Harmoonium }}
Harmoonium, mida nimetatakse ka "melodeoniks", "pillioreliks" või "pumbaoreliks", on klahvpill, mis sarnaneb suuresti oreliga. See tekitab heli, puhudes õhku läbi keelte, mis on häälestatud erinevatele helikõrgustele, et tekitada muusikalisi noote.
Harmooniumi saab tööle panna kas jalgade või käte abil:
- Jalgpumbaga harmooniumi puhul vajutab mängija oma jalgadega kahte pedaali, ühte korraga. See on ühendatud mehhanismiga, mis käitab puhvetit, mis saadab õhku keeledele. Sel viisil on mängija mõlemad käed vabad klaviatuuri mängimiseks. Selle tüübi leiutas 1842. aastal Alexandre Debain Pariisis, kuigi sarnaseid pille on tehtud ka mujal umbes samal ajal.
- Käsipumbaga harmooniumi puhul lükkab ja tõmbab mängija ühe käega edasi-tagasi käepidet, mis on ühendatud puhuriga, mis puhub õhku. Seetõttu saab ta klahvide mängimiseks kasutada ainult ühte kätt, kuna teine käsi peab pidevalt puhurit pumpama. Mõned mängijad suudavad ühe käega piisavalt õhku pumbata ja siis vajadusel klahve mõlema käega mängida.
Dwarkanath Ghose lõi käsitsi pumbatava harmooniumi, et pilli saaks mängida, kui mängija istub põrandal. Seda kasutatakse Indias, Pakistanis, Nepalis, Afganistanis, Bangladeshis ja teistes Lõuna-Aasia riikides klassikalise hindustani muusika, sufi-muusika, bhajaani ja muu pühendunud muusika, Qawwali, Natya Sangeet ja mitmesuguste žanrite, sealhulgas klassikalise Kathak-tantsu saatemuusikana.
Jalaga pumbatav harmoonium
Käsitsi pumbatav harmoonium
22-Shruti-harmoonium
Eritüübid
Esmakordselt leiutas selle 1840. aastal Prantsusmaal Alexandre Debain, kes patenteeris oma harmooniumi 9. augustil 1840 Pariisis. Harmooniumi koos Swarmandaliga (väike harfilaadne instrument, mis sarnaneb kannelile ja autoharfile) valmistas Bhishmadev Vedi. Kuna Swaramandali kast oli harmooniumi jaoks liiga suur, kinnitas tema õpilane Manohar Chimote keeled pilli laiuse sisse, nimetades seda "Samvadiniks". See instrument võimaldab keelte mängimist puhvetil oleva käega ja klahvide mängimist teise käega. Chimote andis sellele harmooniumile uue loodusliku "Gandhar" häälestuse. Kuigi see häälestus piirdus 12 tooniga, võrreldes klassikalises Hindustani muusikas nõutava 22 tooniga, andis see kindlasti harmooniumi Euroopa häälestusele indiapärase maitse.22-Shruti-Harmonium on loodud Vidyadhar Oke poolt (India patent nr 250197). Selleks selgitas ta kõigepealt välja põhilise erinevuse "Nada" ja "Shruti" vahel ning määras täpselt kindlaks 22 mikrotooni (Shruti) mängimise positsioonid mis tahes keelpillidel. Ta dokumenteeris konkreetse erinevuse 22 Shruti ja 12-toonilise võrdse temperatuuri skaala vahel. Tema 22-Shruti-harmooniumil on iga klahvi all spetsiaalsed nupud keelte reguleerimiseks, muutes 22 Shrutit kättesaadavaks 12 klahvi piires. Kuna tegemist on modifitseeritud käsitsi pumbatava harmooniumiga, ei ole vaja erilisi mängimisoskusi. 22-Shruti-Harmoonium võimaldab luua mis tahes Raga, mille kõik noodid on täiesti kooskõlas Tanpura'ga. Lisaks sellele võib 22-Shruti-Harmoonium kõigi nuppude keskasendisse paigutamisega tekitada akordioni heli.
Küsimused ja vastused
K: Mis on harmoonium?
V: Harmoonium on klahvpill, mis toodab heli, puhudes õhku läbi keelte, mis on häälestatud erinevatele helikõrgustele, et tekitada muusikalisi noote.
K: Kuidas töötab jalgadega pumbatav harmoonium?
V: Jalgpumbaga harmooniumi puhul vajutab mängija oma jalgadega korraga kahte pedaali. See on ühendatud mehhanismiga, mis käitab puhvetit, mis saadab õhku keeledele. See võimaldab mängija mõlemal käel vabalt mängida klaviatuuril.
K: Kes leiutas jalgadega pumbatava harmooniumi?
V: Jalgpumbaga harmooniumi leiutas 1842. aastal Alexandre Debain Pariisis, kuigi sarnaseid instrumente on tehtud ka mujal umbes samal ajal.
K: Kuidas töötab käsipumbaga harmoonium?
V: Käsipumbaga harmooniumi puhul lükkab ja tõmbab mängija ühe käega edasi-tagasi käepidet, mis on ühendatud puhuriga, mis puhub õhku. Seetõttu saab ta klahvide mängimiseks kasutada ainult ühte kätt, kuna teine käsi peab pidevalt puhurit pumpama. Mõned mängijad suudavad ühe käega piisavalt õhku pumbata ja siis vajaduse korral klahvidel mõlema käega mängida.
K: Kes on loonud selle pilli käsitsi pumbatava versiooni?
V: Selle pilli käsitsi pumbatava versiooni lõi Dwarkanath Ghose, et seda saaks mängida põrandal istudes.
K: Kus seda tüüpi pilli kasutatakse?
V: Seda tüüpi pilli kasutatakse Indias, Pakistanis, Nepalis, Afganistanis, Bangladeshis ja teistes Lõuna-Aasia riikides klassikalise hindustani muusika, sufi-muusika, bhajaani ja muu pühendunud muusika, Qawwali Natya Sangeet ja erinevate žanrite, sealhulgas klassikalise Kathak-tantsu ja muude meelelahutuste saatemuusikana.
K: Milliseid sarnaseid pille arendati sel ajavahemikul? V: Selle aja jooksul konstrueeris Anton Haeckl physharmonica , vabade keelte täidetud klahvpilli. John Green leiutas ka serafiini , mis tekitas muusikat, kui õhku puhuti üle metallist keelte. Need instrumendid on nüüd muuseumiesemed.
