Röövimine serailist
Die Entführung aus dem Serail (inglise keeles: The Abduction from the Seraglio) on Wolfgang Amadeus Mozarti muusikaga ooper. See on näide Singspielist: saksa ooperitüübist, kus lisaks laulule oli ka kõnekeele dialoog ja mis sageli käsitles maagilisi lugusid. Mozarti ooper "Võluflööt" on samuti Singspiel.
Saksakeelne libreto on Christoph Friedrich Bretzneri kirjutatud ja seda on Gottlieb Stephanie ilma Bretzneri loata pisut muutnud. Lugu räägib kangelasest Belmonte'st, keda aitab tema sulane Pedrillo, kes püüab päästa oma armastatud Konstanze'i passa Selimi serailist (paleest).
Ooperit esines esmakordselt Nationalsingspiel ("rahvuslik laulupeo"), mida toetas Austria keiser Joosep II. Mozart saabus Viini 1781. aastal ja otsis võimalust saada ooperi tellimus. Ta näitas üht oma ooperit (Zaide) Nationalsingspieli juhatajale. See avaldas temale muljet ja palus Mozarti, et ta kirjutaks seltsile ooperi.
Teos on kergekaaluline ja mõeldud naljakaks. Mõned loo tegelased on türklased. Türgi lood ja muusika olid tol ajal Euroopas väga populaarsed ja Mozart kirjutab selles ooperis ka türgi muusikat (või seda, mida eurooplased pidasid türgi muusikaks). Mõned aariad on väga raske laulda, eriti Konstanze poolt lauldav pikk "Martern aller Arten" ("Igasugused piinad"), mis on nagu kontsertide osa. Selles aarias saadab teda orkester ja neli sooloinstrumenti.
Ooperil oli suur edu ja Mozart teenis sellega korraliku rahasumma. Hilisemate etenduste eest ei makstud talle siiski korralikult, nii et see ei teinud teda rikkaks.
Kui Joosep II seda kuulis, ütles ta Mozartile, et selles on "liiga palju noote", millele Mozart vastas: Mozart vastas: "Noote on täpselt nii palju, kui peaks olema".
Instrumentatsioon
Lauljad esinevad koos klassikalise orkestriga, millele on lisatud "türgi" muusika jaoks vajalikud instrumendid: basstrumm, tämbrid, triangel ja pikolo. Põhiorkestris on flöödipaarid, oboed, klarnetid, fagotid, sarved, trompetid, kahest paugust koosnev komplekt ja keelpillid. Aarias "Sorrow has become my lot" on ka bassett-sarv.
Mozart (keskel) osales 1789. aastal Berliinis "Die Entführung aus dem Seraili" etendusel.
Lugu
Koht: passa (saksa keeles "Bassa") maakodu, kusagil Vahemere ääres.
Aeg: 18. sajand
1. akt
Konstanze ja tema inglise teenija Blondchen on sattunud piraatide kätte, kes müüsid nad türklase Selimi pashale. Belmonte läheb teda päästma. Osmin, paša sulane, tuleb aeda viigimarju korjama ja ei pane tähele Belmonte'i, kes püüab saada uudiseid oma sulase Pedrillo kohta. Osmin on vihane. Pärast tema lahkumist kohtub Belmonte Pedrilloga ja nad otsustavad Konstanze'i päästa.
Selim ilmub koos Konstanze'iga. Ta tahab, et ta armastaks teda, kuid ta ei armasta. Pedrillo teeb pashale ettepaneku võtta Belmonte ehitajaks, kuid Osmin ei lase teda lossi tulla.
2. akt
Osmin üritab Blondcheniga jämedalt armatseda. Pärast duetti lahkub Osmin. Konstanze tervitab Blondchenit hädas ja ütleb talle, et Selim tahab tema armastust ja ähvardab jõuga.
Kui ta on läinud, tuleb Pedrillo oma kallima Blondcheni juurde ja ütleb talle, et Belmonte on lähedal ja plaanid päästmise katseks on valmis. Blondchen on väga õnnelik. Pedrillo kutsub Osminit jooma. Osmin joob end purju ja Belmonte toob ta ära, nii et Belmonte näeb taas oma armastatud Konstanze'i.
3. akt
Belmonte ja Pedrillo tulevad redelitega aeda. Belmontel õnnestub Konstanze ära röövida, kuid kui Pedrillo kavatseb koos Blondcheniga põgeneda, tabab Osmin nad ning Belmonte ja Konstanze tuuakse samuti valvuri poolt tagasi. Belmonte palub pashat, et ta neid ei tapaks. Ta ütleb, et tema isa on rikas Hispaania kuberner, kes maksab palju raha, et nad vabastataks. Selim paša ütleb Belmontele, et ta on tema suurima vaenlase poeg, nii et tal on hea meel, et ta teda kinni püüdis. Siis aga muutub paša lahkeks ja otsustab neile andestada ja nad vabastada. Osmin ei ole selle üle õnnelik. Ta oleks tahtnud näha nende hukkamist.
Viini teatri teade esietenduse kohta 16. juulil 1782. aastal Burgtheatris
Küsimused ja vastused
K: Mis tüüpi ooper on "Die Entfhrung aus dem Serail"?
V: Die Entfhrung aus dem Serail on näide Singspielist, mis on saksa ooperi liik, milles on nii kõnekeelseid dialooge kui ka laulmist.
K: Kes kirjutas ooperi libreto?
V: "Die Entfhrung aus dem Seraili" libreto kirjutas Christoph Friedrich Bretzner, kuigi Gottlieb Stephanie muutis seda ilma tema loata veidi.
K: Kes tellis Mozartile ooperi kirjutamise?
V: Mozart sai "Die Entfhrung aus dem Seraili" kirjutamiseks tellimuse Austria keisri Joseph II poolt sponsoreeritud National Singspiel'i kompaniilt.
K: Millest räägib lugu?
V: Lugu jälgib Belmonte ja tema sulase Pedrillo püüdlusi päästa Belmonte armastatud Konstanze'i passa Selimi serailist (paleest).
K: Mis teeb selle ooperi ainulaadseks?
V: See ooper paistab silma selle poolest, et selles kõlab türgi muusika või see, mida eurooplased tol ajal pidasid türgi muusikaks, ning samuti mõned väga raskesti lauletavad aariad, nagu Konstanze "Martern aller Arten". Lisaks ühendab see oma maagilise loo jutustamiseks kõnekeelseid dialooge lauluga.
K: Kui edukas oli see ooper esietenduse ajal?
V: Esmaettekande ajal oli "Die Entfrhung aus dem Serail" uskumatult edukas ja teenis Mozartile üsna palju raha; siiski ei saanud ta hilisemate etenduste eest korralikku tasu, nii et ta ei saanud sellest rikkaks.
K: Mida ütles keiser Joseph II, kui ta seda teost kuulis?
V: Kui keiser Joseph II kuulas "Die Entfrhung aus dem Serail", ütles ta, et selles on "liiga palju noote", millele Mozart vastas: "Noode on täpselt nii palju, kui peaks olema".
