California Ameerika kodusõjas
California osales Ameerika kodusõjas kulla saatmisel itta, vabatahtlike sõdurite värbamisel, kes asendasid Ameerika Ühendriikide lääneosas paiknevaid regulaararmee vägesid, ning arvukate laagrite ja kindlustuste hooldamisel ja ehitamisel. California osariik ei saatnud oma üksusi itta, kuid paljud kodanikud sõitsid itta ja liitusid liidu armeega. California vabatahtlikud viisid läbi ka mitmeid operatsioone Ameerika indiaanlaste vastu osariigi piires ja teistes Vaikse ookeani departemangu ja Uus-Mehhiko läänepoolsetes territooriumides.
Pärast kullapalaviku algust asustasid California peamiselt Kesk-Lääne ja Lõuna-Euroopa farmerid, kaevurid ja ärimehed. Demokraadid domineerisid osariigis selle asutamisest alates. Lõunademokraadid suhtusid poolehoiuga Ameerika Ühendriikide Konföderatsiooni, kes lahkusid, kuid nad olid osariigis vähemuses. California ärimehed mängisid Kalifornia poliitikas olulist rolli, kuna nad kontrollisid kaevandusi, laevandust, rahandust ja vabariiklikku parteid. Kuid nad olid kuni lahkulöömiskriisini vähemuspartei.
Alates riikluse tekkimisest kuni kodusõjani
Kui California 1850. aasta kompromissi alusel osariigiks võeti, olid kalifornialased juba otsustanud, et sellest saab vaba riik. Põhiseaduse kongress 1849. aastal kaotas ühehäälselt orjuse. Selle tulemusena hääletasid lõunapoolsed kongressi liikmed 1850. aastal vastuvõtu vastu, samal ajal kui põhjapoolsed surusid seda läbi, viidates 93 000 elanikuga riigi elanikkonnale ja tohutule kuldvarandusele. Põhja-California, kus domineerisid San Francisco kaevandus-, laevandus- ja kaubanduseliit, pooldas osariigiks saamist. Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel 1856. aastal andis California oma valijate hääled võitjale James Buchananile.
Lõuna-California eraldumiskatsed
Pärast California ühinemist liiduga üritasid kalifornialased ja orjameelsed lõunamaalased hõredalt asustatud Lõuna-Californias 1850. aastatel kolm korda saavutada eraldi omariikluse või territoriaalse staatuse. Viimane katse, 1859. aasta Pico seadus, võeti California osariigi seadusandja poolt vastu. Selle allkirjastas osariigi kuberner John B. Weller ja see kiideti kavandatud Colorado territooriumi valijate poolt ülekaalukalt heaks. Ettepanek saadeti Washingtoni, D.C., kus senaator Milton Latham oli tugev eestkõneleja. Abraham Lincolni valimisele 1860. aastal järgnenud lahkulöömiskriis viis siiski selleni, et ettepanek ei jõudnud kunagi hääletusele.
1860. aastal võitis Lincoln 38 733 rahvahäält, mis on vaid 32% kõigist häältest. Kuid sellest piisas, et võita kõik neli California valijate häält.
California vabatahtlikud, kes on kutsutud üles
24. juulil 1861 kutsus sõjaminister California kuberneri üles värbama vabatahtlikke, et valvata Carson Cityst Salt Lake Citysse kulgevat maismaaposti marsruuti. Samuti pidid nad valvama Fort Laramie't. Esialgses üleskutses nõuti viis kompaniid ratsaväge ja üks jalaväerügement. 14. augustil taotleti veel nelja jalaväerügementi ja ühte ratsarügementi. Nad pidid alluma kindral Edwin Vose Sumnerile. Need vabatahtlikud asendasid enne 1861. aasta lõppu itta üle viidud regulaarväe. California pidi end kodusõja ajal kaitsma omaenda inimjõudu kasutades.
Võitlus California eest
Nii liit kui ka konföderatsioon tahtsid California kulda. Ulysses S. Grant ütles kord: "Ma ei tea, mida me selles suures riiklikus hädaolukorras teeksime, kui ei oleks Kaliforniast saadetud kulda." Konföderatsioon vajas ka sadamaid, mida liidu merevägi ei blokeerinud. Kui nad saaksid kontrolli Lõuna-California üle, annaks see neile hädavajalikud sadamad. Lõuna-Californias oli hulk lõunamaalasi, kes kolisid Kullapalaviku ajal Californiasse. Kuigi nad olid vähemuses, soovisid nad, et Lõuna-California lahku lööks liidust ja ühineks konföderatsiooni osariikidega. Põhja-California oli sel ajal väga liitumismeelne. Lõuna-Californias organiseeriti mitmeid konföderatsioonimeelsete rühmitusi. Nende hulka kuulusid Los Angelese ratsapüssid ja Kuldse Ringi Rüütlite, salajase orjapõlvepoolse organisatsiooni, osakonnad.
Liitlasväed ja liidu väed kasutasid Californias mitmeid kindluseid ja laagreid. Üks tuntumaid on Alcatrazi saar. Enne kui sellest sai föderaalvangla, oli see konföderatsiooni vangide sõjavangilaager. Viimane veel säilinud sõjaväe kindlus on Drum Barracks. See oli liidu armee peakorter Lõuna-Californias ja Arizona territooriumil.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millist rolli mängis California Ameerika kodusõjas?
V: California osales kulla saatmisel itta, vabatahtlike sõdurite värbamisel, kes asendasid Ameerika Ühendriikide lääneosa regulaararmee vägesid, ning arvukate laagrite ja kindlustuste ülalpidamisel ja ehitamisel. California osariik ei saatnud oma üksusi itta, kuid paljud kodanikud sõitsid itta ja liitusid liidu armeega. California vabatahtlikud viisid läbi ka mitmeid operatsioone Ameerika indiaanlaste vastu osariigis ja teistel läänepoolsetel territooriumidel.
K: Kes asustasid Kaliforniat peamiselt pärast kullapalavikku?
V: Pärast kullapalavikku asustasid Californiat peamiselt Kesk-Lääne ja lõunapoolsed talunikud, kaevurid ja ärimehed.
K: Milline poliitiline partei domineeris Californias selle asutamisest alates?
V: Demokraadid domineerisid osariigis selle asutamisest alates.
K: Kuidas sümpatiseerisid lõunapoolsed demokraadid lahkulöömise ajal?
V: Lõuna-Demokraadid suhtusid sümpaatiliselt Ameerika Ühendriikide Konföderatsiooni lahkulöömisse, kuid nad olid osariigis vähemuses.
K: Millist rolli mängisid Kalifornia ärimehed poliitikas?
V: Kalifornia ärimehed mängisid Kalifornia poliitikas olulist rolli, kuna nad kontrollisid kaevandusi, laevandust, rahandust ja vabariiklaste parteid. Kuid nad olid vähemuspartei kuni lahkulöömiskriisini.
K: Kuidas reageerisid kalifornialased lahkulöömiskriisile?
V: Lahkulöömiskriisi ajal suurendasid Kalifornia ärimehed oma kontrolli kaevanduste, laevanduse rahastamise ja vabariikliku partei üle, mis muutis nad mõnda aega enamusparteiks.
