Muusika esitamine peast (mälu järgi): määratlus ja tehnikad

Avasta, kuidas esitada muusikat peast: definitsioon, tõhusad meeldejätmise tehnikad (kuulmismälu, lihasmälu, fotograafiline mälu) ning praktilised näpunäited enesekindlaks esituseks.

Muusika esitamine mälu järgi tähendab, et teos on piisavalt hästi teada, et seda ilma kirjutatud nootideta mängida või laulda.

Kuigi mõned inimesed võivad õppida muusikat kõrva järgi, õpib enamik inimesi, kes õpivad pillimängu, uusi palasid lugedes trükitud noote, mis on nende ees noodipuldil. Kui keegi on õppinud mingit muusikapala piisavalt hästi mängima, et seda esitada, on hea, kui ta suudab õppida seda mängima ilma trükitud nootideta. Seda nimetatakse "mälu järgi mängimiseks" või "mängimiseks peast". Kui muusik harjutab muusikapala nii, et seda saab mängida mälu järgi, nimetatakse seda noodi meeldejätmiseks.

Enamik klassikalisi muusikuid nõustub, et solistina esinedes on hea mängida mälu järgi. See tähendab, et mängija saab muusikast väga hästi aru ja suudab täielikult keskenduda sellele, kuidas ta muusikat mängib (interpretatsioon). Mõnel muusikavõistlusel oodatakse, et võistlejad mängiksid mälu järgi. Pianist, kes esineb ettekandega, mängib tavaliselt kõike mälu järgi. Eriti oluline on lauljate jaoks, kes esitavad laule (Lieder), laulda ilma noodita, sest siis saavad nad näoilmete abil publikuga otse suhelda. Mõned dirigendid dirigeerivad mälu järgi. Kui nad seda teevad, peaksid nad teadma iga noodi iga instrumendi jaoks mälu järgi. On mõned dirigendid, kellel on nii hämmastav mälu, et nad suudavad seda teha.

Mõnel inimesel on lihtsam muusikat meelde jätta kui teistel. Muusika meeldejätmise hõlbustamiseks on erinevaid harjutamisviise: õppides meelde mõned taktid korraga, uurides trükitud noote pillist eemal või "mõeldes" teose läbi pillist eemal.

Mõnel inimesel on "fotograafiline mälu" ja ta näeb mõttes muusikat nii, nagu see on paberile trükitud. Mõned inimesed tuginevad kuulmismälule (kuulmine oma kujutluses). On olemas ka lihasmälu (sõrmed "teavad", mida teha). Tõenäoliselt kasutab enamik inimesi mingit kombinatsiooni kõigist neist meetoditest.

Kui inimesed esinevad mälu järgi, on nad sageli mures, et neil võib tekkida mäluhäire (nad unustavad, kuidas muusika käib). Seda võib muidugi juhtuda isegi kõige suuremate muusikutega. Kuulus viiuldaja Bronislaw Huberman ja pianist Eugen d'Albert mängisid kunagi Beethoveni Kreutzeri sonaati. Mõlemad mängisid mälu järgi. Üks neist läks pidevalt samas kohas valesti, mängides midagi varem toimunut, nii et nad mängisid keskmist osa kolm korda, enne kui lõpuks õnnestus teos lõpuni mängida. See on aga üsna tavaline ja võib juhtuda igaühega.

Inimesed, kes õpivad muusikainstrumente, peaksid püüdma mõned palad meelde jätta. Paljudel kuulsatel muusikutel on suur repertuaar (kogumik) paladest, mida nad suudavad mälu järgi mängida.

Kui ja miks esitada mälu järgi

Mälu järgi esitus aitab esitajal sügavamalt mõista teost ja keskenduda interpretatsioonile, fraasistamisele ja publikuga suhtlemisele. Solistina annab see ka enesekindlust ja vabadust laval liikumiseks. Mõned konkursid ja solistikontserdid nõuavadki esitust peast.

Peamised tehnikad ja harjutused

• Jagamine tükkideks (chunking) — harjuta väikeste lõikudena (nt 2–8 takti), kuni need on kindlad, ja seejärel ühenda need järk-järgult suuremateks osadeks.
• Käsitööd eraldi — pianistid ja mitmed muusikud mängivad parema ja vasaku käe osa eraldi, et mõista igat osa eraldi ning vältida tuginemist ainult lihasmälule.
• Mõtteline harjutamine — "mõtle" teos läbi ilma pillita: kujuta noote, rütmi ja fraase, laulda endamisi või kasutada silmavestlust (audiatsioon).
• Soolfeggio ja laulmine — laulmine või solfeggio-süsteemi kasutamine tugevdab kuulmismälu ja ties muusikalised seosed paremini.
• Visualiseerimine — kujuta noote ja noodisüsteemi paberil; see aitab visuaalset ja verbaalset mälu siduda heliga.
• Lihasmälu mitmekesistamine — harjuta erineva tempoga, erinevate alguspunktidega ja mõnikord ka väikeste variatsioonidega, et lihasmälu ei muutuks liiga rutiinseks.
• Tagurpidi või juhuslik kordamine — alusta raskest kohast, harjuta osi väljaspool järjestust; see tugevdab paindlikku mälu.
• Salvesta ja kuula — tee oma harjutustest heli- või videosalvestusi, et kuulda ja analüüsida esitust väljaspool mängimist.
• Jaotatud kordamine ja uni — ära proovi kogu pala korraga pähe õppida; jaota õppimine mitmesse lühikesse seanssi ja kasuta unejärgset konsolideerumist (uni aitab mälu kinnistada).

Kuidas vältida mäluhäireid

• Ära tee meeldejätmist ainult ühe mälutüübi alusel (näiteks ainult lihasmälu). Ühenda visuaalne, kuulmine ja mänguline mõtlemine.
• Simuleeri esinemist: harjuta üldise publikuga, valmista ette algus ja lõpp ning tee mitmeid järjestikuseid etteasteid ilma pausita, et harjuda rõhu ja väsimusega.
• Õpi „päästepunkte“ — leia mitu hästi meeldejäävat kohta, kust vajadusel jätkata, kui tekib lünk.
• Harjuta veaolukordi: loo teadlikult katkestusi ja ava uuesti, et õppida rahulikult taastuma.

Kui mäluhäire siiski juhtub

See võib juhtuda igaühega. Oluline on jääda rahulikuks: kui unustad žesti või rida, tuleb sageli jätkata kõige loogilisemast kohast edasi, mitte peatuda pikkade katkendite peale mõtlemiseks. Harjuta ka improviseeritud üleminekuid või lihtsamaid puhverdusi, mis aitavad sensatsiooniliselt tagasi jõuda õigesse kohta. Muusikapublikil on tavaliselt arusaam, ja sageli märkab vaid vähesed, kui sa oskad olukorrast professionaalselt väljuda.

Erinevate esituste kontekstid

Soloesitusel on meeldejätmine laialdaselt levinud ja tihti eelistatud. Kammermuusikas sõltub see ansambli praktikast — mõnel juhul mängitakse ilma noodita, teinekord kasutatakse skoori. Orkestris kasutavad muusikud tavaliselt partitsioone, kuigi dirigendid ja solistid võivad mõnikord töötada peast.

Mälu tüübid ja nende roll

Muusika meeldejätmisel osalevad sageli samaaegselt:

• Kuulmismälu (audiatsioon) — sisemine kuulmine, kuidas muusika peaks kõlama.
• Visuaalne mälu — pildi- või "fotograafiline" mälu nootide paigutusest lehel.
• Lihasmälu — keha ja sõrmede rutiinid, mis aitavad esitada tuttavaid liigutusi.
• Struktuurne mälu — harmoonilised kujundid, fraasid ja vormilised mustrid, mis annavad suuna ja hoiavad tervikut.

Nõuanded õppijale

• Alusta väikselt ja ehita repertuaari samm-sammult.
• Kasuta mitut harjutusmeetodit: visuaalne, kuuldav ja praktiline harjutamine kombineeritult töötab kõige paremini.
• Salvesta oma harjutusi ja pea päevikut vigadest — see aitab suunata järgnevat tööd.
• Harjuta ka esinemistingimustes (nt lavavalgus, riided, jalatsid), et vähendada ettearvamatuse mõju mälu töös.

Kokkuvõtteks: muusika esitamine peast on oskus, mida saab treenida erinevate meetodite abil. Kombineeritud mäluviisid, teadlik harjutamine ja esinemise simuleerimine vähendavad risk Ehkki mäluhäired võivad juhtuda, on enamik etteasteid hästi ette valmistatudmuusikute puhul probleemi-vabad. Pärast harjutamist ja kogemusi suureneb enesekindlus ning repertuaar kasvab – see on üks muusiku professionaalse arengu olulisi osi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on mälu järgi muusika esitamine?

K: Kuidas õpib enamik inimesi uusi muusikapalu?

K: Miks on lauljate jaoks oluline esitada laule ilma kirjutatud nootide kasutamiseta?

K: Milliseid meetodeid saab kasutada, et aidata muusikapala meelde jätta?

K: Kas muusikainstrumentide õppimisel ja mängimisel saab kasutada erinevaid mäluliike?

K: Kas mälu järgi mängivatel muusikutel on tavaline, et nad teevad esinemise ajal vigu?

K: Kas kuulsatel muusikutel on tavaliselt suur repertuaar, mida nad mälu järgi mängivad?

Otsing