Charles Koechlin (1867–1950) – prantsuse helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik
Charles Koechlin — prantsuse helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik; rikas, aga alahinnatud looming, tuntud sümfooniliste poeemide, filmimuusika ja noorte heliloojate toetajana.
Charles Koechlin (hääldus: "Ke-klin" koos "klin", et riimuda prantsuse "vin"), (sündinud Pariisis 27. novembril 1867; surnud Le Canadelis 31. detsembril 1950) oli prantsuse helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik. Ta kirjutas väga palju muusikat, kuid sellest avaldati väga vähe, sest ta oli rohkem huvitatud nooremate heliloojate abistamisest kui enda tuntuks tegemisest. Tema parimate teoste hulka kuuluvad tema sümfoonilised poeemid ja filmimuusika.
Elulugu lühidalt
Charles Koechlin töötas elu jooksul mitmesuguste žanritega: orkestriteosed, kammermuusika, klaveripala, ooperi- ja kooriteosed, laulud ning hilisemal perioodil ka filmimuusika. Ta oli haritud ja laia huvikirjega muusik — huvitus orkestratsioonist, harmooniast, ajaloost ja muusikakirjandusest. Kuigi ta ei otsinud kuulsust, mängis tema mõtte- ja õppepõhine tegevus olulist rolli 20. sajandi prantsuse muusika arengus.
Looming ja stiil
Koechlinile on iseloomulik eklektiline, ent omapärane stiil: ta kasutas traditsioonilisi vorme, kuid täiendas neid uudsete harmooniliste ja orkestratsiooniliste lahendustega. Tema muusikas on tihti tunda huvi värvuse, teksti ja kõla üksikasjade vastu, samuti mitmepiirne contrapunctus- ehk polüfoonia kasutus. Kuigi mõned tema teosed kannavad viiteid romantismile, on tema keeleline maailm tihti modernne ja eksperimentaalne — ta otsis rikkalikku, värvilist kõlapilti ning uuris uusi heliühendusi.
Koechlin kirjutas sadu teoseid, millest palju jäi algselt avaldamata või jäi tähelepanuta. Tema sümfoonilised poeemid ja orkestratsioonilised meistriteosed on sageli tõstetud esile kui tema tugevamad väljendused, kuid tema kammer- ja klaveritööd ning laulud peegeldavad samuti tema kujutlusvõimet ja kompositsioonilist meisterlikkust. Hilisemal eluperioodil töötas ta ka filmimuusika loomisega, kus tema võime luua meeleolukaid orkestratsioonikooslusi tuli eriti esile.
Pedagoog ja muusikakirjanik
Koechlin oli pühendunud pedagoog — ta õpetas noori heliloojaid ja jagas heldelt oma teadmisi. Tema õpilaste hulka kuulusid hiljem tuntud nimed, kelle seas on näiteks Olivier Messiaen, kellele Koechlin mõjutas omapärast muusikalist mõtlemist ja lähenemist orkestratsioonile. Koechlin jätkas kirjalikku tegevust: ta avaldas esseesid ja uurimusi muusika teemadel ning pidas kirjalikke märkmeid ja käsikirju, mis annavad väärtusliku pildi tema mõtlemisest ja töömeetoditest.
Mõju ja pärand
Kuigi tema eluajal ei olnud tema nime laialt tuntud võrreldes mõne kaasaegsema nimesega, on 20. sajandi teine pool ja 21. sajand toonud tema teostesse ja kirjutistesse üha enam tähelepanu. Tema õpetus- ja kirjatööde mõju kandub edasi järgmiste põlvkondade heliloojatele ja orkestrantidele. Tänapäeval on tema loomingut taasavastatud ja salvestused ning ettekanded on aidanud paremini esile tuua tema kunstilist ulatust.
Valitud tähelepanekud
- Prolificus autor: komponendis suur hulk teoseid eri žanrites — orkestratsioon, kammermuusika, laulud, koorid ja lavateosed.
- Uudne orkestratsioon: eriline rõhk kõlavärvile ja ansamblilise tekstuuri nüanssidele.
- Pedagoogiline panus: õpetas ja toetas nooremaid heliloojaid ning kirjutas muusikakriitikat ja õppetöid.
- Pärand: järkjärguline taasavastus, üha rohkem salvestusi ja teaduskirjandust tema tööde kohta.
Kust lugeda edasi ja kuulata
Kes soovib tutvuda Koechliniga lähemalt, leiab repertuaarist mitmekesise valiku salvestusi ja tekste, mis käsitlevad tema orkestratsiooni- ja kompositsioonipraktikat. Muuseumid, arhiivid ja mõned kirjastused on säilitanud tema käsikirjad ja kirjutised; samuti on ilmunud uurimusi tema elust ja loomingust, mis aitavad mõista tema kohta 20. sajandi muusikaloos.
Charles Koechlin jääb oluliseks sillaks prantsuse muusika traditsiooni ja 20. sajandi uuenduslike suundumuste vahel — tema töö õpetajana ning tema rikkalik, värvirikas muusikaline keel on jätnud püsiva jälje.
Charles Koechlin
Tema elu
Koechlin sündis Pariisis, suure ja rikka pere noorima lapsena. Tema ema perekond oli pärit Alsace'ist, Prantsusmaa ja Saksamaa piiri lähedalt, ja ta oli uhke oma alsace'i päritolu üle. Tema vanaisa ema poolelt oli asutanud Mulhouse'is puuvillatekstiiliettevõtte ja tema isa töötas tekstiilitööstuses. Kui Koechlin oli 14-aastane, suri tema isa. Ta tundis huvi muusika vastu, kuid tema pere soovis, et temast saaks suurtükiväeohvitser. Ta haigestus aga tuberkuloosi ja pidi kuus kuud Alžeerias paranema. Pärast kooli lõpetamist lubati ta 1890. aastal Pariisi konservatooriumi. Kaks aastat hiljem õppis ta Massenet' juures kompositsiooni ja 1896. aastal oli ta Gabriel Fauré õpilane. Ravel oli sama klassi õpilane. Fauré avaldas Koechlinile suurt mõju, kes kirjutas temast raamatu ja aitas tal osa tema muusikast orkestrile arranžeerida.
Koechlinist sai vabakutseline helilooja ja õpetaja. Ta abiellus 1903. aastal Suzanne Pierrardiga ja neil oli viis last. Esialgu elas ta mugavalt, kuid pärast Esimest maailmasõda kaotas pere palju raha ja nad pidid oma maamaja maha müüma.
Koechlinil olid väga vabad vaated muusikast ja ilmselt seetõttu ei saanud ta kunagi õpetajaametit klaverikonservatooriumis. Ta nõustus ka mõnede asjadega, mida kommunistid arvasid. Talle ei meeldinud moodsad leiutised nagu telefon ja raadio. Oma pika habemega nägi ta välja nagu vana vene patriarh. Ta riietus sametpükstesse, sandaalidesse ja halva ilma puhul karjase mantlisse. Talle meeldisid tegevused vabas õhus, nagu ujumine ja mägironimine. Talle pakuti 1940. aastal Legion d'honneur'i tiitlit, kuid ta keeldus sellest.
Tema muusika
Koechlin komponeeris erinevates stiilides, vahetades isegi stiili ühe teose jooksul. Talle meeldis sageli vaikne muusika pikkade akordidega, mida mängitakse pigem nende helide pärast kui selleks, et anda muusikale traditsiooniline kuju. Mõnikord puudusid tema muusikas taktimõõdud. Ta komponeeris sageli peas rongis olles või mägedesse ronides.
Tema orkestriteoste hulka kuulub ka "Les Bandarlogs", mis põhineb Rudyard Kiplingi "Džungliraamatul". Kiplingi "Bandarlogid" on metsas tegutsev ahvide trupp. Muusika kirjeldab ahve, kuid Koechlin annab sellele ka teise tähenduse: ta kritiseerib muusikakriitikuid, võrreldes neid ahvidega. Seitsme tähe sümfoonias räägib iga osa mõnest kuulsast filmistaarist. Nende hulka kuuluvad Greta Garbo, Marlene Dietrich ja Charlie Chaplin. Ta kirjutas palju kammer- ja klaverimuusikat, sealhulgas mõned tantsud Ginger Rogersile.
Otsige