Variatsioonivorm
Muusikas tähendab sõna variatsioon seda, et muusikapala mängitakse ja muudetakse noote või lisatakse sinna osi, kuid samas muudetakse muusikapala kõlama teistmoodi.
Paljud heliloojad on kirjutanud teoseid, mis on näited teema ja variatsiooni kohta. Mõnikord on teema nende endi välja mõeldud, teinekord võtsid nad mõne teise helilooja poolt juba kirjutatud teema ja tegid sellest variatsioonid.
On palju viise, kuidas varieerida meloodiat, ja iga variatsioon muudab seda erinevalt. Variatsioon võib mängida meloodiat palju kiiremini või palju aeglasemalt, see võib muuta meloodiat, lisades lisahoovid ja -mõrsud või muud kaunistused, või mängides meloodiat oktaavides. See võib muuta harmooniat või rütmi või kasutada erinevaid instrumente. Ta võib kombineerida meloodiat eri osades (kontrapunkt).
Ajalugu muusikas
Heliloojad on muusikas kasutanud variatsioone sajandeid. Renessanss- ja barokiajastul kirjutasid heliloojad variatsioone lühikese meloodia üle, mida korduvalt korrati. Seda nimetati põhibassiks või mõnikord passacagliaks või chaconnaks. Renessansiajastu heliloojatele meeldis kirjutada ka nn jaotusi. See tähendas meloodiate varieerimist, mängides neid näiteks kahekordse või poole kiirema tempoga jne, nii et krotšetid (veerandnoodid) muutusid minideks (poolnoodid) või kvaversideks (kaheksandiknoodid).
George Frideric Händel kirjutas kuulsa variatsioonide komplekti klavessiinile nimega "Harmooniline sepp" ja Johann Sebastian Bach kirjutas "Goldbergi variatsioonid", mis oli 30 variatsioonist koosnev komplekt: väga pikk muusikapala. See oli kirjutatud mehele, kellel oli raske öösel magada, nii et ta palus oma klavessiinimängijal, kelle nimi oli Goldberg, talle mängida.
Paljud klassikalise, romantilise ja 20. sajandi klassikalise muusika perioodide heliloojad on kirjutanud variatsioonikomplekte. Wolfgang Amadeus Mozart kirjutas mitu, millest üks põhines prantsuse rahvaviisil, mida me teame Suurbritannias kui "Twinkle, Twinkle, Little Star". Beethoven kirjutas mitu imelist variatsioonikomplekti. Paljud neist olid mõeldud klaverile, kuid ta kasutas seda vormi ka teistes teostes, näiteks oma üheksanda sümfoonia aeglases osas. Schubert kirjutas sageli variatsioone oma laulude meloodiatele.
Teised heliloojad, kes on kirjutanud variatsioone, on Brahms, Elgar, Schönberg ja Britten.
