Johann Christian Bach — Londoni 'Inglise Bach' ja klassikaline helilooja

Tutvu Johann Christian Bachiga — Londoni "Inglise Bach": tema klassikalised teosed, mõju Mozarti loomingule ja Londonis kujunenud muusikaline pärand.

Autor: Leandro Alegsa

Johann Christian Bach (sündinud 5. septembril 1735 Leipzigis; surnud 1. jaanuaril 1782 Londonis) oli klassikalise ajastu helilooja. Ta oli suure helilooja Johann Sebastian Bachi üheteistkümnes ja noorim poeg. Teda nimetatakse sageli "Londoni Bachiks" või "Inglise Bachiks", sest ta elas palju aastaid Londonis. Ta sai rahvusvaheliselt kuulsaks nii helilooja kui ka esitajana. Wolfgang Amadeus Mozartile meeldis tema muusika ja ta õppis J. C. Bachi kontserte vaadates palju sellest, kuidas kirjutada häid kontserte.



Varajane elu ja õpingud

Johann Christian Bach kasvas üles muusikaperes ja sai varakult muusikalise hariduse oma isalt ning teistelt sugulastelt. Noore mehena suundus ta Itaaliasse, kus ta täiendas oma õpinguid ja tutvus Itaalia ooperi ning galantstiiliga, mis hiljem määras tema loomingu iseloomu.

Karjäär Itaalias ja Londonis

Italias töötades kirjutas J. C. Bach nii ooperit kui ka sakraalmuusikat ning saavutas tunnustuse Euroopa muusikaringkondades. 1762. aastal asus ta alaliselt Londoni, kus tema kui helilooja ja klavessiini- ning klaveripartide esitajana tuntus kiiresti kasvas. Londonis korraldas ta oma kontserte ja tegutses aktiivselt muusikapubliku maitse kujundajana.

Muusika ja stiil

Bachi loomingus on selge galant — elegantne, meloodiline ja selgevormiline — stiili jälg. Tema teosed iseloomustuvad lüüriliste meloodiate, läbipaistva orkestratsiooni ja selgete fraasidega, mis aitasid kujundada üleminekut barokist klassikalise ajastu muusikakeelde. Ta oli üks esimesi, kes arendas klaverikonserti vormi, tõstes klaveri või klavessiinipartii erilise solistliku tähtsusega.

Tähtsamad saavutused ja mõju

  • J. C. Bach oli Londoni muusikuelu keskne tegelane — tema ja viiuldaja C. F. Abel (Carl/Friedrich Abel) korraldasid tuntud avalikke kontserte (nn Bach–Abel concerts), mis tõid kokku uue publiku ja muusikalised uudised.
  • Ta oli olulise mõjuga noorematele heliloojatele: tema ilmekad kontserdid ja selge kontserdiarsenali kasutus andsid eeskuju näiteks noorele Wolfgang Amadeus Mozartile, kes Londonis kohtus tema muusikaga ja imetles tema instrumentaalvorme.
  • Kirjutas laias žanrivalikus — ooperid, süited ja sümfoonilised teosed, klaverikonserdid, kammermuusika ja kiriklikud laulud — ning aitas levitada itaalia ja prantsuse mõjutusi inglise lavadel ja salongides.

Pärand

Johann Christian Bachi tähtsus seisneb eelkõige selles, et ta tõi Londoni muusikasse kontinentaalse stiili peenema ja meloodilisema poole ning aitas kujundada klassikalise ajastu vorme, eriti klaverikonserti ja sümfoonilist väljendust. Tema loomingut hinnatakse tänapäevalgi kui sillatähte baroki ja klassitsismi vahel ning paljud tema teosed on osa programmi barokist klassitsismi vahele jäävate esituspraktikate uurimisel.

Ta suri Londonis 1782. aastal, jättes maha pärandi, mis mõjutas nii tema kaasaegseid kui ka järgnevaid heliloojate põlvkondi.

Johann Christian Bach, maalinud Londonis Thomas Gainsborough, 1776Zoom
Johann Christian Bach, maalinud Londonis Thomas Gainsborough, 1776

Life

Lapsepõlve

Johann Christian Bachi vanemad olid Johann Sebastian Bach ja Anna Magdalena Bach. Ta sündis Saksamaal Leipzigis. Tema kuulus isa oli üks viimaseid barokiaja heliloojaid. Tema isa oli J. C. Bachi sündides juba 50-aastane, seega ei ole üllatav, et Johann Christiani täiskasvanuks saamise ajaks oli muusikastiil Johann Sebastiani suurteoste kirjutamisest saadik palju muutunud. Johann Christian kuulus klassikasse. Ta oli 15-aastane, kui tema isa suri. Ta kolis Berliini ja tema poolvend Carl Philipp Emanuel Bach, kes oli juba kuulus helilooja, andis talle rohkem muusikatunde.



Itaalia

Johann Christian elas alates 1756. aastast mitu aastat Itaalias, kus ta õppis Bolognas esmalt Padre Martini ja hiljem Giovanni Battista Sammartini juures kontrapunkti. Ta sai 1760. aastal Milano katedraali organistiks. Peagi hakkas ta aga ooperiheliloojana edu saavutama ja jättis oma katedraali töökoha, et töötada teatris ja reisida rohkem Itaalias.

Johann Christian oli kasvatatud luteri kirikus, kuid Itaalias sai ta katoliiklaseks. Ta abiellus Itaalia soprani Cecilia Grassiga. Ta oli Johann Christianist umbes kaheksa aastat vanem ja võib-olla seetõttu ei saanud nad kunagi lapsi.



Londoni aastad

1762. aastal kolis ta Londonisse. Seal oli ta väga edukas ja teenis palju raha, et mugavalt elada. Ta tundis kuninglikku perekonda ja paljusid tähtsaid aristokraatlikke inimesi, samuti kuulsaid inimesi, nagu maalikunstnik Gainsborough ja muusik ja kirjanik Charles Burney. Kuningas George III ja kuninganna Charlotte käisid 1763. aastal kuulamas tema esimest Londoni ooperit Orione. Ta andis kuningannale muusikatunde.

Ta elas ajal, mil klaver oli muutumas populaarseks instrumendiks ja klavessiin oli muutumas vanamoodsaks. J. C. Bach kirjutas palju muusikat klaverile ja andis 1768. aastal Londonis esimese klaverikontserdi. Ta kirjutas 6 klaverikontserti ja pühendas need kuningannale. Kontserdi nr 6 viimane osa oli variatsioonide kogum "God save the King". Sellest sai sel ajal väga populaarne muusikapala. Ta kirjutas palju laule, mis said omal ajal populaarseks. Neid esitati sageli Vauxhalli aedades, pargis, kuhu paljud inimesed läksid meelelahutust saama.

Ta andis palju kontserte koos Carl Friedrich Abeliga, kes oli tuntud viola da gamba mängija. Abel ja Bach võisid teineteist tunda juba lapsena, sest nende mõlema isa oli töötanud koos Saksamaal Cöthenis. Aprillis 1764 kohtus J. C. Bach 8-aastase Mozartiga, kes külastas Londonit koos oma isa Leopoldiga. Nad mängisid koos duette klavessiinil.

Ta komponeeris kantaate, kammermuusikat, klahvpilli- ja orkestriteoseid, oopereid, sümfooniaid ja laule. Ta avaldas palju teoseid Londonis ja Pariisis.

Oma viimaste aastate jooksul kaotas ta palju raha. Bach-Abel kontserdisari kaotas raha ja üks Bachi teenijatest varastas temalt 1000 naelsterlingit, mis oli tol ajal väga suur summa. Tema tervis hakkas halvenema ja kui ta suri, jättis ta oma naisele suure võlakoorma. Kuninganna Charlotte aitas suure osa võlast tasuda ja tema lesk läks tagasi Itaaliasse.

Ta maeti Londoni St Pancras'i kirikuaiale.





Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3