Kalendriajastu
Kalendriajastu on kalendris kasutatav aastaarvude süsteem. Gregoriuse kalender näiteks nummerdab oma aastad lääne Anno Domini süsteemis (kopti õigeusu ja Etioopia õigeusu kirikutel on oma kristlikud ajastud). Hetke, kuupäeva või aastat, millest alates aega tähistatakse, nimetatakse ajastu epohhiks. On palju erinevaid kalendriajastuid, näiteks Saka ajastu.
Antiikajal loeti valitsemisaastaid alates sellest aastast, mil uus monarh troonile astus. See muudab iidse ajaarvamise väga raskesti rekonstrueeritavaks, sest need põhinevad eraldi ja hajutatud kuningate nimekirjadel, näiteks Sumeri kuningate nimekirjal ja Babüloonia kuningate kaanonil. Ida-Aasias lõppes 20. sajandil valitsevatel monarhidel põhinevate ajastute nimede kasutamine, välja arvatud Jaapanis, kus neid kasutatakse endiselt.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kalendriaeg?
V: See on kalendris kasutatav aastanumbrisüsteem.
K: Mis on Anno Domini süsteem?
V: See on süsteem, mida Gregoriuse kalender kasutab oma aastate nummerdamiseks.
K: Kas kõigil kristlikel kirikutel on sama ajastu süsteem?
V: Ei, kopti õigeusu ja Etioopia õigeusu kirikutel on oma kristlikud ajastud.
K: Mis on ajastu ajastu?
V: See on hetk, kuupäev või aasta, millest alates tähistatakse aega.
K: Kas ajaarvestuses kasutatakse ikka veel regulaar-aastaid?
V: Ei, vanasti loeti regiaastaid alates sellest aastast, kui uus monarh astus troonile, kuid see tava ei ole enam levinud.
K: Miks on iidseid ajaarvamisi raske rekonstrueerida?
V: Vana ajajärgu on raske rekonstrueerida, sest need põhinevad eraldi ja hajutatud kuningate nimekirjadel.
K: Kas Ida-Aasias kasutatakse ikka veel valitsevate monarhide põhjal koostatud ajastute nimesid?
V: Välja arvatud Jaapanis, lõppes valitsevatel monarhidel põhinevate ajastute nimede kasutamine 20. sajandil.
