Jules Verne

Life

Ta sündis Nantes'i linnas Prantsusmaal. Tema isa oli jurist ja alguses tahtis Verne ka õigusteadust õppida. Kui ta oli üheksateistkümneaastane, hakkas ta kirjutama pikki kirjandusteoseid, kuid isa tahtis, et ta teeniks raha juristina, mitte kirjanikuna. 1847. aastal saatis isa ta Pariisi, et ta hakkaks õigusteadust õppima.

1848. aastal armus Jules Verne koduvisiidil, kuid tüdruku vanemad ei tahtnud, et ta temaga abielluks. Verne oli masendunud, kui ta kuulis, et tüdruk oli abiellunud kellegi teisega - rikka, vanema mehega. Jules Verne kirjutab oma lugudes sageli naistest, kes on abielus inimestega, keda nad ei armasta.

Pariisi naastes leidis ta Pariisi revolutsiooni äärel: 1848. aasta Prantsuse revolutsioon kukutas kuninga ja Louis-Napoléon Bonaparte valiti Prantsusmaa Vabariigi esimeseks presidendiks. (Vabariik on riik, kus ei ole kuningat ega kuningannat, vaid selle asemel on president).

Verne jätkas õigusteaduse õppimist kuni 1851. aastani, kuid kogu aeg kirjutas ja kohtus teiste kirjanike ja kunstnikega.

Lõpuks otsustas ta 1852. aastal loobuda advokaaditööst ja hakata selle asemel täiskohaga elukutseliseks kirjanikuks. Tema isa oli selle otsusega väga rahulolematu, kuid Verne oli kangekaelne ja kindlameelne, nii et ta jätkas oma plaanide elluviimist. Verne läks Pariisi, et püüda leida edu. Esialgu ei leidnud ta kuulsust. Aja jooksul sai ta teadushuviliseks, samas sai ta oma kirjutamise poolest tuntuks. Tema armastus teaduse ja kirjutamise vastu viis teda kirjutama lugusid ja romaane, mida praegu nimetatakse "ulmekirjanduseks". Paljud inimesed ütlevad, et Jules Verne oli ulmežanri looja.

Verne elas, et kirjutada. Ta kirjutas palju lugusid. Nende hulka kuulusid ilukirjandusromaanid, teatmeteosed ja muud romaanid. 1886. aastal tulistas tema noor vennapoeg Gaston, kellel oli paranoia, Verne'i jalga. Pärast seda lonkab Verne'i jalg püsivalt. See võis põhjustada tema tumedamat kirjutamisstiili sel ajavahemikul.

Verne abiellus 1857. aasta jaanuaris oma isa õnnistusel Aimée du Fraysse de Viane'iga. Augustis 1861 sündis nende poeg. Ta jätkas kirjutamist kuni oma surmani. 24. märtsil 1905 suri Verne, kes põdes diabeeti, oma kodus Amiens'is Prantsusmaal.

Jules Verne ja leiutised

Jules Verne kirjutas paljudest asjadest, mida tema eluajal veel ei eksisteerinud. Mõned neist asjadest said hiljem reaalseks. Verne ei olnud kaugeltki teadlane, kuid tema kirg tehnoloogia vastu ja tollal tehtud edusammud aitasid tutvustada paljusid tulevasi leiutisi, mis aja jooksul on muutunud meie igapäevaelu tavalisteks elementideks.

Elektriline allveelaev

Filmis "Kakskümmend tuhat liigat mere all" olid kapten Nemo ja tema elektriline allveelaev moodne ime. Elekter oli tol ajal väga uus nähtus ja seda polnud kunagi varem kasutatud veealuse laeva jõuallikana.

Uudised raadios ja televisioonis

1889. aasta artiklis "Aastal 2889" kirjeldas Jules Verne ajalehtede alternatiivi:

"Selle asemel, et Maa Kroonika välja anda, räägitakse igal hommikul tellijatele, kes huvitavatest vestlustest ajakirjanike, riigimeeste ja teadlastega saavad teada päeva uudised."

Associated Pressi andmetel toimus esimene uudistesaade alles 1920. aastal - peaaegu 30 aastat pärast seda, kui Verne seda välja mõtles.

Kuu moodulid

Jules Verne kirjutas "mürskudest" teoses "Maalt Kuule". Need mürsud kannaksid inimesi Kuule. Verne kujutas ette suurt relva, mis sunniks mooduli Kuule. Tänapäeval saadetakse kosmosemoodulid kosmosesse rakettide otsas, mis sunnivad mooduli gravitatsiooni mõjuväljale.

Muusikamängijad ja hologrammid

Teoses "Karpaatide loss" kardavad mõned külaelanikud teatavat lossi, millest nad kuulevad hääli ja näevad kujundeid. Üks intrigeeritud külastaja otsustab vaadata, mis toimub, ja ta avastab, et nad kuulsid lihtsalt salvestatud helisid ja holograafilisi kujutisi.