Topeltpeatus
Topeltpeatamine tähendab kahe noodi mängimist korraga keelpillidel, tõmmates vibu korraga üle kahe keelpilli, samal ajal "peatades" kaks nooti, vajutades sõrmedega sõrmelauale: üks sõrm kummalegi mängitavale keelele.
Selliste instrumentide puhul nagu viiul, mängib mängija enamasti ühte nooti korraga. Kahe lahtise keelega korraga mängimine ei ole raske, kuid kahe keelega korraga sõrmitsemine võib olla väga raske, seega on topeltpillimängimine edasijõudnud tehnika. Mõnikord on vaja kolmekordset või neljakordset peatamist. Seda nimetatakse mõnikord mitmekordseks peatamiseks. Viiulil ei ole tegelikult võimalik mängida korraga kolme või nelja nooti. Sild on kõver, et mängija saaks vibu ühel keelel mängida, ilma et ta kogemata teisi keelte peale lööks. Mitmekordset peatamist tehakse nii, et mängitakse kõigepealt kahte keelde ja seejärel, lastes nende kahe keelte helil kõlada, mängitakse kiiresti ülejäänud kahte keelde.
Renessansiaegses muusikas kasutati viiulimängus palju mitmekordset peatamist. Barokiajastu heliloojad, nagu Johann Sebastian Bach Saksamaal või Arcangelo Corelli Itaalias, nõudsid soolopillidele kirjutades sageli topeltpeatusi. Seda kasutatakse palju ka romantikaperioodi heliloojate, näiteks Niccolò Paganini, virtuooslikus muusikas.
Küsimused ja vastused
K: Mis on topeltpeatamine?
V: Topeltpeatamine on keelpillide puhul kasutatav tehnika, mille puhul mängitakse kahte nooti korraga, vajutades sõrmedega sõrmelauale ja tõmmates keelpilli üle kahe keelpilli.
K: Kas on raske mängida kahte lahtist keelet korraga?
V: Ei, kahe avatud keelpilli mängimine korraga ei ole raske.
K: Mis on mitmekordne peatamine?
V: Mitmekordne peatamine, mida mõnikord nimetatakse ka kolmekordseks või neljakordseks peatamiseks, on see, kui viiulil mängitakse korraga kolme või nelja nooti. Seda tehakse nii, et mängitakse esmalt kahte keelet ja seejärel kiiresti ülejäänud kahte keelet, lastes samal ajal nende kahe keelte helil kõlada.
K: Millal kasutati mitmekordset peatamist palju?
V: Renessansiaegses muusikas kasutati viiulimängus palju mitmekordset peatamist.
K: Kes olid mõned heliloojad, kes kasutasid oma muusikas sageli topeltpeatamist?
V: Barokiajastu heliloojad, nagu Johann Sebastian Bach Saksamaal või Arcangelo Corelli Itaalias, nõudsid sageli topeltpeatamist, kui nad kirjutasid soolopillidele. Seda kasutati palju ka romantikaperioodi heliloojate, näiteks Niccolò Paganini, virtuooslikus muusikas.
