Gounodi ooper Faust — viie vaatusega prantsuse meistriteos (1859)

• Doktor Faust - tenor
• Marguerite - sopran
• Mephistophélès - bass
• Valentin, sõdur ja Marguerite'i vend - bariton
• Siebel, Fausti õpilane - meztsosopran
• Dame Marthe, Marguerite'i eestkostja - meztsosopran
• Wagner, Fausti sõber - Bariton
• Sõdurid, õpilased, deemonid, inglid jne.

Ooperi tegevus toimub Saksamaal 16. sajandil.

1. akt

Doktor Faust on vananev teadlane. Ta otsustab, et tema õpingud on jäänud tühjaks. Nende tõttu on ta jäänud ilma elust ja armastusest (Rien! En vain j'interroge). Ta üritab end mürgiga tappa. Ta peatub, kui kuuleb koori. Ta kirub teadust ja usku. Ta palub saatanalt juhatust. Ilmub Méphistophélès (duett: Me voici). Ta ahvatleb Fausti nägemusega ilusast Marguerite'ist tema ketrusratta juures. Ta veenab Fausti ostma Méphistophélès'i teenuseid maa peal, vastutasuks Fausti teenete eest põrgus. Fausti mürkpokaal muutub maagiliselt nooruse eliksiiriks. Ta joob seda. Vananenud arstist saab ilus noormees. Seejärel lähevad kaks kaaslast maailma.

2. akt

Linnaväravate lähedal laulavad üliõpilased, sõdurid ja külaelanikud joogilaulu (Vin ou Bière). Valentin lahkub sõjaväkke koos oma sõbra Wagneriga. Valentin palub oma noorel sõbral Siébel hoolitseda oma õe Marguerite'i (O Sainte Medaille) eest. Ilmub Méphistophélès. Ta pakub rahvale veini. Ta laulab kaasahaaravat laulu kuldvasika kohta (Le veau d'or). Méphistophélès ütleb Marguerite'i kohta halbu asju. Valentin püüab teda mõõgaga lüüa. Mõõk puruneb õhus. Valentin ja tema sõbrad kasutavad oma mõõga ristikujulist käepidet, et tõrjuda ära see, millest nad nüüd teavad, et see on põrgulik vägi (refrään: De l'enfer). Méphistophélès'iga ühineb Faust. Külaelanikud tantsivad valssi (Ainsi que la brise légère). Ilmub Marguerite. Faust avaldab oma imetlust. Ta keeldub Faustiga kõndimisest tagasihoidlikkusest.

3. akt

Marguerite'i aias jätab armunud Siébel Marguerite'ile kimpu (Faites-lui mes aveux). Faust saadab Méphistophélès'i Marguerite'ile kingitust otsima ja laulab cavatina (Salut, demeure chaste et pure), mis idealiseerib Marguerite'i kui puhast looduse last. Méphistophélès toob sisse kaunistatud karbi, mis sisaldab peeneid ehteid ja peeglit, ning jätab selle Marguerite'i ukse taha Siébeli lillede kõrvale. Marguerite astub sisse, mõtiskledes oma kohtumisest Faustiga linnaväravate juures, ja laulab melanhoolse ballaadi Thulé kuningast ("Il était un roi de Thulé").

Marguerite'i naaber Marthe märkab ehteid ja ütleb, et need peavad olema pärit austajalt. Marguerite proovib ehteid ja on lummatud sellest, kuidas need tema ilu rõhutavad, nagu ta laulab kuulsas aarias "Jewel Song" ("Ah! je ris de me voir si belle en ce miroir" - "Je ris de me voir si belle en ce miroir"). Méphistophélès ja Faust ühinevad naistega aias ja romantiseerivad nendega. Marguerite lubab Faustil teda suudelda (Laisse-moi, laisse-moi contempler ton visage), kuid palub siis Faustil lahkuda. Ta laulab oma aknal, et mees kiiresti tagasi tuleks, ja Faust, kes kuulab, pöördub tagasi tema juurde. Méphistophélès' valvsa pilgu ja pahatahtliku naeru all on selge, et Fausti võrgutamine Marguerite'ile õnnestub.

4. akt

Marguerite'i tuba / Avalik väljak tema maja ees / Katedraal [Märkus: 4. ja 5. vaatuse stseenid on mõnikord esitatud erinevas järjekorras ja osa neist on etenduses mõnikord lühendatud või välja lõigatud.]

Pärast seda, kui Faust on Marguerite rasestanud ja hüljanud, on ta sünnitanud ja on sotsiaalselt tõrjutud. Ta laulab aariat oma ketrusratta juures ("Il ne revient pas"). Siébel seisab tema kõrval. Stseen siirdub Marguerite'i maja ees olevale väljakule. Valentini kompanii naaseb sõjast sõjaväemarssi saatel (Deposons les armes ja Gloire immortelle de nos aïeux, tuntud "sõdurikoor"). Siébel palub Valentinil Marguerite'ile andestada. Valentin tormab tema majja. Kui ta on sees, ilmuvad Faust ja Méphistophélès ning Méphistophélès, kes arvab, et seal on ainult Marguerite, laulab Marguerite'i akna all armastuse serenaadi pilkavat burleski (Vous qui faites l'endormie). Valentin tuleb majast välja, teades nüüd, et Faust on tema õde eksitanud. Kolm meest võitlevad, kusjuures Méphistophélès blokeerib Valentini mõõga, võimaldades Faustil teha surmava löögi. Valentin süüdistab oma surmas Marguerite'i oma surmas ja mõistab ta kogunenud linnarahva ees põrgusse ("Ecoute-moi bien Marguerite"). Marguerite läheb kirikusse ja üritab seal palvetada, kuid teda takistab kõigepealt Méphistophélès ja seejärel kuradite koor. Ta lõpetab oma palve, kuid jääb minestama, kui Méphistophélès teda uuesti ära neab.

5. akt

Harzi mäed Walpurgise öösel / Koobas / Vangla sisemus

Méphistophélès ja Faust on ümbritsetud nõidade poolt (Un, deux et trois). Faust viiakse kuningannade ja kurtisaanide koopasse, kus Méphistophélès lubab Faustile anda armastust kõige suuremate ja kaunimate naiste poolt. Orgiastiline ballett viitab pidutsemisele, mis jätkub kogu öö jooksul. Koidu lähenedes näeb Faust nägemust Marguerite'ist ja kutsub teda. Méphistophélès aitab Faustil siseneda vanglasse, kus Marguerite'i hoitakse tema lapse tapmise eest. Nad laulavad armastusduetti (Oui, c'est toi que j'aime). Méphistophélès väidab, et ainult surelik käsi saab Marguerite'i tema saatusest vabastada, ja Faust pakub talle, et päästab ta hukkunu eest, kuid ta eelistab usaldada oma saatuse Jumalale ja tema inglitele (Anges purs, anges radieux). Lõpuks küsib ta, miks Fausti käed on verega kaetud, lükkab Fausti eemale ja langeb liikumatult maha. Méphistophélès kirub, kui hääl kõrgel laulab "Sauvée!". ("Päästetud!"). Helisevad lihavõttepühade kellad ja inglikoor laulab "Christ est ressuscité!". ("Kristus on üles tõusnud!"). Vangla seinad avanevad ja Marguerite'i hing tõuseb taevasse. Faust jälgib seda meeleheitel silmadega; ta langeb põlvili ja palvetab. Méphistophélès pöördub ära peaingli särava mõõga poolt.

• 1912: Leon Beyle (Faust), Jeanne Campredon (Marguerite), Ardré Gresse (Méphistophélès), Jean Noté (Valentin); Chœurs et Orchestre du Théâtre de l'Opéra-Comique de Paris, François Ruhlman - (Marston).
• 1920: Giuliano Romagnoli (Faust), Gemma Bosini (Marguerite), Fernando Autori (Mefistofeles), Adolfo Pacini (Valentin); Coro e Orchestra del Teatro alla Scala di Milano, Carlo Sabajno - (La Voce del Padrone).
• 1958: Nicolai Gedda (Faust), Victoria de Los Angeles (Marguerite), Boris Christoff (Méphistophélès), Ernest Blanc (Valentin); Chœurs et Orchestre du Théâtre National de l'Opéra de Paris, André Cluytens - (EMI Classics).
• 1966: Franco Corelli (Faust), Joan Sutherland (Marguerite), Nicolai Ghiaurov (Méphistophélès), Robert Massard (Valentin); Ambrosian Opera Chorus, London Symphony Orchestra, Richard Bonynge - (Decca).
• 1978: Plácido Domingo (Faust), Mirella Freni (Marguerite), Nicolai Ghiaurov (Méphistophélès), Thomas Allen (Valentin); Chœurs et Orchestre du Théâtre National de l'Opéra de Paris, Georges Prêtre - (EMI Classics).
• 1986: Francisco Araiza (Faust), Kiri Te Kanawa (Marguerite), Evgeny Nesterenko (Méphistophélès), Andreas Schmidt (Valentin); Chor und Symphonieorchester des Bayerischen Rundfunks, Colin Davis - (Philips).
• 1991: Richard Leech (Faust), Cheryl Studer (Marguerite), José van Dam (Méphistophélès), Thomas Hampson (Valentin); Chɶur De L'Armée Française, Chœur et Orchestre du Capitole de Toulouse, Michel Plasson - (EMI Classics).
• 1993: Jerry Hadley (Faust), Cecilia Gasdia (Marguerite), Samuel Ramey (Méphistophélès), Alexander Agache (Valentin); Welsh National Opera koor ja orkester, Carlo Rizzi - (Teldec/Warner Classics).
• 2009: Piotr Beczala (Faust), Soile Isokoski (Marguerite), Kwangchul Youn (Méphistophélès), Adrian Eröd (Valentin); Chor und Orchester der Wiener Staatsoper, Bertrand de Billy - (Orfeo).