Perioodi instrumendid
Perioodi pillid on muusikainstrumendid, mis on valmistatud samamoodi nagu sadu aastaid tagasi, nii et vana muusika kõlab nii, nagu see kõlas, kui see esimest korda loodi.
Muusikainstrumendid on viimaste sajandite jooksul palju muutunud. Heliloojad nagu Johann Sebastian Bach (1685-1750) kirjutasid muusikat pillidele, mis kõlasid teisiti kui tänapäeval. Kuigi enamik tänapäeval kasutatavatest orkestripillidest oli kasutusel juba Bachi ajal, on pillide valmistajad neid siiski muutnud. Need muudatused andsid pillidele sageli suurema kõla, et neid saaks hästi kuulda suurtes kontserdisaalides. Ka orkestrid on suurenenud.
20. sajandil hakkasid muusikud mõistma, et viis, kuidas me Bachi ja teiste mineviku heliloojate muusikat mängime, muudab muusika kõla üsna erinevaks sellest, kuidas seda algselt kuuldud oleks. Inimesed hakkasid huvituma sellest, kuidas oleks muusika kõlanud 17. sajandil ja 18. sajandi alguses (barokiaeg). Väga vähe vanu pille oli veel alles ja need, mis olid säilinud, olid "moderniseeritud". Nii hakkasid pillimehed tegema pille vanadel viisidel. Mõned muusikud ja orkestrid hakkasid neid pille mängima. Neid pille nimetatakse sageli "perioodipillideks" (või "autentseteks pillideks" või "ajaloolisteks pillideks"), sest need on tehtud nii, et need sarnanevad vanemate ajalooperioodide pillidega.
Instrumentide areng
Tänapäeva keelpillid (viiul, vioola, tšello ja kontrabass) näevad välja peaaegu samasugused nagu vanad, kuid on erinevusi: vanasti olid sõrmelauad lühemad ja keeled olid soolestikust, mitte metallist. Vibud olid teistsuguse kujuga ja ka mängutehnika oli teistsugune.
Puupuhkpillid on vanadest aegadest alates palju muutunud. Flöödil, oboil ja fagotil ei olnud peaaegu üldse klahve (metallklahve, mis aitavad augud kinni katta). Klahvid lisati 18. sajandil ja see tegi keerulise muusika mängimise palju lihtsamaks, kus on palju terasid ja diagonaale. Klarnetid leiutati alles 18. sajandi lõpus, kuid ka need on Mozarti ajast (1756-1791) alates palju arenenud.
Puhkpillid, nagu trompet ja metsasarv, on nüüd klappidega, mis lihtsustavad erinevates võtmetel mängimist. Tromboon on ainus instrument, mis ei ole muutunud. Tuba leiutati 19. sajandi alguses.
Löökpillide hulka kuuluvad timpani, mis on palju muutunud. Barokiajastul olid nende pead vasikanahast, kuid nüüd on pead valmistatud plastist. See annab väga erineva heli.
Barokiajastu klahvpillideks olid klavessiin ja klavessiin. Klaver leiutati 18. sajandil. See kõlas veel väga erinevalt, kui Mozart sellele kirjutas. Raam oli valmistatud puidust, mitte malmist, ja haamrid olid vildi asemel nahast peaga. Tänapäevane klaver kõlab hoopis teisiti.
Kaasaegne huvi ajastu instrumentide vastu
Huvi ajalooliste instrumentide vastu algas 20. sajandi keskel. Inimesed nagu Wanda Landowska mängisid klavessiinil klavessiini asemel barokkmuusikat. Dirigendid nagu Nikolas Harnoncourt on õpetanud väikesi orkestreid mängima ajastu pillidel, kasutades tehnikat, mida kasutati barokiajal. Järk-järgult hakkasid muusikud kasutama ajastu pille ka klassikalise muusika ajastu (Mozarti ja Beethoveni aeg) muusikas. Isegi 18. sajandi keskel ei olnud moodne orkester veel välja kujunenud. Viimastel aastatel on sellised dirigendid nagu John Elliot Gardiner esitanud Hector Berliozi muusikat ajastu pillidel. Praegu on palju väikesi pillirühmi ja orkestreid, kes esinevad regulaarselt ajastu pillidel, nt The English Concert ja The English Baroque Soloists.
Hindamine
Kas vana muusika kõlab paremini vanadel pillidel? Muusikud ei ole selles küsimuses kõik ühel meelel ja nad vaidlevad ikka veel palju selle üle, kuidas mõnda muusikat peaks mängima. Siiski on oluline kuulata, kuidas ajastu pille mängitakse. Muusikud, nagu viiuldaja Andrew Manze, on palju uurinud vanu raamatuid ja vana muusikat ning teinud palju selleks, et panna inimesi ümber mõtlema, kuidas varasemate sajandite muusikat tuleks esitada.
Küsimused ja vastused
K: Mis on perioodimõõdikud?
V: Perioodilised pillid on muusikainstrumendid, mis on valmistatud samamoodi, nagu neid tehti sadu aastaid tagasi, nii et varasem muusika kõlab nii, nagu see kõlas, kui seda esimest korda komponeeriti.
K: Kuidas on muusikainstrumendid aja jooksul muutunud?
V: Muusikainstrumendid on viimaste sajandite jooksul palju muutunud. Pillide valmistajad on teinud neisse muudatusi, andes pillidele sageli suurema heli, et neid saaks hästi kuulata suurtes kontserdisaalides. Ka orkestrid on suurenenud.
K: Miks tahavad inimesed kuulda, kuidas kõlas muusika 17. sajandil ja 18. sajandi alguses?
V: 20. sajandil hakkasid muusikud mõistma, et viis, kuidas me Bachi ja teiste heliloojate muusikat mängime, muudab muusika kõla teistsuguseks, kui seda oleks algselt kuuldud. Inimesed hakkasid huvi tundma, kuidas see muusika oleks kõlanud neil varasematel aegadel (barokiajastul).
K: Mis juhtus paljude vanade pillidega?
V: Paljud vanad pillid olid säilinud, kuid neid oli "moderniseeritud", mis tähendab, et neid oli nende algsest vormist muudetud.
K: Mida hakkasid pillimehed selle tulemusena tegema?
V: Selle tulemusena hakkasid pillimehed valmistama nende vanade pillide uusi versioone, kasutades traditsioonilisi meetodeid ja materjale, nii et need oleksid sarnased varasematel aegadel kasutatud pillidega.
K: Kuidas nimetatakse neid vanemate muusikainstrumentide uusi versioone?
V: Neid vanemate muusikainstrumentide uusi versioone nimetatakse sageli "perioodipillideks" (või "autentseteks instrumentideks" või "ajaloolisteks instrumentideks").
K: Kes mängivad ajastu pille?
V: Mõned muusikud ja orkestrid hakkasid neid ajastu pille mängima, et nad saaksid taasluua, kuidas teatud muusikapalad algselt kõlasid.
