Gregorio Allegri — 17. sajandi itaalia helilooja, "Miserere" autor
Gregorio Allegri — 17. sajandi itaalia helilooja ja Vatikani koori direktor, kuulsaks saanud "Miserere mei Deus" autor. Avasta tema religioosne pärand ja muusikalugu.
Gregorio Allegri (1582 – 7. veebruar 1652) oli itaalia helilooja ja preester. Ta kirjutas hulgaliselt religioosseid teoseid, sealhulgas motette ja mitmeid missaversioone. Tema tuntuim ja ajalooliselt kõige mõjukam teos on Miserere mei Deus, Psalm 51 seade, mis sai kuulsaks nii oma vaimse mõju kui ka salapärase ametliku restriktsiooni pärast, mis pikka aega piiras selle levikut väljaspool Sixtuse kabelit.
Aastatel 1591–1596 teenis Allegri Rooma kirikukooris. Aastal 1601 sai temast koori tenor. Ta õppis muusikat ja heliloomingut koori direktori G. B. Nannio juures. Ta tegutses mitmetes Rooma kirikutes, enne kui 1629. aastal liitus ta Vatikani kooriga, mis esines paavsti jaoks Sixtuse kabelis. 1650. aastal määrati talle koori direktoriks (maestro di cappella). 1652. aasta 7. veebruaril suri Allegri Roomas.
Paavst Urban VIII tellis ja toetas kiriklikke uuendusi, näiteks teksti keeleliste muutuste kasutuselevõttu jumalateenistustel. Allegrile usaldati ülesanne toimetada ja kohandada Giovanni da Palestrina muusikat nii, et see sobiks nende uute sõnadega. Selles töös näitas Allegri sügavat oskust vana polüfoonia keele mõistmisel, kuid samal ajal kasutatakse tema enda asjatöös ka uusi barokkelemente — temast peeti nii vana stiili kui ka uuemate suundumuste asjatundjat.
Allegri muusika stiil ühendab hilisrenessansi puhast polüfooniat ja algavate barokkelementide väljendusrikkust. Tema Miserere paistab silma kahekoorilise läbimõeldud kõlapildi ja eriti kõrge, ornamentaalse soolokõne poolest, mida traditsiooniliselt laulis Sixtuse kabelis kastratsioonidest tulnud sopran või vastav soolohääl. See soolopartii sisaldas rikkalikku kaunistuslikku improvisatsiooni, mis aitas luua teosele müstilise ja emotsionaalse hõngu.
Allegri kuulsust on oluliselt mõjutanud ka teosele kehtestatud eristaatus: Sixtuse kabelis oli Miserere algselt reserveeritud pühade, eriti suurte nädalate, liturgiaks ning teose käsitsi kopeerimine ja väljaspool kabelit esinemine olid rangelt piiratud. Sellest tekkis legendaarne aura — inimesi paelus nii teose helikeel kui ka selle „keelatud” loomus. Kuulus on anekdoot, mille kohaselt noor Wolfgang Amadeus Mozart 1770. aastal kuulis Roomas Miserere ja kirjutas selle üheöös mälust üles; lugu on saanud populaarseks, küll aga on selle täpne kulg ja detaile uuritud ja ümber vaagitud.
Allegri looming hõlmab peale kuulsa Miserere palju muid liturgilisi tööde liike: missa-osad, motetid, himnid ja lühikesed praelud. Kuigi suur osa tema loomingu erialasest tähendusest kadus aja jooksul või jäi vähem tuntuks, on tema teosed olulised dokumentid selle kohta, kuidas 17. sajandi Roomas mõeldi liturgilisele muusikale ning kuidas vana polüfoonia ja uued väljendusvõtted võisid omavahel sulanduda.
Tähenduse kokkuvõtteks:
- Elu ja ametikohad: Rooma päritolu helilooja, pikaaegne liige ja lõpuks direktor Vatikani (Sixtuse) kooris.
- Tuntud teos: Miserere mei Deus — kahekooriline psalmiseade, millel on eriline soolopartii ja mis oli pikka aega seotud Sixtuse kabeli traditsiooniga.
- Muusikaline stiil: segu renessansilisest polüfooniast ja varajasest barokist; osav toimetaja Palestrina teoste kohandamisel.
- Pärand: Allegri muusika annab olulise panuse barokijärgse kirikliku repertuaari ja näitab, kuidas liturgiline muusika oli 17. sajandi Roomas nii kunstiline kui ka institutsionaalne nähtus.
Tänapäeval esitatakse Allegri Miserere'd nii ajaloolisi tavaid arvestades kui ka lihtsustatud versioonidena. Originaali ornamentatsioonid olid tihti improvisatsioonipõhised, mistõttu on tänased tõlgendused ja trükiväljaanded väiksemas või suuremas määras interpretatiivsed. Allegri nimi jääb muusikaajalukku eelkõige selle teose kaudu, mis ühendas liturgilise ilu, tehnilise oskuse ja teatud müstilise väljenduse, mis on köitnud kuulajaid juba aastasadade vältel.
Misere mei Deus
Miserere mei, Deus on motett, mis on kirjutatud kahe koori laulmiseks. Üks koor on viiehäälne - sopran, alt, kaks tenorit ja bass. Teises kooris on kaks sopranit, alt ja bariton. Üks koor laulab lihtsat viisi, mida nimetatakse fauxbourdoniks ja mille aluseks on plainchant. Teine laulab keerulisemat versiooni, mille ülemine osa ulatub kuni ülemise C-ni (noot, mis on kaks oktaavi kõrgemal kui keskmine C). Lauljad improviseerisid ka mõned osad muusikast, koostades keerukaid ornamenteeritud osi. Neid improvisatsioone ei ole üles kirjutatud, vaid need läksid kooris lauljalt lauljale edasi.
Allegri kirjutas Miserere'i, et seda laulda Sixtuse kabelis lihavõttepühade ajal. Kell 3.00 hommikul alanud jumalateenistuse ajal põles 27 küünalt. Paavst kustutas järk-järgult kõik küünlad, kuni põlema jäi vaid üks. Miserere esitati, kui paavst palvetas altari juures ühe küünlaga.
See muusikapala sai väga populaarseks ja Vatikan ei tahtnud, et keegi teine seda esitaks. Keegi ei tohtinud muusikat kabelist ära viia ega sellest koopiaid teha. Vatikan nõudis igaühe ekskommuniseerimist, kes üritab koopiat teha. Siiski oli 1770. aastaks teadaolevalt kolm koopiat muusikast. Ühe neist kinkis paavst keiser Leopold I-le. Wolfgang Amadeus Mozart külastas Sixtuse kabelit 1770. aastal koos oma isaga Euroopa ringreisil. Ta oli alles 14-aastane, kuid kuulis seda teost ja kirjutas hiljem samal päeval kogu muusika mälu järgi välja. Teine külastus võimaldas tal kontrollida, kas ta oli selle õigesti kirja pannud. Arvatakse, et Mozarti koopia muusikast saadeti Inglismaale, kus selle avaldas dr Charles Burney. Eeldatakse, et Mozart kirjutas improvisatsioonid oma koopiasse. Burney versioonis puuduvad improvisatsioonid, seega on võimalik, et ta eemaldas need ja hävitas Mozarti koopia, et vältida probleeme kirikuga. Tollal ei olnud autoriõiguse seadusi, seega ei saanud Vatikan midagi ette võtta.
Arvatakse, et tänapäeval esitatav "Miserere mei Deus" versioon erineb suuresti Allegri poolt komponeeritud teosest.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Gregorio Allegri?
V: Gregorio Allegri oli itaalia helilooja ja preester, kes kirjutas palju religioosseid teoseid, sealhulgas motetid ja mitu missaversiooni.
K: Milline on tema kuulsaim teos?
V: Tema kuulsaim teos on "Miserere mei Deus".
K: Kus töötas Allegri kirikukooris?
V: Allegri töötas kirikukooris Roomas aastatel 1591-1596.
K: Kelle juures õppis Allegri muusikat ja heliloomingut?
V: Allegri õppis muusikat ja komponeerimist koori direktori G. B. Nannio juures.
K: Millal sai Allegrist koori tenor?
V: Allegri sai koori tenoriks 1601. aastal.
K: Milline oli Allegri roll Vatikani kooris?
V: Allegri liitus 1629. aastal Vatikani kooriga, mis esines paavsti jaoks Sixtuse kabelis, ja 1650. aastal sai temast koori direktor.
K: Millise tööülesande andis Allegrile paavst Urban VIII?
V: Allegrile anti ülesanne toimetada Giovanni da Palestrina muusikat, et see sobiks paavst Urban VIII poolt ümberkirjutatud uute sõnadega, mida kasutati jumalateenistustel.
Otsige