Sild (keelpillid): tähendus, ehitus ja heli edastus

Muude tähenduste kohta vt Bridge (disambiguation).

Sild on keelpillide puhul puidust või muust materjalist väike konstruktsioon, mis seisab pilli korpusel ja toetab keeled. Selle põhiülesanne on edastada keelte vibratsiooni pilli põhiosa (kõhule või helilaudadele), et heli muutuks kuuldavaks ja kanduks edasi pilli resonantsele osale. Sild on seega oluline osa pilli helitootmisest ning mõjutab nii heli tugevust, kõla iseloomu kui ka intonatsiooni.

Ehituse ja materjalid

Viiuliperekonna (viiul, vioola, tšello ja kontrabass) pillide sild on tavaliselt nähtav kõvapuust tükk, mis on kaarjalt vormitud — ülemine osa on kumer, et mängija saaks hõlpsasti mängida ühe keele kaupa. Silla jalad peavad olema kujundatud nii, et need sobituksid pilli esikülje kumerusega ("kõhule").

Levinumad materjalid ja komponendid:

• Puit: viiulisildid on tavaliselt valmistatud vahtrast (maple), kitarris kasutatakse sageli roosipuidu või vahtrat; puitu valitakse tiheduse ja elastsuse järgi.
• Silla ülaosa (tõstuke) ja sadul: kitarri- ja banjosildadel on sageli luu-, komposiit- või plastosad, mille kaudu keeled istuvad.
• Metalldetailid: elektrikitarridel ja mõnel akustilisel kitarril on silla osad, mis sisaldavad sadulaid ja reguleeritavaid sadulapidusid.

Heli edastus ja akustika

Sild vahendab keele vibratsiooni pilli helilaudadele. Viiuliperekonnas liigub osa energiast silla kaudu heliposti (väike puust sammas korpuse sees), mis on sisemiselt paiknev ja aitab viia vibratsiooni tõhusamalt vastu tagakaant, muutes heli täidlasemaks. Silla ja heliposti paiknemine ning nende omavaheline sobivus mõjutavad tugevalt pilli kõla — muutused silla asendis või heliposti paigas muudavad timbrit ja mõjuvad intonatsioonile.

Silla kuju, mass ja jäikus määravad, milliseid sagedusi rõhutatakse. Näiteks kerge ja õhuline sild annab sageli kirkama helipildi ja parema ülemtoonide võimenduse, raskem sild võib anda soojema, tumedama kõla. Vale sobivus jalalihituse ja kõhuga põhjustab helikadu ja moonutab sagedusomadusi.

Kujundus, paigaldus ja reguleerimine

• Tüüp: sild võib olla 'floating' (ei ole liimitud, seda hoiab paigal ainult keelte pinge) nagu viiuli puhul, või liimitud/kinnitusega nagu klassikalise kitarri sild, kus sild on otseselt üle kantud heli lauale.
• Kaare kuju ja keelte pealekaar: viiulitel lõigatakse sild nii, et selle ülaosa on kaarjas ja iga keele kõrgus on sobiv — see võimaldab eraldi keeli mängida ilma naaberkile takistamata. Kitarridel määrab sadula profiil keelte kõrguse (action) ja mängimise mugavuse.
• Silla paigutus: väike liigutus ette- või tahapoole muudab intonatsiooni ja pilli resonantsi. Luthier'id kujundavad silla jala täpselt nii, et kogu jalapind puutuks kõhuga kokku — mis tagab parima vibratsiooniedastuse.

Erinevad tüübid instrumentide lõikes

• Banjo: sild töötab põhimõtteliselt samamoodi nagu teistel keelpillidel, kuid selle põhjaplaadi materjal (nt metall- või puitraam koos pingutatud kilekattega) muudab heli iseloomu.
• Kitarr: akustilistel kitarridel on sild tavaliselt liimitud helilauda ning keeled on kinnitatud silla külge (silla katkestused, pinsed või läbi-keermestatud sadulad). Elektrikitarridel on sageli metallist sõidetav sild, millel on sadulad ja reguleerimissüsteemid (nt tremolo).
• Jaapani koto: näide liikuvatest sildadest — igal keelkombinal on eraldi liigutatav sild, mida joonde seadmisel nihutatakse, et muuta pitchi ja temperatuuri.
• Muud näited: hiina erhu ja teised rahvapillid kasutavad erinevaid sillalahendusi (väiksemad, sageli lihtsamatest materjalidest), klaveritel on sildadega seotud massiivne edastusstruktuur (kõlavöö ja kõlakast), mis kannab pinget ja vibratsiooni diagonaalselt keelte ahelatele.

Hooldus ja levinud probleemid

• Kulumine: keeled ja vibraadest tulev hõõrdumine võib silla ülaosa sisse kulutada, eriti kitarride sadulatel ja viiulite äärealadel; survejäljed ja sooned tuleks vajadusel täita või sadulat vahetada.
• Vale sobivus: kui silla jalad ei kata kogu kontakti pinda, väheneb edastus ja võib tekkida vibratsiooninähtus või klõpsud; luthier saab silla ümardada või ümber lõigata.
• Asendi muutmine: pilli transport või temperatuuri- ja niiskusmuutused võivad silla nihutada; kontrolli asendit ja vajadusel anna luthier'ile reguleerimiseks.
• Wolf-noodid (wolf tones): mõnel pillil tekib resonaantsuse tõttu teatud noote moonutav "hunt" — selle vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid seadmeid (wolf tone suppressors) või reguleeritakse silla/heliposti asendit.

Kokkuvõte

Sild on väikese, aga kriitilise tähtsusega detail igas keelpillis: see edastab keelte energiat kasti ja määrab suurel määral pilli kõla, reageerimise ja mängumugavuse. Õige materjal, täpne vormimine ja korrektne paigaldus on vajalikud selleks, et instrument kõlaks parimalt. Kui pilli kõla muutub ootamatult või tekib probleeme intonatsiooniga, on sageli põhjuseks silla asend, kulumine või vale sobivus — sellisel juhul on soovitatav pöörduda kogenud pillimeistri (luthier) poole.

Küsimused ja vastused

K: Mis on keelpillide sild?

K: Kuidas see välja näeb?

K: Kas see on pilli külge kinnitatud?

K: Kust tuleb heli?

K: Kuidas kasutavad teised pillid, näiteks banjo, sildasid?

K: Kas on olemas ka pille, millel on liikuvad sillad?

Otsing