Briti-Uganda plaan: 1903 sionistide asustamisettepanek Keenia Mau-platool
Briti-Uganda 1903: vastuoluline sionistide asustamisettepanek Keenia Mau-platool — ajalooline lugu poliitikast, juutide pagulaspüüdlustest ja rahvusvahelisest debatist.
Briti Uganda programm oli 1900. aastate alguses välja pakutud ajutine lahendus, mille eesmärk oli anda Briti omanduses olev osa Ida-Aafrika territooriumist juudi rahvale elamiseks ja varjupaigaks pärast 19. sajandi lõpu ning 20. sajandi alguse pogromeid Venemaal. Idee tekkis osaliselt praktilisest vajadusest leevendada hädaohus juutide olukorda, osaliselt poliitilisest soovist leida ajutisi lahendusi, kuni püsiv lahendus Palestiina küsimuses sai teoreetiliselt lahendatud.
Briti pakkumine
Esimest korda tegi Briti koloniaalminister Joseph Chamberlain 1903. aastal pakkumise Theodor Herzli juhtimisel tegutsevale sionistlikule rühmitusele. Chamberlain pakkus Briti valitsuse nimel välja puhkenurga Briti Ida-Aafrika protektoraadis — konkretiseeritud ala oli Mau-platool (pakutud maade suuruselt sageli mainitud umbes 5 000 ruutmiili, ligikaudu 13 000 km²) — tänapäeva Keenia aladel. Britid kasutasid vahel väljendit „Uganda scheme“ või „Uganda plan“, kuigi pakutav maa-ala asus geograafiliselt Keenia territooriumil, mistõttu nimekasutus tekitas segadust.
Arutelu ja vastuvõtt Baseli kongressil
See teema tõstatus laialdaselt aruteluks sionistide kongressi kuuendal kohtumisel 1903. aastal Baselis. Kongressil oli tugev erimeelsus: paljud delegaadid — eriti need, kes olid pärit Venemaalt ja teistelt Ida-Euroopa aladelt ning kandsid värskeid kogemusi pogromidest — pidasid Palestiinat ainsaks vastuvõetavaks sihtkohaks juudi rahva jaoks ja ei nõustunud ajutise koloniseerimisega mujal. Teised, kaasa arvatud Herzl, nägid pakkumist kui võimalikku ajutist varjupaika ja praktilist abinõu hädaohus olevate inimeste abistamiseks.
Lõpuks võeti ettepanek vastu häältega 295 poolt ja 177 vastu, ent häälte jaotus näitas selget lõhet liikumises ning otsus tekitas teravat protesti mitu kuud ja aastat edasi.
Uurimine, tagasilöögid ja järelmõjud
Pärast kongressi määrati erikomisjon (nn Uganda Commission), kes pidi saadud maad kohapeal hindama. Komisjon külastas 1904. aastal pakutud piirkonda ja leidis mitmeid praktilisi raskusi: kliima- ja loodustingimused, haiguseohud, kohalikud elatusviisid ning asjaolu, et ala oli juba kasutusel kohalikule rahvale. Samuti tekitas plaan poliitilist vastupanu nii sionistide seas kui ka kohalike elanike seas, kelle eluviisid ja maaõigus olid ohustatud kolonialistlike plaanaanidega.
1905. aasta kongressil (Baselis toimunud seitsmes kongress) said vastuseisjad võimust ning plaan ametlikult hülgati — liikumine kinnitas uuesti, et sihtkoht peab olema Palestiina. Uganda-ettepanek oli oluline pöördepunkt sionistlikus liikumises: see paljastas praktiliste kompromisside ja ideoloogilise sihi vahelised pinged ning tugevdas mitmete delegaatide ja rühmituste veendumust, et ainult Palestiina võib olla juudi rahva koduks.
Tähelepanu kolonialismile ja pärand
Lisaks sisepoliitilistele mõjudele tekitas plaan ka küsimusi kolonialismi ja kohalike rahvaste õiguste kohta — pakkumine tuli koloniaalvõimu poolt ilma kohalike laialdase nõusolekuta ning näitas, kuidas geopoliitilised huvid ja humanitaarne retoorika võisid katta kolonialistlikke ambitsioone. Kuigi Briti-Uganda skeem ei viinud juudi massilise asustamiseni nimetatud alal, jäi see ajaloosse näiteks, kus praktilised lahendused sattusid kokku tugevate ideoloogiliste ootustega ning kus rahvuslik liikumine pidi täpsustama oma eesmärke ja piirjooni.
Kokkuvõte: „Briti Uganda programm“ oli ajutine ja vastuoluline ettepanek 1903. aastal, mille kaudu püüti leida kiiret varjupaika Venemaa juutidele. Pakkumine tõi kaasa teravakonkurentsi liikumise sees, uurimisi ja lõpuks plaani hülgamise — ning pani aluse selgemale ja kindlamale fookusele Palestiina suunas järgmistel aastakümnetel.
Probleemid
Kõrgustiku kõrgus andis madalat temperatuuri, mis oli eurooplaste jaoks hea. Siiski oli see täis lõvi ja teisi ohtlikke loomi.[ originaaluuring?] See probleem sundis sioniste viisakalt keelduma maa pakkumisest.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Briti Uganda programm?
V: Briti Uganda programm oli plaan anda juudi rahvale elamiseks tükike Ida-Aafrikat.
K: Miks see plaan loodi?
V: Plaan loodi selleks, et aidata juudi inimestel Venemaal pärast pogromme elamispinda leida.
K: Kes tegi pakkumise sionistlikule grupile?
V: Briti koloniaalminister Joseph Chamberlain tegi pakkumise Theodor Herzli sionistlikule rühmitusele.
K: Millal tehti see pakkumine esimest korda?
V: Pakkumine tehti esimest korda 1903. aastal.
K: Kus asus pakutud maa?
V: Maad, mida pakuti, asus Mau Plateau'l Keenias.
K: Kuidas reageerisid inimesed Briti Uganda programmile?
V: Paljud inimesed ei olnud selle kavaga nõus, kuid lõpuks võeti see Baseli sionistide kongressil 295 poolt- ja 177 vastuhäälega vastu.
K: Mis oli sionistide kongressi eesmärk 1903. aastal?
V: 1903. aasta sionistide kongressi eesmärk oli arutada Briti Uganda programmi teiste sionistliku liikumisega seotud küsimuste hulgas.
Otsige