Joseph Chamberlain

Varajane elu

Chamberlain sündis Londonis Camberwellis. Tema isal oli edukas kingafirma. Joseph oli hea õpilane ja võitis koolis auhindu prantsuse keeles ja matemaatikas. Ta lahkus koolist, kui oli 16-aastane, ja asus isa ettevõttes õpipoisiks. Kui ta oli 18-aastane, kolis ta Birminghami, et töötada oma onu kruvifirmas. Ta töötas ettevõttes 38-aastaseks saamiseni ja ettevõte sai väga edukaks.

Varajane poliitiline elu

Chamberlain oli unitarist, kristlane, kes usub, et Kristus oli eeskuju eluviisiks, kuid ei olnud jumalik (mitte osa Jumalast). Unitaristid püüavad töötada ühiskonna aitamiseks. Birminghamis oli pärast tööstusrevolutsiooni palju probleeme ja paljudel meestel ei lubatud hääletada. 1868. aastal aitas Chamberlain ühel liberaalsel mehel saada Birminghami parlamendi liikmeks. 1869. aastal alustas ta rühma, mis töötas kõigi laste tasuta alghariduse eest.

Novembris 1869 sai ta Birminghami linnavolikogu liikmeks. Seal töötas ta selle nimel, et maapiirkondade (maapiirkondade) töölised saaksid odavamaid maahindu, ja sai väga populaarseks. Aastal 1873 sai temast Birminghami linnapea. Ta ostis linna jaoks gaasiettevõtted ja vee-ettevõtted, nii et inimestel oli võimalik saada puhast ja ohutut vett. Ta tegi parke, teid, koole, muuseume ja ehitas uusi maju vaestele inimestele.

Juunis 1876 sai temast Birminghami parlamendi liige (MP). Parlamendis töötas ta selle nimel, et ühendada radikaalseid parlamendiliikmeid (parlamendiliikmeid, kes soovisid muutusi) võimul oleva Whigide partei vastu. Tema töö aitas William Ewart Gladstone'il saada 1880. aastal peaministriks. Chamberlain rääkis parlamendis sageli haridusest.

Valitsuse elu

1880. aastal sai Chamberlainist kaubanduse parandamise nimel tegutseva valitsuse ministri, Board of Trade president. Ta tegi seadusi, et aidata teistel linnadel osta eraettevõtteid, nagu ta oli teinud Birminghamis. Ta töötas selle nimel, et muuta üürid odavamaks Iirimaal, mis oli Briti koloonia. Tol ajal uskusid paljud, et Iirimaal peaks olema oma parlament, kuid paljud teised inimesed, sealhulgas Chamberlain, olid sellega kategooriliselt eriarvamusel. Chamberlain töötas ametiühingute abistamiseks, kuid hoiatas sotsialismi eest, öeldes, et see toob kaasa klassisõja.

1885. aastal sai konservatiivist lord Salisbury peaministriks ja Chamberlain ei olnud enam valitsuses. Konservatiivne valitsus tegi palju muudatusi, mis meeldisid Chamberlainile, sealhulgas tasuta haridust kõigile lastele. Kuna Chamberlain ja paljud teised liberaalid ei nõustunud Liberaalparteiga Iirimaa küsimuses, moodustas Chamberlain uue partei, Liberaal-Unionistid. Liberaalunionistid jagasid alates 1886. aastast koos konservatiividega võimu Liberaalide partei vastu, kuid Chamberlain ei kuulunud valitsusse.

Colonial Secretary

1895. aasta juunis sai Chamberlainist valitsuse koloniaalminister, kes kontrollis Briti kolooniates toimuvat. Kuna paljud Euroopa riigid, eriti Saksamaa ja Prantsusmaa, olid tugevnemas, soovis Chamberlain, et kõik Briti impeeriumi riigid töötaksid koos. Samuti soovis ta, et Suurbritannia võtaks Aafrikas rohkem maad. Ta ehitas raudteed mööda Nigeri jõe osa, et aidata Briti Kuninglikul Nigeri Kompaniil kasvada. Sellest maast koos Sokoto piirkonnaga sai 1901. aastal kaasaegne Nigeeria.

Chamberlain soovis ka, et Suurbritannia kontrolliks Lõuna-Aafrika Vabariiki. Ta palus Lõuna-Aafrikasse rohkem Briti sõdureid. Ta palus abi paljudele Briti kolooniatele ja aitas vastutasuks Austraalial saada oma põhiseaduse. Buurid (hollandi põllumehed) ei tahtnud, et Suurbritannia kontrolliks nende maad, ja 1899. aastal ründasid nad briteid. Sellega algas teine buurisõda. Alguses oli Suurbritannial probleeme buuride vastu võitlemisel, kuid 1900. aastal muutusid britid tugevamaks.

Sügisel 1900 toimusid Suurbritannias üldvalimised. Chamberlain palus inimestel hääletada (valida) sama valitsuse poolt (koos peaminister Salisburyga), et aidata kaasa sõja võitmisele. Kuna Chamberlain oli väga populaarne, hääletasid paljud inimesed selle valitsuse poolt ja nad jäid valitsusse. Chamberlain aitas Winston Churchillil saada parlamendi liikmeks.

1902. aasta mais võitis Suurbritannia teise buurisõja. Chamberlain külastas Lõuna-Aafrika Vabariiki, et aidata kaasa kahe riigi vaheliste suhete parandamisele. Tagasi Suurbritannias rääkis ta ka sionistlike juutidega (juudid, kes soovisid oma riiki) ja rääkis neile Kenyas asuva maa andmisest. See plaan ei saanud kunagi teoks. Chamberlain püüdis sõlmida liit Saksamaaga, kuid kui see ei õnnestunud, sõlmis ta Prantsusmaa ja Suurbritannia vahelise liidu. Seda nimetati Entente cordiale'iks ja see lõpetas sajandeid kestnud sõjategevuse kahe riigi vahel.

Hilisem elu

Chamberlain uskus, et Briti impeeriumi riigid peaksid omavahel äri tegema, et tugevaks saada. Selleks pidi Suurbritannia maksustama importi (kaupu teistest riikidest). Seda nimetati tariifireformiks. Valitsus ei olnud sellega nõus, mistõttu Chamberlain astus valitsusest tagasi (lahkus). Ta töötas koos teiste parlamendiliikmetega, et nõuda tariifireformi.

1906. aastal, vahetult pärast oma 70. sünnipäeva, sai Chamberlain insuldi, mis muutis ta väga haigeks. Ta ei saanud kõvasti tööd teha, nii et tema poeg Austen Chamberlain (kes oli samuti parlamendiliige) aitas teda tööga. Ta suri 2. juulil 1914 südameataki tagajärjel.

Mälestused

Birminghami linn muutus palju tänu Chamberlaini tööle. Birminghamis on palju kohti, mis kannavad Chamberlaini nime. Birminghami ülikoolis, mida ta aitas rajada, on tema nime kandev kellatorn. Birminghami kesklinnas asuval Chamberlaini väljakul on samuti tema mälestusmärk.

Chamberlain Square koos Chamberlain Memorialiga, Birminghami kesklinnas


Chamberlain Memorial Clock Tower, Birminghami Ülikool