuuluvad "Teekond Maa keskmesse" (1864), "Maalt Kuule" (1865), "Kakskümmend tuhat liigat mere all" (1870) ja "Kaheksakümne päevaga ümber maailma" (1873).
Elu ja töö
Jules Verne sündis ja kasvas üles Nantes's. Ta õppis Pariisis õigusteadust, kuid suundus varsti kirjaniku- ja teatrimaailma poole. Kõige olulisem koostöö oli tema pikaajaline suhte kirjastaja Pierre-Jules Hetzel'iga, kes toetas tema loomingut, toimetas ja suunas teoste ülesehitust. Hetzel'i nõudmised teadusliku usutavuse ja seiklusliku põnevuse järele aitasid kujundada Vern'e kuulsat sarja "Voyages extraordinaires" (Ebatavalised rännakud).
Peamised teosed ja teemad
- Teekond Maa keskmesse – seiklusromaan, kus teaduslikud ideed ja ürgne maastik loovad põneva loo.
- Maalt Kuule – spekulatiivne romaan, mis kujutas kosmosereisi ja oli üheks varaseks näidiseks kosmoseteaduslikus kujutluses.
- Kakskümmend tuhat liigat mere all – kapten Nemo ja allveelaeva Nautilus lood; teos kajastab mereteadust, tehnoloogiat ja ühiskondlikke teemasid.
- Kaheksakümne päevaga ümber maailma – tempokas seiklus, mis näitab maailma muutuvat transpordivõrgustikku ja globaliseerumise varajasi ilminguid.
Vern'e looming iseloomustab huvi teaduse, tehnika ja avastuste vastu. Tema jutustused kombineerivad fakte ja väljamõeldist, sageli esitades tehnoloogilisi ideid, mis aja jooksul reaalsuseks said või initsieerisid teadlaste ja leiutajate huvi.
Stiil ja teaduslik taust
Vern rõhutas täpsust: tema teostes on tihti põhjalikke tehnilisi kirjeldusi, kaarte, jooniseid ja selgitusi. Samas on jutustusel tugev seiklusmoment ja seltskondlikud karakterid, mis muudavad raamatud ligipääsetavaks laiemale lugejaskonnale. Tema stiil oli faktipõhine, ent samas romaanivormis, kus rõhk oli loogikal ja loetaval kujundusel.
Mõju ja pärand
Jules Verne'i peetakse üheks teadusliku fantaasia eelkäijaks ning tema mõte ja pildikeel on mõjutanud kirjanikke, teadlasi, leiutajaid ja rändureid. Tema teosed on tõlgitud paljudesse keeltesse ja neid on kohandatud filmideks, teatriks, tele- ja anime-seeriatesse ning koomikstesse. Mõned tema ideed — allveelaevad, kosmoselennud, suured rännakud — on toonud inspiratsiooni tegelikele tehnoloogilistele sammudele.
Tõlked, ekraniseeringud ja kultuuriline levik
Vern'i teoseid on tõlgitud tuhandetes väljaannetes ja neid on ekraniseeritud korduvalt. Mõned ekraniseeringud on maailmas hästi tuntud ja aitasid tema lugudel uue publiku leida. Samas on varased tõlked mõnikord kohandatud või kärbitud — eriti ingliskeelsed väljaanded 19. sajandi lõpus —, mis mõjutas algset vastuvõttu väljaspool Prantsusmaad.
Vaidlused ja järeltöö
Pärast Vern'e surma tuli esile, et tema poeg Michel Verne tegi mitmetes postuumselt avaldatud tekstides toimetuslikke muudatusi ja mõnel juhul isegi kirjutuslikke täiendusi. See on tekitanud arutelu autori lõpliku sõnastuse ja teoste ehtsuse üle. Samuti on kritiseeritud mõningaid ajaloolisi ja kolonialistlikke hoiakuid, mis peegeldasid 19. sajandi Euroopa vaatenurki.
Pühendused ja muuseumid
Jules Verne'i mälestuseks on paljudes linnades mälestusmärgid, muuseumid ja temaatilised ekspositsioonid — eriti tema sünnilinnas Nantes's ja elukohas Amiens'is. Tema tööd on osa kirjanduslikust pärandist ning neid uuritakse nii kirjanduse kui ka teaduse ajaloos.
Miks lugeda Vern'e täna?
Vern'i raamatud pakuvad kombinatsiooni seiklusest, ehituslikust loogikast ja uudishimust teaduse vastu. Nad annavad ajaloolise pilgu tehnoloogia ja maailmavaate arengusse ning pakuvad endiselt põnevat lugemist neile, kes hindavad nii fantaasiat kui ka argumenteeritud spekulatsiooni.
Soovitused lugemiseks: alustada võib klassikutest nagu Kaheksakümne päevaga ümber maailma või Kakskümmend tuhat liigat mere all, mis tutvustavad hästi Vern'e stiili ja teemaportaali.
Jules Verne
Allkiri
Jules Verne saatis oma tegelased teoses "Kakskümmend tuhat liigat mere all" veealusele jalutuskäigule, kasutades teisaldatavaid hapnikupudeleid.
Illustratsioon Jules Verne'i romaanist "Karpaatide loss".
Life
Ta sündis Nantes'i linnas Prantsusmaal. Tema isa oli jurist ja alguses tahtis Verne ka õigusteadust õppida. Kui ta oli üheksateistkümneaastane, hakkas ta kirjutama pikki kirjandusteoseid, kuid isa tahtis, et ta teeniks raha juristina, mitte kirjanikuna. 1847. aastal saatis isa ta Pariisi, et ta hakkaks õigusteadust õppima.
1848. aastal armus Jules Verne koduvisiidil, kuid tüdruku vanemad ei tahtnud, et ta temaga abielluks. Verne oli masendunud, kui ta kuulis, et tüdruk oli abiellunud kellegi teisega - rikka, vanema mehega. Jules Verne kirjutab oma lugudes sageli naistest, kes on abielus inimestega, keda nad ei armasta.
Pariisi naastes leidis ta Pariisi revolutsiooni äärel: 1848. aasta Prantsuse revolutsioon kukutas kuninga ja Louis-Napoléon Bonaparte valiti Prantsusmaa Vabariigi esimeseks presidendiks. (Vabariik on riik, kus ei ole kuningat ega kuningannat, vaid selle asemel on president).
Verne jätkas õigusteaduse õppimist kuni 1851. aastani, kuid kogu aeg kirjutas ja kohtus teiste kirjanike ja kunstnikega.
Lõpuks otsustas ta 1852. aastal loobuda advokaaditööst ja hakata selle asemel täiskohaga elukutseliseks kirjanikuks. Tema isa oli selle otsusega väga rahulolematu, kuid Verne oli kangekaelne ja kindlameelne, nii et ta jätkas oma plaanide elluviimist. Verne läks Pariisi, et püüda leida edu. Esialgu ei leidnud ta kuulsust. Aja jooksul sai ta teadushuviliseks, samas sai ta oma kirjutamise poolest tuntuks. Tema armastus teaduse ja kirjutamise vastu viis teda kirjutama lugusid ja romaane, mida praegu nimetatakse "ulmekirjanduseks". Paljud inimesed ütlevad, et Jules Verne oli ulmežanri looja.
Verne elas, et kirjutada. Ta kirjutas palju lugusid. Nende hulka kuulusid ilukirjandusromaanid, teatmeteosed ja muud romaanid. 1886. aastal tulistas tema noor vennapoeg Gaston, kellel oli paranoia, Verne'i jalga. Pärast seda lonkab Verne'i jalg püsivalt. See võis põhjustada tema tumedamat kirjutamisstiili sel ajavahemikul.
Verne abiellus 1857. aasta jaanuaris oma isa õnnistusel Aimée du Fraysse de Viane'iga. Augustis 1861 sündis nende poeg. Ta jätkas kirjutamist kuni oma surmani. 24. märtsil 1905 suri Verne, kes põdes diabeeti, oma kodus Amiens'is Prantsusmaal.
Jules Verne ja leiutised
Jules Verne kirjutas paljudest asjadest, mida tema eluajal veel ei eksisteerinud. Mõned neist asjadest said hiljem reaalseks. Verne ei olnud kaugeltki teadlane, kuid tema kirg tehnoloogia vastu ja tollal tehtud edusammud aitasid tutvustada paljusid tulevasi leiutisi, mis aja jooksul on muutunud meie igapäevaelu tavalisteks elementideks.
Elektriline allveelaev
Filmis "Kakskümmend tuhat liigat mere all" olid kapten Nemo ja tema elektriline allveelaev moodne ime. Elekter oli tol ajal väga uus nähtus ja seda polnud kunagi varem kasutatud veealuse laeva jõuallikana.
Uudised raadios ja televisioonis
1889. aasta artiklis "Aastal 2889" kirjeldas Jules Verne ajalehtede alternatiivi:
"Selle asemel, et Maa Kroonika välja anda, räägitakse igal hommikul tellijatele, kes huvitavatest vestlustest ajakirjanike, riigimeeste ja teadlastega saavad teada päeva uudised."
Associated Pressi andmetel toimus esimene uudistesaade alles 1920. aastal - peaaegu 30 aastat pärast seda, kui Verne seda välja mõtles.
Kuu moodulid
Jules Verne kirjutas "mürskudest" teoses "Maalt Kuule". Need mürsud kannaksid inimesi Kuule. Verne kujutas ette suurt relva, mis sunniks mooduli Kuule. Tänapäeval saadetakse kosmosemoodulid kosmosesse rakettide otsas, mis sunnivad mooduli gravitatsiooni mõjuväljale.
Muusikamängijad ja hologrammid
Teoses "Karpaatide loss" kardavad mõned külaelanikud teatavat lossi, millest nad kuulevad hääli ja näevad kujundeid. Üks intrigeeritud külastaja otsustab vaadata, mis toimub, ja ta avastab, et nad kuulsid lihtsalt salvestatud helisid ja holograafilisi kujutisi.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Jules Verne?
V: Jules Verne oli prantsuse kirjanik, kes on tuntud kui üks esimesi ulmekirjanikke.
K: Millal Jules Verne sündis?
V: Jules Verne sündis 8. veebruaril 1828. aastal.
K: Millal Jules Verne suri?
V: Jules Verne suri 24. märtsil 1905. aastal.
K: Millised on Jules Verne'i kuulsad raamatud?
V: Mõned Jules Verne'i kuulsad raamatud on "Teekond Maa keskmesse" (1864), "Maalt Kuule" (1865), "Kakskümmend tuhat liigat mere all" (1870) ja "Kaheksakümne päevaga ümber maailma" (1873).
Küsimus: Millises žanris Jules Verne tavaliselt kirjutas?
V: Jules Verne kirjutas tavaliselt ulmežanris.
K: Mille poolest oli Jules Verne tuntud?
V: Jules Verne oli tuntud selle poolest, et ta oli üks esimesi ulmekirjanikke.
K: Millised olid Jules Verne'i kõige populaarsemad raamatud?
V: Mõned Jules Verne'i kõige populaarsemad raamatud on "Teekond Maa keskmesse", "Maalt Kuule", "Kakskümmend tuhat liigat mere all" ja "Kaheksakümne päevaga ümber maailma".
Otsige