Budistlik kriis Lõuna-Vietnamis 1963: põhjused, protestid, tagajärjed
Budistlik kriis Lõuna-Vietnamis 1963: põhjused, protestid ja tagajärjed — sügav analüüs diskrimineerimisest, mungate vastupanust ning poliitilisest muutusest.
Budistlik kriis oli poliitiliste ja usuliste pingete periood Lõuna-Vietnamis. Kriisi iseloomustas rida diskrimineerivaid akte Lõuna-Vietnami valitsuse poolt ja kodanikuühiskonna vastupanukampaania, mida juhtisid peamiselt budistlikud mungad.
Kriis sai alguse, kui president Ngô Đình Diệm keelas budistliku lipu heiskamise. See viis 8. mail üheksa budistliku lipu keelustamise vastu protestinud relvastamata tsiviilisiku mahalaskmiseni ja 11. juunil Thích Quảng Đức enesetapuni põletamise teel. Kriis lõppes, kui Ngô Đình Diệm mõrvati 2. novembril 1963. aastal.
Taust
Diệm´i režiim (1955–1963) oli tugevalt katoliikliku juhtkonnaga ning paljud budistid ja teised vähemused tundsid end riigisüsteemis eelistuste ja diskrimineerimise tõttu kõrvale jäetuna. Budistide pettumuse põhjused hõlmasid riiklikku poliitikat, töökohtade ja maa jagamist eelistuste alusel, tulirelvade kasutamist meeleavalduste vastu ning provintside kohalike ametnike ja sõjaväe sekkumist usulistesse küsimustesse.
Protestide kulg ja rühmitused
Budisti liikumise juhtfiguuride hulka kuulusid mitmed tunnustatud mungad ja vaimulikud, kelle seas tõusis esile Thích Trí Quang. Protestid algasid sõnadest ja meeleavaldustest, aga eskaleerusid kiirelt massimeeleavaldusteks, palvete voorudeks, streikideks ja vallutusteks, kus osalesid nii mungad, nunnad kui ka laiem avalikkus. Valitsuse ja julgeolekujõudude ränk vastus – eriti Huế massiobjektiivne tulevahetus 8. mail – tõi liikumisele suuri ohvreid ja pööras avalikkuse tähelepanu.
Olulised sündmused
- 8. mai 1963: Huếs toimunud meeleavalduse rünnaku käigus hukkus üheksa inimest – sündmus, mis tõstis budistide ja valitsuse vastasseisu uuele tasemele.
- 11. juuni 1963: Thích Quảng Đức enesetapupõletamine Saigonis; foto sündmusest levis üle maailma ja tekitas laialdast rahvusvahelist hukkamõistu ning survet Diệm´i administratsioonile.
- Juuni–oktoober 1963: järgnevad meeleavaldused, palve-marssid, meeleavalduste ja vangistamiste lainetus ning mitmete teiste mungate ja nunnade enesetapukatsed ja enesetapupõletamised.
- 1.–2. november 1963: sõjaväeline riigipööre, mille käigus langedes võimult, tapeti president Ngô Đình Diệm ja tema vend Ngô Đình Nhu; see lõpetas formaalselt budistliku kriisi otsese faasi, ent avas uue poliitilise ebastabiilsuse perioodi.
Rahvusvaheline reaktsioon ja Ameerika Ühendriikide roll
Thích Quảng Đức´i enesetapupiltide levik tekitas tugeva rahvusvahelise reaktsiooni ja suurendas meedia huvi Lõuna-Vietnami siseasjade vastu. Ameerika Ühendriikide valitsus oli Diệm´i peamine liitlane kommunismivastases võitluses, kuid kriisi ajal tekkisid erimeelsused selle üle, kui kaugele oli õige Diệm´i toetada. Diplomatiline surve, avalikud hoiatused ja osaliselt jagatud informatsioon sõjaväele kiirendasid sündmuste arengut, mis lõpuks viisid riigipöördeni. USA roll katastroofilise väljapääsu leidmisel on ajalooliselt vaieldav ja seda on palju analüüsitud.
Tagajärjed
Poliitiline muutus: Diệm´i kukutamine ei toonud kohe stabiilsust – Lõuna-Vietnam sattus aastateks poliitilisse ebastabiilsusesse, mida iseloomustasid järjestikused sõjaväelised valitsused ja võimuvahetused.
Sõjaline eskalatsioon: riigis toimunud võimuvaakum ja sisemised konfliktid hõlbustasid Vietkongi ja Põhja-Vietnami tegevuse laienemist ning aitasid kaasa Ameerika sõjalise sekkumise kasvule, mis lõppes laiaulatusliku Vietnami sõjaga.
Usuline ja ühiskondlik mõju: budistlik liikumine sai rahvusvahelist tähelepanu ning muutus oluliseks näitajaks rahvuslikust ja moraalsest vastupanust. Samas kannatas Lõuna-Vietnami sotsiaalne kude pikema aja jooksul – usaldus riigiinstitutsioonide vastu vähenes ja ühiskondlikud pinged süvenesid.
Tähtsus
Budistlik kriis 1963. aastal on oluline nii Vietnami kui ka külma sõja ajaloos: see näitab, kuidas usulised ja sotsiaalsed pinged võivad kiiresti saada poliitiliseks kriisiks ning kuidas siseprobleemid võivad mõjutada rahvusvahelisi suhteid ja sõjalist sekkumist. Kriisi sündmused – eriti Thích Quảng Đức´i enesetapupõletamine – jätsid püsiva jälje rahvusvahelisse mällu ja on sageli viidatud näitena moraalsest protestist autoritaarse võimu vastu.
Taust
Uuringu kohaselt on umbes 70-90 protsenti Lõuna-Vietnami elanikest budistid. President nimetas seda erapoolikuks. Katoliku vähemuse liikmena oli tema valitsus katoliiklaste suhtes eelarvamuslik avalikus teenistuses ja sõjaväelaste edutamisel, samuti maa, ärisoodustuste ja maksusoodustuste jne jagamisel. Diem ütles kord ühele kõrgele ohvitserile, unustades, et ta on budist: "Pane oma katoliiklastest ohvitserid tundlikele kohtadele. Neid võib usaldada." Paljud Vietnami Vabariigi armee (ARVN) ohvitserid astusid katoliiklusele, uskudes, et sellest sõltuvad nende karjäärivõimalused. Paljudele keelduti ka edutamisest, kui nad ei pöördunud. Ka tulirelvade jagamine külade enesekaitsemilitsale, mis oli mõeldud Vietkongi sisside tõrjumiseks, toimus nii, et relvi anti ainult katoliiklastele. Mõned katoliku preestrid juhtisid eraarmeed ja mõnes piirkonnas sunniti neid konverteerima ning rüüstama, pommitama ja lammutama pagoode. Mõned budistlikud külad pöördusid ümber, et saada abi või vältida Diemi režiimi poolt sunniviisilist ümberasustamist. Katoliku kirik sai erandeid. 1959. aastal pühitses Ngô Đình Diệm riigi Neitsi Maarjale. Vatikani lippu heisati tavaliselt avalikel jumalateenistustel ja üritustel, samas kui budistlikku lippu ei lubatud avalikel jumalateenistustel ja/või üritustel heisata.
Küsimused ja vastused
K: Mis on budistlik kriis?
V: Buduaari kriis oli poliitiliste ja usuliste pingete periood Lõuna-Vietnamis.
K: Mis iseloomustas budistlikku kriisi?
V: Kriisi iseloomustas rida Lõuna-Vietnami valitsuse diskrimineerivaid akte ja kodanikuühiskonna vastupanukampaania, mida juhtisid peamiselt budistlikud mungad.
K: Mis vallandas budistliku kriisi alguse?
V: Budistliku kriisi alguse vallandas president Ngô Đình Diệm, kes keelas budistliku lipu heiskamise.
K: Kas budistliku kriisi ajal toimus mõni vägivaldne vahejuhtum?
V: Jah, oli. 8. mail tulistati üheksa relvastamata tsiviilisikut, kes protesteerisid budistliku lipu keelustamise vastu. Seejärel sooritas 11. juunil Thích Quảng Đức enesetapu põletamise teel.
K: Kuidas lõppes budistlik kriis?
V: Budistlik kriis lõppes, kui Ngô Đình Diệm mõrvati 2. novembril 1963. aastal.
K: Kes juhtis budistliku kriisi ajal peamiselt kodanikuühiskonna vastupanukampaaniat?
V: Kodanliku vastupanu kampaaniat budistliku kriisi ajal juhtisid peamiselt budistlikud mungad.
K: Millal sooritas Thích Quảng Đức enesetapu põletamise teel?
V: Thích Quảng Đức sooritas enesetapu põletamise teel 11. juunil.
Otsige