Idomeneo — Mozarti ooper seria (esietendus 1781, München)
Idomeneo on Wolfgang Amadeus Mozarti muusikaga ooper seria. Liibreto (sõnad) on itaalia keeles ja selle on kirjutanud Giambattista Varesco. Ta võttis aluseks Antoine Danchet' prantsuskeelse teksti. 1780. aastal palus Baieri kuurvürst Mozartil ja Varesco'l kirjutada ooper õukonnakarnevaliks.
Idomeneo esietendus 29. jaanuaril 1781. aastal Münchenis. Mozart oli vaid 24-aastane. See oli esimene tema suurtest ooperitest.
Mozart kirjutas kolme erinevat tüüpi oopereid: Idomeneo on ooper seria (tõsine ooper). Need on kirjutatud itaalia keeles ja käsitlevad tõsiseid, dramaatilisi lugusid, sageli lugusid Vana-Kreekast või Roomast. La Clemenza di Tito on samuti ooper seria. Don Giovanni on näide koomilise ja tõsise ooperi segust, samas kui "Võluflööt" on saksa ooper Singspieli traditsioonis.
Idomeneo sisaldab traditsioonilisi retsitatiive ja aariaid. Koorid, marssid ja balletid olid väga sarnased prantsuse ooperitraditsioonile. Mozart oli inspireeritud Glucki ooperitest.
Teema ja süžee lühidalt
Ooper järgneb Kreeta kuningale Idomeneole, kes pärast Trooja sõda naaseb merelt. Ta on vannunud jumal Neptune'ile, et ohverdab kelle iganes teda esimesena kohtab, kui too päästab tema laeva tormist. Saatuslikult on see inimene tema enda poeg Idamante. Konflikt kõrgemate kohustuste ja isiklike tunnetega, noorte armastus Idamante ja trooja printsess Ilia vahel, samuti Elettra (Elektra) kirglikud armumised ja kättemaksuichused moodustavad ooperi keskse draama. Lõpuks sekkub jumalikkus ja ooperis rõhutatakse teemasid ohvri, kohustuse ja halastuse vahel.
Peategelased
- Idomeneo — Kreeta kuningas
- Idamante — Idomeneo poeg
- Ilia — trooja printsess, Idamante armastus
- Elettra (Elektra) — Aulisest pärit neiu, kellesse Idamante ei vastanud; armastus ja kättemaks
- Arbace — Idomeneo usaldusisik (muudatekstidena sageli punkt, kes vahendab jumalate nõudmisi)
- Püha preester ja orkester/koor — esindavad rahva ja jumalate tahte häält
Muusikalised eripärad ja mõju
Idomeneo on tähelepanuväärne selle poolest, et Mozart hakkas siin tugevamini integreerima ooperi dramaturgiat ja orkestrit. Orkester ei ole ainult akompaniement, vaid reageerib ja karakteriseerib sündmusi: tuuakse väljapoole tavalisi harfi- ja keelpillikolone, kasutatakse värvide loomiseks puupuhkpille ja puhkpille, marssid ja kooripildid annavad lavastusele piduliku ning sakraalse hõngu. Samuti on ooperis mitmekihilised ansamblid ja mitmehäälne kirjutus, mis näitab Mozarti küpsust kui ooperikomponeerijat.
Mozarti muusika näitab selgelt Glucki mõju — eelkõige dramaturgilist selgust ja rõhku süžee teenimisele —, kuid samaaegselt on see juba isikupärane, rikkalik meloodiates ja harmoonilistes lahendustes.
Esietendus, vastuvõtt ja hilisem tervendus
1781. aasta Müncheni esietendus oli lavaline sündmus, mis sisaldas balletti ja pidulikku koori, nagu tollases õukonnaootuses kombeks. Mozart pälvis üldiselt head vastuvõttu ning ooper tõstis tema mainet kui kirjameistrit nii muusikas kui ka draama kujundamises. Pärast esietendust on Idomeneo läbi läinud mitmeid toimetusi ja kärpeid, et kohandada lavastusi erinevate aja- ja maitseolukordade jaoks; tänapäeval esitatakse sageli kriitilise väljaande alusel kureeritud versioone.
Esituspraktika ja tänapäev
Tänapäeva lavastused püüavad leida tasakaalu ajaloolise autentsuse ja kaasaegse teatri-narratiiviga. Mõned lavastajad rõhutavad ooperi antiikset tausta ja suures mahus balleti ning koori, teised vaatlevad teemat kaasaegsemast vaatepunktist ja toovad välja psühholoogilise draama. Helistamispraktika kasutab sageli ajaloolisi instrumente või nende kõla jäljendavaid instrumente, et rõhutada orkestri värvilisust, mille Mozart teksti juures ette nägi.
Miks Idomeneo on oluline
Idomeneo märgib Mozarti arengus üleminekut noore andeka muusiku ja küpse ooperimeistri vahel. See on üks esimesi teoseid, kus tema oskus siduda orkestratsioon ja draama nii, et muusika kannab ja väljendab tegelaste sisemaailma. Ooper on olnud tähtis sillaks itaaliakeelse seria traditsiooni ja Mozarti hilisema ooperikeele vahel.
Kokkuvõtlikult on Idomeneo teos, mis ühendab klassikalise teemaderingi, Glucki-aja mõju ja Mozarti loomingulise leidlikkuse, ning väärib kohta nii ajaloolise repertuaari kui ka kaasaegsete lavastuste hulgas.
Ooperi lugu
1. akt
Vana-Kreeka jutustusel põhineva loo tegevus toimub Kreeta saarel, vahetult pärast Trooja sõda. Ilia on Trooja kuninga Priamuse tütar, kes on sõja kaotanud. Ilia on viidud Kreetale. Ta armastab Kreeta kuninga Idomeneo poega, prints Idamante, kuid ei taha talle oma armastusest rääkida. Idamante on lahke ja vabastab trooja vangid. Ta ütleb Iliale, et see ei ole tema süü, et nende isad olid vaenlased. Trooja ja kreetalased (Kreeta rahvas) tervitavad mõlemad rahu taastamist, kuid Kreeka kuninga Agamemnoni tütar Elektra on Ilia suhtes armukade. Ta on pahane, et Idamante oli olnud lahke ja lasknud vangid vabaks. Arbace, kuninga usaldusväärne sõber, toob uudise, et Idomeneo on Trojast Kreetale naastes merre uppunud. Elektra, kes tunneb muret, et Trooja Iliast saab peagi Kreeta kuninganna, tunneb, kuidas Hadesi raevud teda piinavad.
Idomeneo ei kao merre, vaid pääseb Neptunuse (merejumal) poolt ja satub Kreeta rannale. Seal meenub talle lubadus, mille ta andis Neptunile: ta oli lubanud ohverdada (tappa jumalate jaoks) esimese olendi, keda ta kohtaks, olgu see siis inimene või loom. Esimene inimene, kellega ta kohtub, on tema enda poeg Idamante. Kuna nad pole teineteist pikka aega näinud, ei tunne nad üksteist esialgu ära. Kui Idomeneo lõpuks mõistab, et see on tema enda poeg, kelle ta peab tapma, ütleb ta Idamantele, et ta läheks ära ja ei näeks teda enam kunagi. Idamante ei mõista, miks isa seda ütleb. Ta on kohutavalt ärritunud, kuid jookseb ära. Kreeta sõdurid väljuvad Idomeneo laevast ja neid võtavad vastu nende naised ning kõik kiidavad Neptuuni.
2. akt
Kuninga palees küsib Idomeneo Arbace'ilt, mida ta peaks tegema, sest ta on jumalale sõnakuulmatu. Arbace ütleb, et Neptunus oleks rahul, kui saaks ohverdada veel ühe ohvri, kui Idamante saadetakse pagendusse (teise riiki). Idomeneo ütleb oma pojale, et ta viiks Elektra oma koju, Argosesse. Idomeneo lahked sõnad Iliale panevad teda väga lahkelt ütlema, et kuna ta on kõik kaotanud, siis saab temast tema isa ja Kreeta tema kodumaa. Kui ta lahkub, mõistab Idomeneo, et Idamante pagendusse saatmine on Iliat õnnetuks teinud. Elektra on õnnelik, et läheb koos Idamantega Argosesse.
Sidoni sadamas jätab Idomeneo oma pojaga hüvasti ja ütleb talle, et ta valitseks nagu hea kuningas. Enne kui laev saab aga purjetada, puhkeb torm ja ilmub meremadu. See on Neptuni käskjalg, kes on Idomeneo peale vihane. Idomeneo pakub jumalale oma elu.
3. akt
Kuninglikus aias palub Ilia, et õrnad tuuled viiksid tema armastuse Idamante juurde. Idamante ütleb, et ta peab minema võitlema madu vastu. Kui ta ütleb, et tahaks surra, sest Ilia ei armasta teda. See paneb Ilia ütlema, et ta armastab teda. Neid üllatavad Electra ja Idomeneo. Kui Idamante küsib isalt, miks ta teda minema saadab, ei saa Idomeneo talle tõtt öelda. Ilia palub Elektralt headust, kuid Elektra on nüüd Ilia suhtes meeletult armukade ja tahab kättemaksu. Arbace tuleb uudistega, et rahvas, eesotsas Neptuni ülempreestriga, karjub, et nad tahavad Idomeneot. Ülempreester ütleb kuningale, et Neptunuse koletis hävitab asju, ja palub Idomeneol öelda selle inimese nime, kelle ohverdamist jumal nõuab. Kui kuningas ütleb, et ohvriks on tema enda poeg, on rahvas kohkunud.
Väljaspool templit ühinevad kuningas ja ülempreester Neptuni preestritega, et palvetada, et jumal oleks lahke ja armuline. Arbace toob uudise, et Idamante on koletise tapnud. Idomeneo on nüüd mures, et Neptun tahab veel rohkem kättemaksu. Idamante astub sisse ohvrikleidis, öeldes, et mõistab oma isa kohutavaid muresid ja on valmis surema, Idomeneo jätab traagilise hüvastijätu oma pojale ja tahab teda juba tappa, kui Ilia astub ette ja pakub selle asemel surma. Neptunus muudab nüüd oma meelt. Me kuuleme tema häält, mis ütleb, et kui Idomeneo loobub kuningaks olemisest ja laseb Idamante ja Ilia valitseda kuninga ja kuningannana, annab ta andeks. Kõik on õnnelikud, välja arvatud Electra, kes tahab surra. Idomeneo ütleb, et Idamante ja tema pruut on uued valitsejad. Rahvas kutsub armastuse ja abielu jumalat, et ta kuninglikku paari õnnistaks ja tooks rahu.
Küsimused ja vastused
K: Kes kirjutas Idomeneo muusika?
V: Wolfgang Amadeus Mozart kirjutas Idomeneo muusika.
Küsimus: Millises keeles on kirjutatud Idomeneo libreto?
V: Idomeneo libreto on kirjutatud itaalia keeles.
K: Kes kirjutas Idomeneo libreto?
V: Idomeneo libreto kirjutas Giambattista Varesco.
K: Mis inspireeris Idomeneo libreto koostamisel?
V: Antoine Danchet' prantsuse tekst oli Idomeneo libreto inspiratsiooniks.
K: Millal Idomeneo esietendus esmakordselt?
V: Idomeneo esietendus 29. jaanuaril 1781. aastal Münchenis.
K: Mis tüüpi ooper on Idomeneo?
V: Idomeneo on ooper seria, mis tähendab, et tegemist on tõsise ooperiga.
K: Kes palus Mozartil ja Varesco'l kirjutada ooper õukonnale?
V: Baieri kuurvürst palus Mozartil ja Varesco'l kirjutada ooper õukonnakarnevaliks.
K: Millest ammutas Mozart inspiratsiooni "Idomeneo" kooride, marsside ja ballettide jaoks?
V: Mozart ammutas "Idomeneo" refräänide, marsside ja ballettide loomisel inspiratsiooni prantsuse ooperitraditsioonist.
K: Kui vana oli Mozart, kui ta kirjutas "Idomeneo"?
V: Mozart oli Idomeneo kirjutamise ajal vaid 24-aastane.
