Muusika esitamine mälu järgi
Muusika esitamine mälu järgi tähendab, et teos on piisavalt hästi teada, et seda ilma kirjutatud nootideta mängida või laulda.
Kuigi mõned inimesed võivad õppida muusikat kõrva järgi, õpib enamik inimesi, kes õpivad pillimängu, uusi palasid lugedes trükitud noote, mis on nende ees noodipuldil. Kui keegi on õppinud mingit muusikapala piisavalt hästi mängima, et seda esitada, on hea, kui ta suudab õppida seda mängima ilma trükitud nootideta. Seda nimetatakse "mälu järgi mängimiseks" või "mängimiseks peast". Kui muusik harjutab muusikapala nii, et seda saab mängida mälu järgi, nimetatakse seda noodi meeldejätmiseks.
Enamik klassikalisi muusikuid nõustub, et solistina esinedes on hea mängida mälu järgi. See tähendab, et mängija saab muusikast väga hästi aru ja suudab täielikult keskenduda sellele, kuidas ta muusikat mängib (interpretatsioon). Mõnel muusikavõistlusel oodatakse, et võistlejad mängiksid mälu järgi. Pianist, kes esineb ettekandega, mängib tavaliselt kõike mälu järgi. Eriti oluline on lauljate jaoks, kes esitavad laule (Lieder), laulda ilma noodita, sest siis saavad nad näoilmete abil publikuga otse suhelda. Mõned dirigendid dirigeerivad mälu järgi. Kui nad seda teevad, peaksid nad teadma iga noodi iga instrumendi jaoks mälu järgi. On mõned dirigendid, kellel on nii hämmastav mälu, et nad suudavad seda teha.
Mõnel inimesel on lihtsam muusikat meelde jätta kui teistel. Muusika meeldejätmise hõlbustamiseks on erinevaid harjutamisviise: õppides meelde mõned taktid korraga, uurides trükitud noote pillist eemal või "mõeldes" teose läbi pillist eemal.
Mõnel inimesel on "fotograafiline mälu" ja ta näeb mõttes muusikat nii, nagu see on paberile trükitud. Mõned inimesed tuginevad kuulmismälule (kuulmine oma kujutluses). On olemas ka lihasmälu (sõrmed "teavad", mida teha). Tõenäoliselt kasutab enamik inimesi mingit kombinatsiooni kõigist neist meetoditest.
Kui inimesed esinevad mälu järgi, on nad sageli mures, et neil võib tekkida mäluhäire (nad unustavad, kuidas muusika käib). Seda võib muidugi juhtuda isegi kõige suuremate muusikutega. Kuulus viiuldaja Bronislaw Huberman ja pianist Eugen d'Albert mängisid kunagi Beethoveni Kreutzeri sonaati. Mõlemad mängisid mälu järgi. Üks neist läks pidevalt samas kohas valesti, mängides midagi varem toimunut, nii et nad mängisid keskmist osa kolm korda, enne kui lõpuks õnnestus teos lõpuni mängida. See on aga üsna tavaline ja võib juhtuda igaühega.
Inimesed, kes õpivad muusikainstrumente, peaksid püüdma mõned palad meelde jätta. Paljudel kuulsatel muusikutel on suur repertuaar (kogumik) paladest, mida nad suudavad mälu järgi mängida.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mälu järgi muusika esitamine?
V: Muusika esitamine mälu järgi tähendab, et on võimeline mängima või laulma muusikapala ilma kirjutatud nootideta.
K: Kuidas õpib enamik inimesi uusi muusikapalu?
V: Enamik inimesi, keda õpetatakse muusikainstrumente mängima, õpivad uusi palasid lugedes trükitud noote, mis on nende ees noodipuldil.
K: Miks on lauljate jaoks oluline esitada laule ilma kirjutatud nootide kasutamiseta?
V: Eriti oluline on lauljate jaoks, kes esitavad laule (Lieder), laulda ilma nootideta, sest siis saavad nad näoilmete abil publikuga otse suhelda.
K: Milliseid meetodeid saab kasutada, et aidata muusikapala meelde jätta?
V: Muusikapala meeldejätmiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, näiteks mõne taktimõõtu korraga meeldejätmine, trükitud nootide õppimine pillist eemal või teose "läbimõtlemine" pillist eemal.
K: Kas muusikainstrumentide õppimisel ja mängimisel saab kasutada erinevaid mäluliike?
V: Jah, muusikainstrumentide õppimisel ja mängimisel võib kasutada erinevaid mäluliike, näiteks fotomälu (nägemine meeles), kuulmismälu (kuulmine kujutluses) ja lihasmälu (sõrmed "teavad", mida teha).
K: Kas mälu järgi mängivatel muusikutel on tavaline, et nad teevad esinemise ajal vigu?
V: Jah, isegi suured muusikud võivad mälu järgi mängides vigu teha. See on üsna tavaline ja võib juhtuda igaühega.
K: Kas kuulsatel muusikutel on tavaliselt suur repertuaar, mida nad mälu järgi mängivad?
V: Jah, paljudel kuulsatel muusikutel on suured repertuaarid (kogumikud), mida nad suudavad mälu järgi mängida.
