Sümfoonia nr. 9 "Kooraal" (Beethoven)
Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 9 d-moll op 125 (koorisümfoonia) on üks kuulsamaid muusikateoseid, mis on kunagi kirjutatud.
Sümfoonia on muusikateos orkestrile. Beethoven kirjutas üheksa sümfooniat. See, tema viimane sümfoonia, on väga ebatavaline, sest viimases osas on ka laul: selles on neli solisti (sopran, alt, tenor ja bass) ja koor. Seetõttu tuntakse seda sümfooniat ka "koorilise" sümfoonia nime all ("kooriline" tähendab: "koorile"). Tegemist on väga pika teosega, mis kestab üle tunni. Ka see oli ebatavaline.
Selles sümfoonias on neli osa. Esimene osa on sonaatvormis. Teine ja kolmas osa on tavapärasest järjekorrast vastupidine: teine osa on scherzo ja kolmas osa on aeglane osa. See on teema ja variatsioonid. Viimases osas on esitatud hiljuti surnud kuulsa luuletaja Friedrich Schilleri luuletuse sõnad. Luuletus kandis pealkirja "Ode an die Freude" (inglise keeles: Ode to Joy). Luuletus sisaldab tugevat sõnumit kogu inimkonnale: see räägib rahus ja harmoonias koos elamisest. See on kirjutatud Prantsuse revolutsiooni ajal, kui need ideed muutusid Euroopas väga oluliseks.
Viimase osa peamuusika (lauletud sõnadele: "Freude, schöne Götterfunken, Tochter aus Elysium") on üks tuntumaid meloodiaid maailmas. Paljudele lastele meeldib seda pillidel mängida, sest meloodia esimeses osas kasutatakse ainult viit nooti (seda saab mängida C, D, E, F, G). Kui meloodia tuleb sümfoonias esimest korda, mängivad seda tšellod ja kontrabassid.
Ood rõõmule võeti 1972. aastal vastu Euroopa "rahvushümniks", mille ametliku arranžeeringu orkestrile kirjutas Herbert von Karajan.
Beethoven oli juba noorusest peale huvitatud Schilleri kuulsast luuletusest. Aastal 1817 alustas ta sümfoonia kahe esimese osa kirjutamist. Aastal 1822 otsustas ta kasutada Schilleri luuletust sümfoonias. Suurem osa ülejäänud sümfooniast kirjutati 1823. aastal ja ta lõpetas selle 1824. aastal. Esmakordselt kanti see ette sama aasta mais. Beethoven dirigeeris seda etendust. Räägitakse, et ta imestas, miks publik ei aplodeerinud, kui see oli lõppenud. Nad aplodeerisid, kuid Beethoven oli kurt, nii et ta ei kuulnud. Keegi sundis teda ümber pöörama ja ta nägi, et inimesed aplodeerisid entusiastlikult.
Ludwig van Beethoven oli oma üheksanda sümfoonia kirjutamise ajal peaaegu täiesti kurt.
Küsimused ja vastused
K: Mis on sümfoonia nr 9 d-moll, op. 125?
V: Sümfoonia nr 9 d-moll, op. 125 on Ludwig van Beethoveni kirjutatud sümfoonia ja see on üks kuulsamaid muusikateoseid, mis on kunagi kirjutatud. See on neljast osast koosnev orkestrimuusika, mille viimases osas kõlab ka laul.
K: Mida tähendab "kooriline"?
V: Choral tähendab "koorile" ja viitab sellele, et 9. sümfoonia viimases osas laulavad neli solisti (sopran, alt, tenor ja bass) ja koor.
K: Millist luuletust kasutas Beethoven oma sümfoonia jaoks?
V: Beethoven kasutas oma sümfoonia jaoks Friedrich Schilleri luuletust "Ode an die Freude" (inglise keeles: Ode rõõmule), millel oli tugev sõnum rahus ja harmoonias koos elamisest Prantsuse revolutsiooni ajal, kui need ideed muutusid Euroopas väga oluliseks.
Küsimus: Kui kaua kestab see sümfoonia?
V: See sümfoonia kestab üle tunni, mis oli oma aja kohta ebatavaline.
K: Millise vormiga on esimene osa?
V: Esimene osa on sonaatvormis.
A A A A A A A A A AA AA AA AA AA AA AAAA AAAA AAAA AAAA AAAA AAAA SSSSSS SSSSSS SSSSSS SSSSSS SSSSSSSS TTTTTT TTTTTT TTTTTT TTTTTT EE EE EE EE EE RRRRRR RRRRRR RRRRRR RRRRRR VVVVV VVVVVV VVVV VVVVV
