Fiddle

Sõna viiul viitab viiulile, kui seda kasutatakse rahvamuusikas. Paljud inimesed kasutavad seda ka lihtsalt lõbusa sõnana "viiul". Keegi, kes mängib viiulit, on "viiuldaja". Vibu nimetatakse mõnikord "viiulikepp". Viiulimäng ehk viiulimängimine on rahvamuusika stiil.

Sõna viiul kasutatakse ka mitmesaja aasta taguste pillide kohta, millest arenes välja viiul. Need pillid varieerusid riigiti ja ajastuti väga palju. Nad olid erineva kuju ja suurusega ning neil oli isegi palju erinevaid nimesid. Sageli hoiti neid vastu rinda, mitte ei hoitud lõua all. Keskajal kasutasid tantsumeistrid sageli väikest, kitsast viiulit, mida nimetati kitiks. See oli piisavalt väike, et seda taskusse panna. Kagu-Euroopas oli isegi viiul, mille kõht (pilli esiosa) oli valmistatud nahast. Viiuli keeled olid tavaliselt soolestikust.

Paljudel viiulitel on sillad, mis on pealt lamedamad kui klassikalistel viiulitel. Lamedamad sillad lihtsustavad akordide mängimist ja kiireks keelde üleminekuks ühelt keelelt teisele. Keeled on häälestatud erinevatel viisidel. Mängija võib isegi muuta häälestust, et mängida erinevaid muusikapalu. Tavalisest G-D-A-E häälestusest erinevad häälestused, näiteks G-D-G-D või A-E-A-E, on tavalised. Üks, kaks või kolm keeltest võis olla kasutatud drone'i (pidev noot), samal ajal kui ülemise(te)l keel(t)el mängiti.

Paljud viiuldajad ei ole saanud klassikalist koolitust, vaid on õppinud teisi viiuldajaid kuulates ja neid jäljendades. Muusika, mida nad mängivad, on tantsumuusika. Klassikaline viiulimäng arenes välja kantri viiulimängust. Enamik viiulimängijaid kasutab vibusid, mis on samad, mis viiuli vibud, kuid mõnes riigis, näiteks Ungaris, kasutatakse lühemaid ja raskemaid vibusid, mis on seotud hobuse karvaga, mis on seotud vibu kanna (vibu kanna) ümber. Seda tüüpi vibu puhul pingutab mängija mängimise ajal karvu, pigistades neid kokku.

Viiulit mängisid inimesed kõikidest ühiskonnakihtidest: aadlikest inimestest lihtsate talupoegadeni. Paljud neist olid minstrellid, kes lõbustasid tähtsaid inimesi. Mõned neist võisid lugeda muusikat, kuid paljud õppisid seda teiste mängijate jäljendamise ja muusika meeldejätmise teel. Olulistel pidusöökidel võisid minstrellid mängida muusikat, samal ajal kui toitu toodi kõrge laua juurde. Nad mängisid tantsijate ja lauljate ning isegi akrobaatide saatel. Vanadelt maalidelt näeme, et mõnikord mängisid nad koos teiste pillidega, nagu trompetid, trummid või löökpillid. Me ei tea, millist muusikat nad mängisid, sest seda ei ole kunagi kirja pandud, kuid mõned viisid, mida me tänapäevalgi kuuleme, võivad pärineda nendest vanadest viisidest, sest mõned inimesed õpivad ikka veel viisid kõrva järgi, inimestelt, kes õppisid neid kõrva järgi jne. Näiteks mõned Ameerika "vanaaegsed" viisid ja mõned bretooni viisid võivad olla meieni jõudnud sel viisil.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on viiul?

V: Viiul on viiul, mida kasutatakse rahvamuusikas. Seda võib kasutada ka naljapärast sõna "viiul". Keegi, kes mängib viiulit, on tuntud kui "viiuldaja".

K: Kuidas on see pill aja jooksul muutunud?

V: Viiulid muutusid aja jooksul riigiti ja ajastuti. Need olid erineva kuju ja suurusega ning neil oli isegi palju erinevaid nimesid. Mõnel juhul hoiti neid vastu rinda, selle asemel et neid lõua alla pista. Mõned pillid, nagu kit, olid piisavalt väikesed, et mahtuda taskusse. Kagu-Euroopas oli isegi viiul, mille kõht (pilli esiosa) oli valmistatud nahast.

K: Millist tüüpi keeled on viiulil kasutusel?

V: Viiulitel on tavaliselt soolestikust keeled. Sillad on lamedamad kui klassikalistel viiulitel, mis hõlbustab akordide mängimist ja keelte vahel kiireks vibutamiseks. Häälestus võib varieeruda sõltuvalt sellest, millist pala mängitakse, kuid levinud on G-D-A-E häälestus või muud häälestused, nagu G-D-G-D või A-E-A-E.

K: Kuidas õpivad inimesed viiulit mängima?

V: Paljud inimesed õpivad mängima pigem teisi mängijaid kuulates ja neid jäljendades kui klassikalise mängutehnika alase ametliku koolituse kaudu. Selline õppimisviis on põlvest põlve edasi antud, sest paljud viisid ei ole kunagi üles kirjutatud, vaid neid õpiti kuulmise järgi teistelt, kes olid neid enne neid samuti kuulmise järgi õppinud.

K: Millist tüüpi vibu kasutavad enamik viiuldajaid?

V: Enamik viiuldajaid kasutab vibusid, mis on sarnased viiulide vibudega; mõnes riigis, näiteks Ungaris, kasutatakse siiski sagedamini lühemaid ja raskemaid vibusid, millel on hobuse karvad ümber konnasõlme (kanna) seotud, kuid nende asemel kasutatakse pigem lühemaid ja raskemaid vibusid. Seda tüüpi vibu puhul pingutavad mängijad mängimise ajal karvu, pigistades neid kätega kokku.

K: Kes tavaliselt neid pille mängisid?

V: Neid pille mängisid inimesed kõigist eluvaldkondadest, sealhulgas aadlikud inimesed, tähtsaid inimesi meelelahutanud mängijad, lihtsad talupojad ja paljud teised - sageli saatis see tantsijaid ja lauljaid, kui nad pidudel või kokkutulekutel akrobaatilisi etteasteid tegid.

K: Kust pärineb klassikaline viiulimäng?

V: Klassikaline viiulimäng arenes välja sajandeid tagasi tekkinud maapiirkonna viiulimängust.