Gounodi ooper Faust — viie vaatusega prantsuse meistriteos (1859)

Charles Gounodi viievaatuline ooper "Faust" (1859) — prantsuse meistriteos: ajalooline taust, kuulsad ariad, lavaline hiilgus ja rikkalik produktsioon ooperisõpradele.

Autor: Leandro Alegsa

Faust on suur ooper viies vaatuses, mille muusika autor on prantsuse helilooja Charles Gounod. Prantsuse libreto kirjutasid Jules Barbier ja Michel Carré. Libretto põhineb Carré näidendil "Faust ja Marguerite", mille aluseks oli omakorda Johann Wolfgang von Goethes "Fausti" esimene osa. Ooperi esietendus toimus 19. märtsil 1859. aastal Pariisi Théâtre-Lyrique'is Pariisis, kus see võeti publikult ja kriitikute poolt vastu soojalt. See andis Gounod'le tema eluajal suurima menu ja kindlustas tema kuulsuse Euroopa ooperimaastikul.

Sisu lühiülevaade

Ooper jutustab professor Faustist, kes teeb leppimise saatusega — ta müüb oma hinge kuradile Méphistophélès'ile, et saavutada noorus ja armastus. Méphistophélès aitab Faustil võrgutada noore ja süütuse kehastava Marguerite'i (prantsuse k. Marguerite; saksa traditsioonis Gretchen). Suhe toob kaasa traagilisi tagajärgi: Marguerite'i hävingu ja ühiskondliku hukka mõistmise, lapse surma ning vangistuse. Lõpuks vastanduvad inimese maine soovid ja vaimne lunastus: ooperi eri versioonides rõhutatakse erinevalt Faust'i hukatust või Marguerite'i lunastust, kuid Gounod' stsenaariumis on selgelt esil Marguerite'i südamlik pääsemine jumaliku armu kaudu.

Muusika, žanr ja lavastuslikud nõuded

Faust on tüüpiline 19. sajandi prantsuse draama-ooper (grand opéra) — selle muusikas on nii intiimseid aariaid ja duette kui ka suuri kuore ja balleti numbreid. Ooper sisaldab mitmeid tuntud palasid, mis on sageli esitatud ka iseseisvate lauludena ja kavades: Marguerite'i tihe emotsionaalne aaria ja meeldejääv "juveelilaul", Faust'i ja Méphistophélès'i monoloogid ning suured koorid ja tantsustseenid, näiteks Walpurgise öö. Lavastuslikult on teos nõudlik: suur orkester ja koor, mitmekesine solistide koosseis, ulatuslikud kostüümid ja dekoratsioonid ning tihti ka ballett või massistsenaariumid teevad etenduse korraldamise kulukaks.

Etendused, levik ja mõju

Faust oli 19. sajandil üks populaarsemaid oopereid ja püsis pidevalt esituste repertuaaris. See oli esimene ooper, mida mängiti 1883. aasta oktoobris New Yorgi Metropolitan Opera's (New Yorgi Met), mis näitab teose rahvusvahelist mõjukust. Ka filmikunstis on ooperi motiive kasutatud — näiteks 1925. aasta tummfilmis "Ooperifantoom" on viiteid Gounod' teosele. Kuigi 20. sajandi keskpaigast alates on ooperi lavastuste arv mõnes regioonis vähenenud (osa selle põhjuseks on etenduse suur tehniline ja majanduslik mahukus), mängitakse teost endiselt regulaarselt suuremates ooperimajades. Operabase'i esituste andmetel on Faust maailma enim esitatud ooperite nimekirjas 35. kohal.

Tähendus ja pärand

Gounod' Faust ühendab romantilise meloodia, teatrilise draama ja prantsuse ooperitraditsiooni. Teos on mõjutanud nii lauljate solistilist repertuaari (paljud tenorid ja sopranid on oma karjääri olulisi rolle selles ooperis esitanud) kui ka orkestrilisele ja lavastustavale esteetikale. Lisaks teatrilisele elule on Faust jätnud jälje kultuurilukku läbi satelliitviidete kirjanduses, filmis ja populaarmeedias — see on õppetund, kuidas klassikaline ooperiteos võib püsida olulisena ka sajandite jooksul muutunud maitse- ja tootmistingimustes.

Praegused lavastused toovad sageli teosesse uusi tõlgenduskihti, rõhutades kas psühholoogilist realismi, religioosseid teemasid või sotsiaalseid tagajärgi. See annab Gounod' Faustile jätkuva elastsuse ja võimaluse jõuda uute publikuni.

Gounod 1859. aastal, ooperi esietenduse aastal.Zoom
Gounod 1859. aastal, ooperi esietenduse aastal.

Rollid

  • Doktor Faust - tenor
  • Marguerite - sopran
  • Mephistophélès - bass
  • Valentin, sõdur ja Marguerite'i vend - bariton
  • Siebel, Fausti õpilane - meztsosopran
  • Dame Marthe, Marguerite'i eestkostja - meztsosopran
  • Wagner, Fausti sõber - Bariton
  • Sõdurid, õpilased, deemonid, inglid jne.

Lugu

Ooperi tegevus toimub Saksamaal 16. sajandil.

1. akt

"O merveille! ... A moi les plaisirs" Marcel Journet ja Enrico Caruso esituses 1910. aastal.

(Vasakul) Méphistophélès annab Faustile pilguheitu Marguerite'ile ja Faust sõlmib lepingu kuradiga.


Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi.

Doktor Faust on vananev teadlane. Ta otsustab, et tema õpingud on jäänud tühjaks. Nende tõttu on ta jäänud ilma elust ja armastusest (Rien! En vain j'interroge). Ta üritab end mürgiga tappa. Ta peatub, kui kuuleb koori. Ta kirub teadust ja usku. Ta palub saatanalt juhatust. Ilmub Méphistophélès (duett: Me voici). Ta ahvatleb Fausti nägemusega ilusast Marguerite'ist tema ketrusratta juures. Ta veenab Fausti ostma Méphistophélès'i teenuseid maa peal, vastutasuks Fausti teenete eest põrgus. Fausti mürkpokaal muutub maagiliselt nooruse eliksiiriks. Ta joob seda. Vananenud arstist saab ilus noormees. Seejärel lähevad kaks kaaslast maailma.

2. akt

Le veau d'or Feodor Chaliapin'i esituses

(vasakul) Georgi Petrov Mefistofeelesena


Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi.

Linnaväravate lähedal laulavad üliõpilased, sõdurid ja külaelanikud joogilaulu (Vin ou Bière). Valentin lahkub sõjaväkke koos oma sõbra Wagneriga. Valentin palub oma noorel sõbral Siébel hoolitseda oma õe Marguerite'i (O Sainte Medaille) eest. Ilmub Méphistophélès. Ta pakub rahvale veini. Ta laulab kaasahaaravat laulu kuldvasika kohta (Le veau d'or). Méphistophélès ütleb Marguerite'i kohta halbu asju. Valentin püüab teda mõõgaga lüüa. Mõõk puruneb õhus. Valentin ja tema sõbrad kasutavad oma mõõga ristikujulist käepidet, et tõrjuda ära see, millest nad nüüd teavad, et see on põrgulik vägi (refrään: De l'enfer). Méphistophélès'iga ühineb Faust. Külaelanikud tantsivad valssi (Ainsi que la brise légère). Ilmub Marguerite. Faust avaldab oma imetlust. Ta keeldub Faustiga kõndimisest tagasihoidlikkusest.

3. akt

"Ah je ris de me voir si belle" laulnud Nellie Melba

(vasakul) Marguerite'i aed originaaletenduses, lavastuse kujundasid Charles-Antoine Cambon ja Joseph Thierry.


Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi.

Marguerite'i aias jätab armunud Siébel Marguerite'ile kimpu (Faites-lui mes aveux). Faust saadab Méphistophélès'i Marguerite'ile kingitust otsima ja laulab cavatina (Salut, demeure chaste et pure), mis idealiseerib Marguerite'i kui puhast looduse last. Méphistophélès toob sisse kaunistatud karbi, mis sisaldab peeneid ehteid ja peeglit, ning jätab selle Marguerite'i ukse taha Siébeli lillede kõrvale. Marguerite astub sisse, mõtiskledes oma kohtumisest Faustiga linnaväravate juures, ja laulab melanhoolse ballaadi Thulé kuningast ("Il était un roi de Thulé").

Marguerite'i naaber Marthe märkab ehteid ja ütleb, et need peavad olema pärit austajalt. Marguerite proovib ehteid ja on lummatud sellest, kuidas need tema ilu rõhutavad, nagu ta laulab kuulsas aarias "Jewel Song" ("Ah! je ris de me voir si belle en ce miroir" - "Je ris de me voir si belle en ce miroir"). Méphistophélès ja Faust ühinevad naistega aias ja romantiseerivad nendega. Marguerite lubab Faustil teda suudelda (Laisse-moi, laisse-moi contempler ton visage), kuid palub siis Faustil lahkuda. Ta laulab oma aknal, et mees kiiresti tagasi tuleks, ja Faust, kes kuulab, pöördub tagasi tema juurde. Méphistophélès' valvsa pilgu ja pahatahtliku naeru all on selge, et Fausti võrgutamine Marguerite'ile õnnestub.

4. akt

Vous qui faites l'endormie Feodor Chaliapin'i esituses

(vasakul) Marguerite palvetab katedraalis, lavastuse autor Cambon.


Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi.

Marguerite'i tuba / Avalik väljak tema maja ees / Katedraal [Märkus: 4. ja 5. vaatuse stseenid on mõnikord esitatud erinevas järjekorras ja osa neist on etenduses mõnikord lühendatud või välja lõigatud.]

Pärast seda, kui Faust on Marguerite rasestanud ja hüljanud, on ta sünnitanud ja on sotsiaalselt tõrjutud. Ta laulab aariat oma ketrusratta juures ("Il ne revient pas"). Siébel seisab tema kõrval. Stseen siirdub Marguerite'i maja ees olevale väljakule. Valentini kompanii naaseb sõjast sõjaväemarssi saatel (Deposons les armes ja Gloire immortelle de nos aïeux, tuntud "sõdurikoor"). Siébel palub Valentinil Marguerite'ile andestada. Valentin tormab tema majja. Kui ta on sees, ilmuvad Faust ja Méphistophélès ning Méphistophélès, kes arvab, et seal on ainult Marguerite, laulab Marguerite'i akna all armastuse serenaadi pilkavat burleski (Vous qui faites l'endormie). Valentin tuleb majast välja, teades nüüd, et Faust on tema õde eksitanud. Kolm meest võitlevad, kusjuures Méphistophélès blokeerib Valentini mõõga, võimaldades Faustil teha surmava löögi. Valentin süüdistab oma surmas Marguerite'i oma surmas ja mõistab ta kogunenud linnarahva ees põrgusse ("Ecoute-moi bien Marguerite"). Marguerite läheb kirikusse ja üritab seal palvetada, kuid teda takistab kõigepealt Méphistophélès ja seejärel kuradite koor. Ta lõpetab oma palve, kuid jääb minestama, kui Méphistophélès teda uuesti ära neab.

5. akt

Harzi mäed Walpurgise öösel / Koobas / Vangla sisemus

Méphistophélès ja Faust on ümbritsetud nõidade poolt (Un, deux et trois). Faust viiakse kuningannade ja kurtisaanide koopasse, kus Méphistophélès lubab Faustile anda armastust kõige suuremate ja kaunimate naiste poolt. Orgiastiline ballett viitab pidutsemisele, mis jätkub kogu öö jooksul. Koidu lähenedes näeb Faust nägemust Marguerite'ist ja kutsub teda. Méphistophélès aitab Faustil siseneda vanglasse, kus Marguerite'i hoitakse tema lapse tapmise eest. Nad laulavad armastusduetti (Oui, c'est toi que j'aime). Méphistophélès väidab, et ainult surelik käsi saab Marguerite'i tema saatusest vabastada, ja Faust pakub talle, et päästab ta hukkunu eest, kuid ta eelistab usaldada oma saatuse Jumalale ja tema inglitele (Anges purs, anges radieux). Lõpuks küsib ta, miks Fausti käed on verega kaetud, lükkab Fausti eemale ja langeb liikumatult maha. Méphistophélès kirub, kui hääl kõrgel laulab "Sauvée!". ("Päästetud!"). Helisevad lihavõttepühade kellad ja inglikoor laulab "Christ est ressuscité!". ("Kristus on üles tõusnud!"). Vangla seinad avanevad ja Marguerite'i hing tõuseb taevasse. Faust jälgib seda meeleheitel silmadega; ta langeb põlvili ja palvetab. Méphistophélès pöördub ära peaingli särava mõõga poolt.

Caroline Carvalho, esimene MargueriteZoom
Caroline Carvalho, esimene Marguerite

Diskograafia

  • 1912: Leon Beyle (Faust), Jeanne Campredon (Marguerite), Ardré Gresse (Méphistophélès), Jean Noté (Valentin); Chœurs et Orchestre du Théâtre de l'Opéra-Comique de Paris, François Ruhlman - (Marston).
  • 1920: Giuliano Romagnoli (Faust), Gemma Bosini (Marguerite), Fernando Autori (Mefistofeles), Adolfo Pacini (Valentin); Coro e Orchestra del Teatro alla Scala di Milano, Carlo Sabajno - (La Voce del Padrone).
  • 1958: Nicolai Gedda (Faust), Victoria de Los Angeles (Marguerite), Boris Christoff (Méphistophélès), Ernest Blanc (Valentin); Chœurs et Orchestre du Théâtre National de l'Opéra de Paris, André Cluytens - (EMI Classics).
  • 1966: Franco Corelli (Faust), Joan Sutherland (Marguerite), Nicolai Ghiaurov (Méphistophélès), Robert Massard (Valentin); Ambrosian Opera Chorus, London Symphony Orchestra, Richard Bonynge - (Decca).
  • 1978: Plácido Domingo (Faust), Mirella Freni (Marguerite), Nicolai Ghiaurov (Méphistophélès), Thomas Allen (Valentin); Chœurs et Orchestre du Théâtre National de l'Opéra de Paris, Georges Prêtre - (EMI Classics).
  • 1986: Francisco Araiza (Faust), Kiri Te Kanawa (Marguerite), Evgeny Nesterenko (Méphistophélès), Andreas Schmidt (Valentin); Chor und Symphonieorchester des Bayerischen Rundfunks, Colin Davis - (Philips).
  • 1991: Richard Leech (Faust), Cheryl Studer (Marguerite), José van Dam (Méphistophélès), Thomas Hampson (Valentin); Chɶur De L'Armée Française, Chœur et Orchestre du Capitole de Toulouse, Michel Plasson - (EMI Classics).
  • 1993: Jerry Hadley (Faust), Cecilia Gasdia (Marguerite), Samuel Ramey (Méphistophélès), Alexander Agache (Valentin); Welsh National Opera koor ja orkester, Carlo Rizzi - (Teldec/Warner Classics).
  • 2009: Piotr Beczala (Faust), Soile Isokoski (Marguerite), Kwangchul Youn (Méphistophélès), Adrian Eröd (Valentin); Chor und Orchester der Wiener Staatsoper, Bertrand de Billy - (Orfeo).

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes komponeeris Fausti muusika?


V: Charles Gounod komponeeris Fausti muusika.

K: Kes olid Fausti prantsuse libretistid?


V: Jules Barbier ja Michel Carré olid Fausti prantsuse libretistid.

Küsimus: Millest lähtus libreto?


V: Libretto põhines Carré näidendil "Faust ja Marguerite", mis omakorda põhines Johann Wolfgang von Goethe "Fausti" esimesel osal.

K: Millal ja kus "Faust" esietendus?


V: "Faust" esietendus 19. märtsil 1859. aastal Pariisi Théâtre-Lyrique'is.

K: Kas Faust võeti esietendusel hästi vastu?


V: Jah, Faust võeti esietendusel hästi vastu.

K: Mis on Fausti populaarsuse ja etendusloo poolest oluline?


V: Faust oli üks 19. sajandi populaarsemaid oopereid ja esimene ooper, mida esitati 1883. aasta oktoobris New Yorgi Metropolitan Operas. Ooperi esitamine on kulukas ooper, sest selles on suur koosseis ning palju lavastusi ja kostüüme, ning alates 1950. aastast on ooperi lavastused vähenenud.

Küsimus: Kas Fausti etendatakse ikka veel, vaatamata selle maksumusele ja langevale populaarsusele?


V: Jah, hoolimata oma maksumusest mängitakse Fausti ikka veel ja ta on Operabase'i kõige enam mängitud ooperite nimekirjas maailmas 35. kohal.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3