Die Entführung aus dem Serail (inglise keeles: The Abduction from the Seraglio) on Wolfgang Amadeus Mozarti muusikaga ooper, täpsemalt saksa keeles kirjutatud Singspiel ehk ooper, milles vahelduvad ariad ja ansamblid ning kõnekeelsed dialoogid. See teos valmis Mozarti varase Viini-aegse loomingu hulka ja näitab hästi Singspieli tüübi eripära. Mozarti kuulsaim Singspiel on samuti tuntud "Võluflööt".

Sisu ja tegelased

Saksakeelne libreto põhineb Christoph Friedrich Bretzneri kirjutisel; seda kohandas lavatekstiks Gottlieb Stephanie (sageli nimetatud Gottlieb Stephanie der Jüngere), kelle muudatused tehti ilma Bretzneri loata. Peategelasteks on noor hispaanlane Belmonte (tenor), tema armastatu Konstanze (sopran), Konstanze'i teenija Blondchen ehk Blonde (sopran), Belmonte'i sulane Pedrillo (tenor) ning seraili valvur Osmin (bass). Lugu räägib Belmonte'i ja Pedrillo katsest päästa Konstanze ja Blonde Türgi vallutaja või pasa Selimi serailist (paleest), kus naised on kinnipeetavad.

Taust ja esietendus

Mozart saabus Viini 1781. aastal, otsides tööd ja võimalusi uute ooperite kirjutamiseks. Ta tutvustas oma loomingut Nationalsingspieli juhtkonnale ning sai tellimuse uue Singspeli loomiseks. Ooperi esietendus toimus 16. juulil 1782 Viinis ja seda toetas Austria keiser Joosep II – Nationalsingspiel oli tollal osa keisrikorralduslikust püüdlusest edendada saksa keelseid ooperietendusi.

Muusika ja stilistika

Teos ühendab klassikalise ooperikeele puhtuse sõbraliku koomika ja eksootiliste "Türgi"-motiividega, mis olid 18. sajandi Euroopas väga moes. Mozart kasutab siin sageli nn türgi stiili — erilise rütmiga trummi- ja perkussohtralisi effektid ning kõlav pillikäsitlus, mida tollal peeti idamaaliku atmosfääri loomiseks sobivaks. Ooperis on nii lühemaid aariaid ja duette kui ka suureid värsse ja technically nõudlikke etteasteid. Eriti tuntud ja raskesti laulmiseks peetav on Konstanze'i pikaleveninud aaria "Martern aller Arten" (saksa keeles "Igasugused piinad"), mis nõuab kuni virtuoosset hääletehnikat, laia diapasooni ja tugevat emotsionaalset väljendust; aariat saadab orkester koos mitmete sooloinstrumentide obligaatidega.

Stiililised märksõnad ja häälerollid

  • Genre: Singspiel (laul ja kõne kombinatsioon)
  • Rühmatöö ja dialoogid: lavakõne on tähtsal kohal, mis muudab näidendliku esituse elavaks ja kergemini mõistetavaks.
  • Häälerollid: Belmonte (tenor), Konstanze (sopran), Pedrillo (tenor), Blondchen/Blonde (sopran/soubrette), Osmin (bass), pasa Selim (bass või kõrgetasemeline bariton; mõnikord ei laula ta palju, aga esineb otsustava rollina lõpus).

Vastuvõtt ja järgnevad etendused

Ooper oli koheselt menukas ja instrumentaalne ning laululine ilu pälvis publiku heakskiidu — esietendus tõi Mozarti karjäärile nii maine kui ka rahalist kasu. Hilisemate etenduste eest aga ei makstud talle alati korrapäraselt ega suurelt, nii et teos kuigi edukas ei teinud Mozarti hetkega rikkaks. On tuntud anekdoot, kus keiser Joosep II olevat öelnud Mozarti teose kohta: "Das hat zu viele Noten." ehk eesti keeles „Selles on liiga palju noote.“ Mozart vastanud lõbusalt: "Noote on täpselt nii palju, kui peab olema."

Järjepidevus ja pärand

Die Entführung aus dem Serail on jäänud Mozarti repertuaari tähtteoseks ning seda mängitakse tänapäevalgi regulaarselt nii ajaloolistes kui ka kaasaegsetes lavastustes. Teos pakub esitajaile nii tehnilist väljakutset kui ka võimalust näidata koomilist mängu ja karakteritunnetust; paljud aariad ja ansamblid on saanud sooloklassikaks ning on lindistatud arvukalt salvestustena.

Ooperi populaarsus tuleneb selle kombinatsioonist meloodilisusest, lavalise huumori ja dramaatilise pingega ning Mozarti meisterlikust orkestreerimisest, mis suudab edasi anda nii kergust kui ka sügavamat emotsiooni.