AlegsaOnline.com

Mozarti ooper 'Die Entführung aus dem Serail' (Serailist röövimine) — Singspiel

Mozarti ooper Die Entführung aus dem Serail — särav Singspiel: humoorikas pääste-seiklus, idamaine "türgi" muusika ja võimas Konstanze’i aaria. Tutvu looga, muusikaga ja ajaloolise taustaga.

Autor: Leandro Alegsa

19-10-2025

Die Entführung aus dem Serail (inglise keeles: The Abduction from the Seraglio) on Wolfgang Amadeus Mozarti muusikaga ooper, täpsemalt saksa keeles kirjutatud Singspiel ehk ooper, milles vahelduvad ariad ja ansamblid ning kõnekeelsed dialoogid. See teos valmis Mozarti varase Viini-aegse loomingu hulka ja näitab hästi Singspieli tüübi eripära. Mozarti kuulsaim Singspiel on samuti tuntud "Võluflööt".

Sisu ja tegelased

Saksakeelne libreto põhineb Christoph Friedrich Bretzneri kirjutisel; seda kohandas lavatekstiks Gottlieb Stephanie (sageli nimetatud Gottlieb Stephanie der Jüngere), kelle muudatused tehti ilma Bretzneri loata. Peategelasteks on noor hispaanlane Belmonte (tenor), tema armastatu Konstanze (sopran), Konstanze'i teenija Blondchen ehk Blonde (sopran), Belmonte'i sulane Pedrillo (tenor) ning seraili valvur Osmin (bass). Lugu räägib Belmonte'i ja Pedrillo katsest päästa Konstanze ja Blonde Türgi vallutaja või pasa Selimi serailist (paleest), kus naised on kinnipeetavad.

Taust ja esietendus

Mozart saabus Viini 1781. aastal, otsides tööd ja võimalusi uute ooperite kirjutamiseks. Ta tutvustas oma loomingut Nationalsingspieli juhtkonnale ning sai tellimuse uue Singspeli loomiseks. Ooperi esietendus toimus 16. juulil 1782 Viinis ja seda toetas Austria keiser Joosep II – Nationalsingspiel oli tollal osa keisrikorralduslikust püüdlusest edendada saksa keelseid ooperietendusi.

Muusika ja stilistika

Teos ühendab klassikalise ooperikeele puhtuse sõbraliku koomika ja eksootiliste "Türgi"-motiividega, mis olid 18. sajandi Euroopas väga moes. Mozart kasutab siin sageli nn türgi stiili — erilise rütmiga trummi- ja perkussohtralisi effektid ning kõlav pillikäsitlus, mida tollal peeti idamaaliku atmosfääri loomiseks sobivaks. Ooperis on nii lühemaid aariaid ja duette kui ka suureid värsse ja technically nõudlikke etteasteid. Eriti tuntud ja raskesti laulmiseks peetav on Konstanze'i pikaleveninud aaria "Martern aller Arten" (saksa keeles "Igasugused piinad"), mis nõuab kuni virtuoosset hääletehnikat, laia diapasooni ja tugevat emotsionaalset väljendust; aariat saadab orkester koos mitmete sooloinstrumentide obligaatidega.

Stiililised märksõnad ja häälerollid

Genre: Singspiel (laul ja kõne kombinatsioon)
Rühmatöö ja dialoogid: lavakõne on tähtsal kohal, mis muudab näidendliku esituse elavaks ja kergemini mõistetavaks.
Häälerollid: Belmonte (tenor), Konstanze (sopran), Pedrillo (tenor), Blondchen/Blonde (sopran/soubrette), Osmin (bass), pasa Selim (bass või kõrgetasemeline bariton; mõnikord ei laula ta palju, aga esineb otsustava rollina lõpus).

Vastuvõtt ja järgnevad etendused

Ooper oli koheselt menukas ja instrumentaalne ning laululine ilu pälvis publiku heakskiidu — esietendus tõi Mozarti karjäärile nii maine kui ka rahalist kasu. Hilisemate etenduste eest aga ei makstud talle alati korrapäraselt ega suurelt, nii et teos kuigi edukas ei teinud Mozarti hetkega rikkaks. On tuntud anekdoot, kus keiser Joosep II olevat öelnud Mozarti teose kohta: "Das hat zu viele Noten." ehk eesti keeles „Selles on liiga palju noote.“ Mozart vastanud lõbusalt: "Noote on täpselt nii palju, kui peab olema."

Järjepidevus ja pärand

Die Entführung aus dem Serail on jäänud Mozarti repertuaari tähtteoseks ning seda mängitakse tänapäevalgi regulaarselt nii ajaloolistes kui ka kaasaegsetes lavastustes. Teos pakub esitajaile nii tehnilist väljakutset kui ka võimalust näidata koomilist mängu ja karakteritunnetust; paljud aariad ja ansamblid on saanud sooloklassikaks ning on lindistatud arvukalt salvestustena.

Ooperi populaarsus tuleneb selle kombinatsioonist meloodilisusest, lavalise huumori ja dramaatilise pingega ning Mozarti meisterlikust orkestreerimisest, mis suudab edasi anda nii kergust kui ka sügavamat emotsiooni.

Instrumentatsioon

Lauljad esinevad koos klassikalise orkestriga, millele on lisatud "türgi" muusika jaoks vajalikud instrumendid: basstrumm, tämbrid, triangel ja pikolo. Põhiorkestris on flöödipaarid, oboed, klarnetid, fagotid, sarved, trompetid, kahest paugust koosnev komplekt ja keelpillid. Aarias "Sorrow has become my lot" on ka bassett-sarv.

Mozart (keskel) osales 1789. aastal Berliinis "Die Entführung aus dem Seraili" etendusel.

Lugu

Koht: passa (saksa keeles "Bassa") maakodu, kusagil Vahemere ääres.

Aeg: 18. sajand

1. akt

Konstanze ja tema inglise teenija Blondchen on sattunud piraatide kätte, kes müüsid nad türklase Selimi pashale. Belmonte läheb teda päästma. Osmin, paša sulane, tuleb aeda viigimarju korjama ja ei pane tähele Belmonte'i, kes püüab saada uudiseid oma sulase Pedrillo kohta. Osmin on vihane. Pärast tema lahkumist kohtub Belmonte Pedrilloga ja nad otsustavad Konstanze'i päästa.

Selim ilmub koos Konstanze'iga. Ta tahab, et ta armastaks teda, kuid ta ei armasta. Pedrillo teeb pashale ettepaneku võtta Belmonte ehitajaks, kuid Osmin ei lase teda lossi tulla.

2. akt

Osmin üritab Blondcheniga jämedalt armatseda. Pärast duetti lahkub Osmin. Konstanze tervitab Blondchenit hädas ja ütleb talle, et Selim tahab tema armastust ja ähvardab jõuga.

Kui ta on läinud, tuleb Pedrillo oma kallima Blondcheni juurde ja ütleb talle, et Belmonte on lähedal ja plaanid päästmise katseks on valmis. Blondchen on väga õnnelik. Pedrillo kutsub Osminit jooma. Osmin joob end purju ja Belmonte toob ta ära, nii et Belmonte näeb taas oma armastatud Konstanze'i.

3. akt

Belmonte ja Pedrillo tulevad redelitega aeda. Belmontel õnnestub Konstanze ära röövida, kuid kui Pedrillo kavatseb koos Blondcheniga põgeneda, tabab Osmin nad ning Belmonte ja Konstanze tuuakse samuti valvuri poolt tagasi. Belmonte palub pashat, et ta neid ei tapaks. Ta ütleb, et tema isa on rikas Hispaania kuberner, kes maksab palju raha, et nad vabastataks. Selim paša ütleb Belmontele, et ta on tema suurima vaenlase poeg, nii et tal on hea meel, et ta teda kinni püüdis. Siis aga muutub paša lahkeks ja otsustab neile andestada ja nad vabastada. Osmin ei ole selle üle õnnelik. Ta oleks tahtnud näha nende hukkamist.

Viini teatri teade esietenduse kohta 16. juulil 1782. aastal Burgtheatris

Küsimused ja vastused

K: Mis tüüpi ooper on "Die Entfhrung aus dem Serail"?

V: Die Entfhrung aus dem Serail on näide Singspielist, mis on saksa ooperi liik, milles on nii kõnekeelseid dialooge kui ka laulmist.

K: Kes kirjutas ooperi libreto?

V: "Die Entfhrung aus dem Seraili" libreto kirjutas Christoph Friedrich Bretzner, kuigi Gottlieb Stephanie muutis seda ilma tema loata veidi.

K: Kes tellis Mozartile ooperi kirjutamise?

V: Mozart sai "Die Entfhrung aus dem Seraili" kirjutamiseks tellimuse Austria keisri Joseph II poolt sponsoreeritud National Singspiel'i kompaniilt.

K: Millest räägib lugu?

V: Lugu jälgib Belmonte ja tema sulase Pedrillo püüdlusi päästa Belmonte armastatud Konstanze'i passa Selimi serailist (paleest).

K: Mis teeb selle ooperi ainulaadseks?

V: See ooper paistab silma selle poolest, et selles kõlab türgi muusika või see, mida eurooplased tol ajal pidasid türgi muusikaks, ning samuti mõned väga raskesti lauletavad aariad, nagu Konstanze "Martern aller Arten". Lisaks ühendab see oma maagilise loo jutustamiseks kõnekeelseid dialooge lauluga.

K: Kui edukas oli see ooper esietenduse ajal?

V: Esmaettekande ajal oli "Die Entfrhung aus dem Serail" uskumatult edukas ja teenis Mozartile üsna palju raha; siiski ei saanud ta hilisemate etenduste eest korralikku tasu, nii et ta ei saanud sellest rikkaks.

K: Mida ütles keiser Joseph II, kui ta seda teost kuulis?

V: Kui keiser Joseph II kuulas "Die Entfrhung aus dem Serail", ütles ta, et selles on "liiga palju noote", millele Mozart vastas: "Noode on täpselt nii palju, kui peaks olema".