Kalendriajastu — määratlus, epohhid, tüübid ja ajaloolised näited
Kalendriajastu on kalendris kasutatav aastaarvude süsteem. Gregoriuse kalender näiteks nummerdab oma aastad lääne Anno Domini süsteemis (kopti õigeusu ja Etioopia õigeusu kirikutel on oma kristlikud ajastud). Hetke, kuupäeva või aastat, millest alates aega tähistatakse, nimetatakse ajastu epohhiks. On palju erinevaid kalendriajastuid, näiteks Saka ajastu.
Määratlus ja epohhid
Epohh on konkreetne alguspunkt, mille suhtes arvutatakse kalendriaastad. Epohh võib olla ajalooline või mütoloogiline sündmus (nt Kristuse sünniaeg Anno Domini süsteemis), mingi tähtis poliitiline akt (riigi asutamine, võimuletulek), looduse tsükliline sündmus või abstraktne nullpunkt (nt astronoomias kasutatav jõujoon). Epohhid võivad olla:
- müüdilised (näiteks maailma loomine, nagu mõnes Anno Mundi traditsioonis);
- ajaloolised (sõja lõpp, linna asutamine, konkreetse valitseja troonileastumine);
- astronoomilised või teaduslikud (nt JDN — Julian Day Number — kui pidev päevade loend);
- sotsiaalsed või riiklikud (nt rahvuse või vabariigi asutamisest arvestamine).
Tüübid ja ajaarvamise süsteemid
Ajastuid võib liigitada mitmel viisil. Peamised tüübid on:
- Pidevad ajastud — aastad kasvavad pidevalt ühest epohhist (näiteks Anno Domini, Saka, Vikrama).
- Regnaalsed ehk valitseja-aastad — aastad loetakse iga monarhi troonileastumisest alates (nt paljud antiiksed ja keskaegsed riigid). Selline süsteem võib hõlmata palju eri valitsejate nimelisi ajastuid.
- Era‑nimelised ajastud — ajastud kannavad nime sündmuse või isiku järgi (nt Jaapani era‑nimed, nengō), mis võivad muutuda valitseja või sündmuse tõttu.
- Lunisolar ja lunar — mõned ajastud tuginevad kuu‑ ja päikesetsüklitele ning epohhid on seotud pühade või rituaalide algusega (nt islami Hijri, mis on lunarajastu).
- Proleptilised ajaarvamised — kalendrid, mida rakendatakse tagantjärele epohhide suhtes (nt proleptiline Gregoriuse kalender), et ühtlustada ajaloolisi andmeid kaasaegse süsteemiga.
Ajaloolised näited ja praktilised tagajärjed
Antiikajal loeti valitsemisaastaid alates sellest aastast, mil uus monarh troonile astus. See muudab iidse ajaarvamise väga raskesti rekonstrueeritavaks, sest need põhinevad eraldi ja hajutatud kuningate nimekirjadel, näiteks Sumeri kuningate nimekirjal ja Babüloonia kuningate kaanonil. Ida-Aasias lõppes 20. sajandil valitsevatel monarhidel põhinevate ajastute nimede kasutamine, välja arvatud Jaapanis, kus neid kasutatakse endiselt.
Muud tuntud näited ja tähelepanekud:
- Anno Domini (AD) / Common Era (CE) — lääne kristlik ja rahvusvaheline tava, mille epohhena on kasutusel Kristuse sünnile määratud aasta (olemuselt proleptiline ja ajalooliselt discusseeritav täpne määratlus).
- Islamic Hijri (AH) — lunarajastu, mille epohh on Prohvet Muhamedi ränne (hidžra) Mekast Medinasse (622 CE); aastateloend on lühem päikeseajastust ning nihkub suhtes gregoriaanlikule kalendrile.
- Juudi kalender (Anno Mundi, AM) — arvestab aega maailma loomisest vastavalt traditsioonilisele loendusele; selles süsteemis pole gregoriaanliku aasta vastet 1:1, sest baassüsteem on lunisolarne.
- Saka ja Vikrama — India subkontinendi ajastud, mida kasutatakse endiselt mõnes ametlikus ja kultuurilises kontekstis.
- Ab Urbe Condita (AUC) — Vana-Rooma ajaarvamine linna (Rooma) asutamisest; see on näide linna‑epohhist.
- Byzantine/Anno Mundi ja armulised loendid — mitmes õigeusu traditsioonis ja kiriklikes tekstides kasutatud epohhid ning kohandatud kalendrid (sealhulgas kopti õigeusu ja Etioopia õigeusu kirikute erisused).
- Jaapani era‑nimed (nengō) — era‑nimed vahetuvad tavaliselt valitseja vahetusel; tänapäeval rahvuslik ja ametlik tava (nt Heisei, Reiwa).
Probleemid ja kronoloogiline rekonstrueerimine
Kalendriajastute mitmekesisus tekitab ajaloolastele ja kronoloogidele mitmeid raskusi:
- regnaalsete loendite killustatus, parallelsete ja väikeste valitsejate kohalolek ning ko‑valitsemised (ko‑regentsid) teevad datatsiooni keeruliseks;
- erinevad epohhid ja aastaalguskuud (mõnes süsteemis aasta algab kevadel, mõnes talvel või sügisel) nõuavad ümberarvestusi ja täpsustamist;
- lunar‑ ja lunisolaarsüsteemide puhul tuleb arvestada vaheperioodide (interkalaatsed kuud) ja päikese‑kuu nihketearvestustega;
- proleptilised korrigeeringud ning eri kultuuride eri kalendrite sünteesimine võivad viia vastuoludeni, kui allikaid tõlgendatakse erinevalt.
Kasutus tänapäeval
Tänapäeval kasutatakse mitmesuguseid ajastuid paralleelselt: rahvuslikud pühad ja ametlikud kalendered (nt gregoriaanlik kalender avalikus halduses), religioossed kalendrid pühade määramiseks ning kultuuriliste identiteetidega seotud ajaarvamisviisid. Rahvusvaheline side ja teadus kasutavad sageli gregoriaanlikku süsteemi või astronoomilisi jätkuvaid loendeid (nt JDN), et vältida segadust eri epohhide ja aastaalguste tõttu.
Kokkuvõttes on kalendriajastu valik tihti kultuuriline, religioosne või poliitiline otsus. Epohhi määramine annab ajaloole raamistiku, kuid mitmekesine süsteem nõuab hoolikat lähteandmete võrdsustamist ja ümberarvestamist eri traditsioonide vahel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kalendriaeg?
V: See on kalendris kasutatav aastanumbrisüsteem.
K: Mis on Anno Domini süsteem?
V: See on süsteem, mida Gregoriuse kalender kasutab oma aastate nummerdamiseks.
K: Kas kõigil kristlikel kirikutel on sama ajastu süsteem?
V: Ei, kopti õigeusu ja Etioopia õigeusu kirikutel on oma kristlikud ajastud.
K: Mis on ajastu ajastu?
V: See on hetk, kuupäev või aasta, millest alates tähistatakse aega.
K: Kas ajaarvestuses kasutatakse ikka veel regulaar-aastaid?
V: Ei, vanasti loeti regiaastaid alates sellest aastast, kui uus monarh astus troonile, kuid see tava ei ole enam levinud.
K: Miks on iidseid ajaarvamisi raske rekonstrueerida?
V: Vana ajajärgu on raske rekonstrueerida, sest need põhinevad eraldi ja hajutatud kuningate nimekirjadel.
K: Kas Ida-Aasias kasutatakse ikka veel valitsevate monarhide põhjal koostatud ajastute nimesid?
V: Välja arvatud Jaapanis, lõppes valitsevatel monarhidel põhinevate ajastute nimede kasutamine 20. sajandil.