Siouxsie and the Banshees — Inglise post-punk/alternatiivrokkbänd (1976–1996)

Siouxsie and the Banshees — mõjuv inglise post-punk/alternatiivrokkbänd (1976–1996), tuntud hitte "Dear Prudence" ja "Kiss Them For Me", legendaarne live-energia ja 11 stuudioalbumit.

Siouxsie and the Banshees oli Inglismaa post-punk ja alternatiivroki bänd, mis tegutses peamiselt aastatel 1976–1996 ning kogus hiljem taas kokku lühiajaliselt 2002. aastal tuuriks. Bändi asutasid 1976. aastal Londonis Bromley’s Siouxsie Sioux (pärisnimega Susan Janet Ballion) ja Steven Severin. Nad olid kohtunud aasta varem Roxy Musicu kontserdil. Siouxsie and the Banshees on tuntud oma tumeda, eksperimentaalse kõla ja visuaalse stiili poolest ning neid peetakse üheks mõjukamaks ansambliks post-punk ja goti-ajaloo kontekstis.

Algus ja esimesed esinemised

Bänd andis oma esimese avaliku kontserdi 100 Club Punk Festivalil, kus legendi järgi mängis Sid Vicious trumme ja Marco Pirroni kitarri. Ilma eelneva harjutamiseta esitasid nad umbes 20-minutilise improviseeritud versiooni "Issanda palvest". Tol õhtul polnud ansamblil veel nime ega selget edasist plaani, kuid publiku huvi sundis neid jätkama.

Paari kuu jooksul täienesid koosseisud: trummariks tuli Kenny Morris ning algselt mängis kitarristina Peter Fenton, keda varsti asendas John McKay. Bändi varajane periood oli täis kiireid koosseisu muutusi ja muusikalisi katsetusi, mis aitasid kujundada nende iseloomuliku kõla – teravad kitarrid, tihe rütm ja Siouxsie karismaatiline vokaal.

Esimene edu ja stuudioalbumid

1978. aastal sõlmis bänd lepingu Polydor Recordsiga. Esimene singel "Hong Kong Garden" tõusis Ühendkuningriigi singlite edetabelis 7. kohale ja tõi neile laialdase tuntuse. Sama aasta novembris ilmus debüütalbum The Scream, mis jõudis Ühendkuningriigi albumite edetabelis 12. kohale ning sai üldiselt häid arvustusi; muuhulgas nimetas ajakiri Sounds seda üheks parimaks debüüdiks aastas.

Järgnevatel aastatel avaldasid nad mitu mõjukat albumit, eksperimenteerides heli, rütmi ja muusikaliste vahenditega. 1979. aasta tuuril liitus ansambliga kitarrist Robert Smith (tuntud ka ansamblist The Cure), kes asendas hiljem John McGeochi. Smith mängis ansamblis 1982. aastal ja tema panus dokumenteeriti ka Beatlesi loodud "Dear Prudence" coveril, mis saavutas Ühendkuningriigi singliedetabelis 3. koha. Robert Smith lahkus 1984. aastal, kutsudes esile täiendusi kitarristide reas (nt John "Valentine" Carruthers, hiljem Jon Klein).

Peamised liikmed ja koosseisu muutused

Peter Edward Clark ehk Budgie liitus Bansheesiga samuti Join Hands tuuri ajal ja jäi bändi liikmeks kuni lagunemiseni. Aastate jooksul olid bändis erinevad kitarristid ja muud muusikud (nt John McGeoch, John McKay, John Valentine Carruthers, Jon Klein, Knox Chandler), samuti Martin McCarrick, kes sai hiljem täiskohaga klahvpillimängijaks/keelpillimängijaks. Need koosseisumuutused mõjutasid bändi helitehnilist arengut ja erinevate albumite stiililist mitmekesisust.

Stiil, mõju ja tuntumad lood

Siouxsie and the Banshees muusika liigub post-punki, alternatiivroki ja goti rollide vahel: neist sai eeskuju paljudele hilisematele alternatiiv- ja indieansamblitele. Nende tuntumate lugude hulka kuuluvad "Hong Kong Garden", cover "Dear Prudence", ning 1991. aasta singel "Kiss Them for Me", mis oli nende suurim hitt Ameerika Ühendriikides, jõudes Billboard Hot 100 edetabelis 23. kohale. Nad olid ka esimese Lollapalooza festivaliga seotud, olles selle teise peaesineja.

Olulised albumid (stuudioalbumid ja mõned märkused)

• The Scream (1978) – tugeva post-punki kõlaga debüüt.
• Join Hands (1979) – tumedam ja ajatundlik teos.
• Kaleidoscope (1980) – sisaldab muutuvat helikeelt ja populaarseid singleid.
• Juju (1981) – üks bändi kultusajastu albumitest, tumedamate kõladega.
• A Kiss in the Dreamhouse (1982) – eksperimentaalsem ja lüüriliselt rikkam.
• Hyæna (1984) – mitmetahuline produktsioon ja suurem orkestreeritus.
• Tinderbox (1986) – intensiivne ja kontsentreeritud kõla.
• Through the Looking Glass (1987) – coverite album, kus Banshees tõlgivad teiste muusikute lugusid oma käekirjaga.
• Peepshow (1988) – salvestatud 1988. aasta alguses, ilmus 5. septembril; popilikuma kõlaga ja kriitikute poolt kõrgelt hinnatud (ajakiri Q andis 5 tärni).
• Superstition (1991) – sisaldab singlit "Kiss Them for Me", mis tõi USA-s laiemat tuntust.
• The Rapture (1995) – bändi viimane stuudioalbum enne 1996. aasta laialiminekut.

Viimane periood ja pärand

1995. aastal ilmus viimane album The Rapture. Mõne nädala pärast otsustas Polydor lõpetada koostöö bändiga. Viimasel tuuril asendas kitarrist Jon Klein kohtades Knox Chandler. 1996. aastal bänd ametlikult lahkus, kuid nad kogunesid veel 2002. aastal lühiajaliseks tuuriks.

Siouxsie and the Banshees jätsid muusikasse püsiva jälje: nende tugev visuaalne esteetika, eksperimentaalne lähenemine kitarrimängule ja rütmipõhine loome mõjutasid paljusid hilisemaid artiste indie-, alternatiiv- ja goth-maastikul. Bändi loomingut tunnustatakse nii kriitiliselt kui ka laiemalt muusikahuviliste seas, ja nende lood mängivad endiselt olulist osa post-punk pärandi uurimisel.

Küsimused ja vastused

K: Kes pani aluse Siouxsie and the Banshees'ile?

K: Milline oli nende kõige populaarsem laul Ühendkuningriigis?

K: Millal nad oma esimese albumi välja andsid?

K: Kes mängis nende kitarri 1979. aasta Join Hands'i tuuril?

K: Kes liitus trummarina, kui nad moodustasid bändi kaks kuud pärast 100 Club Punk Festivalil esinemist?

K: Mis aastal nad avaldasid albumi "Through the Looking Glass", mis koosneb teiste muusikute lugude coveritest?

K: Mis aastal ilmus nende kümnes album Superstition?

Otsing