Opera seria
Opera seria on itaalia termin, mis viitab 18. sajandi Itaalia ooperi "tõsisele" stiilile. See erines opera buffa'st, mis oli muusikaline komöödia. Opera seria pidi kujutama endast tõsist tragöödiat. Terminit "opera seria" hakati kasutama alles pärast seda, kui see oli populaarne, et rääkida ajaloolisest perioodist.
Itaalia ooper seria oli alati itaalia keeles, isegi kui see oli kirjutatud või esitatud teistes riikides, näiteks Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Hispaanias. Prantsusmaal ei olnud ooper seria nii populaarne. Neil olid oma ooperivormid.
Populaarsete ooperite heliloojate hulka kuulusid Hasse, Vinci, Jommelli, Georg Friedrich Händel, Piccinni, Paisiello, Cimarosa, Gluck ja Mozart.
Opera seria't nimetati sageli dramma per musica ("draama läbi muusika"). Lugu jutustati retsiitatiivis, lihtsa saatega kiiresti voolava muusikaga. Siis olid aariad, mis olid suured laulud, kus lauljad said oma oskusi näidata. Need olid tavaliselt da capo vormis (põhiosa, keskosa ja põhiosa kordus). Ooper algas overtuaariga ja ka mõned ansamblid, kus mitu tegelast laulsid korraga.
Opera seria lood rääkisid tavaliselt Vana-Kreeka ja Rooma jumalatest või kuningatest. See erines ooper buffa'st, mis rääkis tavainimestest ja sageli naeruvääristas kuningaid ja aadlikke inimesi.
Opera seria peamised lauljad olid enamasti kastraadid, meeslauljad, kes olid noorena kastreeritud, nii et nad laulsid endiselt kõrge häälega. Järk-järgult 18. sajandi jooksul said naislauljad rohkem pearolle ("prima donna" või "esimene daam").
Üks esimesi ooperiteose heliloojaid oli Alessandro Scarlatti. Inglismaal kirjutas Georg Friedrich Händel palju suuri ooperiteoseid. Kõige olulisem mees 18. sajandi keskpaiga ooperisarja arengus oli Metastasio, kes kirjutas libretosid. Tema sõnu seadsid teoseid Euroopa suurimad heliloojad: Hasse, Porpora ja eriti Mozart.
18. sajandi lõpul muutis Christoph Willibald Gluck palju ooperitraditsioone. Ta ei tahtnud, et ooper oleks vaid viis, kuidas lauljad oma häälega uhkeldavad. Ta tahtis, et lugu oleks oluline. Ta ei kasutanud kuiva retsiitatsiooni, vaid püüdis muuta draama, tantsu ja muusika, eriti aga koori oluliseks. Orfeo ed Euridice oli tema esimene oluline ooper, millele järgnesid teised ooperid, nagu Alceste.
Wolfgang Amadeus Mozart oli mõjutatud Glucki reformidest. Tema kaks suurt ooperisarja olid "Idomeneo" (1780) ja "La clemenza di Tito" (1791). Enamasti ei olnud Mozart siiski nii huvitatud kirjutama vanadest kreeka jumalatest ja kuningatest. Tema teised suured itaalia ooperid: Cosi fan tutte, Le Nozze di Figaro ja Don Giovanni on midagi ooper seria ja ooper buffa vahepealset. Need on seatud Lorenzo da Pontese libretodele.
Teised olulised ooperisarja heliloojad olid Luigi Cherubini ja Gaspare Spontini, kellele järgnes Rossini, kelle muusikaline stiil muutis ooperisarja veelgi.
Karikatuur Händeli "Flavio" etendusest, millel on kolm oma aja tuntuimat ooperisarja lauljat: vasakul kastraat Senesino, keskel Francesca Cuzzoni ja paremal kastraat Gaetano Berenstadt.
Küsimused ja vastused
K: Mis on opera seria?
V: Opera seria on itaalia termin, mis viitab 18. sajandi Itaalia ooperi "tõsisele" stiilile. See erines opera buffa'st, mis oli muusikaline komöödia ja keskendus tõsisele tragöödiale.
K: Millises keeles ooper seria't esitati?
V: Opera seria't esitati alati itaalia keeles, isegi kui see oli kirjutatud või esitatud teistes riikides, näiteks Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Hispaanias. Prantsusmaal ei olnud see aga oma ooperivormide tõttu nii populaarne.
Küsimus: Kes olid mõned populaarsed ooperiseeria heliloojad?
V: Opera seria populaarsete heliloojate hulka kuulusid Hasse, Vinci, Jommelli, Georg Friedrich Händel, Piccinni, Paisiello, Cimarosa, Gluck ja Mozart.
K: Millised on mõned ooperiseeria omadused?
V: Opera seria lugu jutustati läbi retsiitatiivide - kiire voolav muusika lihtsa saatega -, millele järgnesid aariad, mis olid suured laulud, kus lauljad said näidata oma oskusi ja millel oli tavaliselt da capo vorm (põhiosa + keskosa + põhiosa kordus). Etendust alustasid overtuurid ja esinesid ka ansamblid, kus mitu tegelast laulsid korraga. Lood keerlesid tavaliselt vanakreeka ja rooma jumalate või kuningate ümber. Sageli kasutati peaosades kastraate nende kõrge hääle tõttu; 18. sajandil võtsid need rollid siiski järk-järgult üle naislauljad.
K: Keda peetakse Itaalia ooperiteatriate algatajaiks?
V: Alessandro Scarlattit peetakse Itaalia operaseria alguseks.
K: Kes kirjutas libretod paljudele suurtele ooperiteostele?
V: Metastasio kirjutas libretod paljudele suurtele operaseria kompositsioonidele, mis on seatud Hasse, Porpora ja eriti Mozarti poolt.
K: Kuidas muutis Christoph Willibald Gluck operaseria traditsioone? V: Christoph Willibald Gluck muutis traditsioone ooperiteostes, tagades, et draamal, tantsul ja muusikal oleks oluline roll, selle asemel, et olla vaid viis lauljatele oma häälega uhkeldamiseks. Samuti püüdis ta tagada, et loo jutustamine muutuks varasemast olulisemaks.
