California osales Ameerika kodusõjas kulla saatmisel itta, vabatahtlike sõdurite värbamisel, kes asendasid Ameerika Ühendriikide lääneosas paiknevaid regulaararmee vägesid, ning arvukate laagrite ja kindlustuste hooldamisel ja ehitamisel. California osariik ei saatnud oma üksusi itta, kuid paljud kodanikud sõitsid itta ja liitusid liidu armeega. California vabatahtlikud viisid läbi ka mitmeid operatsioone Ameerika indiaanlaste vastu osariigi piires ja teistes Vaikse ookeani departemangu ja Uus-Mehhiko läänepoolsetes territooriumides.
Pärast kullapalaviku algust asustasid California peamiselt Kesk-Lääne ja Lõuna-Euroopa farmerid, kaevurid ja ärimehed. Demokraadid domineerisid osariigis selle asutamisest alates. Lõunademokraadid suhtusid poolehoiuga Ameerika Ühendriikide Konföderatsiooni, kes lahkusid, kuid nad olid osariigis vähemuses. California ärimehed mängisid Kalifornia poliitikas olulist rolli, kuna nad kontrollisid kaevandusi, laevandust, rahandust ja vabariiklikku parteid. Kuid nad olid kuni lahkulöömiskriisini vähemuspartei.
California sõjaline ja logistiline panus
Kuigi California ei saatnud oma riigiüksusi ida rindele, oli osariigi panus sõjaajal oluline ja mitmekesine. Kuld, mida kaevati ja koguti San Franciscos ning mujalt, saadeti mitmel eri moel itta (nt üle Panama või ümber Cape Horn’i) ja seda kasutati laevanduse, relvade, varustuse ja riigivõla rahastamiseks. Lisaks kuldile tagas California liidule olulise rahalise toe ja kindlustas Vaikse ookeani kaubateed.
Riikliku regulaarväe üksuseid, mis enne sõda pacific tsoonis paiknesid, viidi idaosadesse, mistõttu tekkis vajadus vabatahtlike mootmete järele. California vabatahtlikest moodustati mitmeid ründe- ja kaitseregimente (tuntud laiemalt kui California Volunteers), mis täitsid piire ja kaitsesid koloniaalseid teid, sadamaid ning kaevanduspiirkondi. Need üksused asendasid regulaarväe garnisone ja tegutsesid nii osariigi sees kui ka läänepoolsetel territooriumidel.
Suured operatsioonid läänerindel
Üks tuntumaid kampaaniaid, kuhu California väed osalesid, oli nn California Columni tegevus 1862. aastal — jõud, mis marssis läänest Uus-Mehhiko ja Arizonasse, et tõrjuda Konföderatsiooni vägesid lääneosadest. Lisaks tegelesid Calfornia vabatahtlikud kohalike röövliikumiste, rändteede kaitse ja mõnede laiemate ekspeditsioonidega, mis aitasid säilitada liidu kontrolli läänerannikul ja sisealade üle.
Vaikse ookeani piirkonnas tegutses ka Pacific Squadron, mis patrullis rannikut, kaitses laevandust ja takistas konföderatsiooni piraatide ning sõjalaevade tegevust Vaiksel ookeanil. Samuti ristis liit oma laevastikku, et hoida ära relvakaubandust ja transpordikäike, mis oleksid võinud toetada Konföderatsiooni püüdlusi lääneranniku mõjutamiseks.
Suhted põlisrahvastega ja sisejulgeolek
California vabatahtlikud osalesid ka sõjalistes operatsioonides ja patrullides, mille eesmärk oli tagada rahu koloniseeritud aladel, kuid need kokkupõrked tõid kaasa traagilisi tagajärgi paljudele põlisrahvastele. Aktiivsed piirikaitseülesanded tähendasid, et enamik California vägesid või vabatahtlikke teenisid pigem lääne ja lõunaalade kindlustamisel kui Ida-rinde lahingutes.
Poliitika, demograafia ja mõju sõjaajal
Kullapalavik muutis California kiiresti – tulid uued elanikud, kasvasid linnad ning tekkis tugev äriline huvi kaevanduste, laevanduse ja panganduse üle. Need majanduslikud huvid mõjutasid tugevalt ka poliitikat. Algul domineerisid Demokraadid, kuid Konföderatsiooni lahkulöömine ja sõja algus suurendasid riigis liidu-meelsete jõudude tooni ning andsid hoogu vabariiklikule parteile ja teistele liidu toetajatele.
Samas eelkõige Lõuna-California piirkonnas leidus selgeid lõunasümpaatiaid ja sekessioonimeeleolusid. Need rühmitused jäid siiski vähemuseks ja ei suutnud piirkonda Konföderatsiooniga ühendada. Kaubanduse, finantsi ja kaevanduste valitsejad eelistasid stabiilsust ja liidu säilitamist, sest sõda ähvardas majanduslikku turvalisust ja kauplemissuundi.
Pärand ja tähtsus
California panus Ameerika kodusõjas oli peamiselt majanduslik ja logistiline, kuid samas ka sõjaline kaitse läänerindel. Osariigi kullavarud, vabatahtlikud üksused ning Vaikse ookeani kaitseabilised aitasid hoida läänt liidu kontrolli all ning tagasid, et Konföderatsioon ei saanud tugevat jalgealust lääne pool. Sõjaajaloo vaates näitab California näide, kuidas kauge ja hiljuti moodustunud osariik võis anda olulise panuse riigi säilimisele ilma suuri desertatsioone ida rindele saatmata.