Candidatus Carsonella ruddii on endosümbiootiline gammaproteobakter, mis elab sügavalt seotud elusuhtega psülliidide (psyllid) rakkudega. Selle liigi eripära on erakordselt väike ja tihedalt kodeeriv genoom — seni teadaolevalt väikseim kõigist bakteritest.
See liik on endosümbiont, kes elab kõigi psülliidiliikide soomustesse kuuluvates putukates, kes toituvad floemimahlast. Carsonella paikneb putuka spetsiaalsetes rakkudestruktuurides, mida nimetatakse bakterioomideks või bakteriootsüütideks (bacteriocytes). Sümbioos on pikaajaline ja tihe: bakterid kantakse edasi põlvkondade vahel peamiselt vertikaalse (emasest järglasele) ülekande kaudu ning neil on oluline roll peremeesputuka toitainete varustamises.
2006. aastal sekvenseeriti ja analüüsiti ühe tüve genoom Jaapanis RIKENis ning Arizona Ülikoolis. Genoom on 159 662 aluspaari pikkune ringikujuline kromosoom. Sellel on erakordselt suur kodeerimistihedus (umbes 97%), palju kattuvaid geene ja lühendatud geenipikkusi. Ennitatud geenide arv oli vaid 182, mis on üks madalamaid registreeritud väärtusi (vt NCBI Genome). Paljud geenid, mida vabaelu bakteritel peetakse eluks hädavajalikuks — näiteks osad energia-, metaboolse või DNA-hooldusega seotud geenid — näivad puuduvat või olema tugevalt kärbitud, mis viitab sellele, et C. ruddii sõltub tugevalt peremeesorganismist.
Selle äärmiselt vähenenud genoomi tõlgendatakse kui näidet genoomilise degeneratsiooni ja koordineeritud sõltuvuse harjumusest; Carsonella on arenenud nii kaugele, et tema funktsioonid ja geneetiline sõltuvus peremehest meenutavad organellide (näiteks plastiidide või mitokondrite) teket — seepärast kasutatakse vahel terminit organellitaoline staatus. Siiski ei ole C. ruddii tõeline organell: ta säilitab endiselt iseseisva bakteriaalse kromosoomi ja erineb oluliselt näiteks mitokondritest geneetilise või rakustruktuuri poolest.
Carsonella't ei ole võimalik praeguse seisuga kasvatada selle peremeheta laboris, mis raskendab bioloogiliste funktsioonide täpset määramist. Molekulaarsuuringud ja võrdlev genoomika annavad aga tugevaid viiteid, et bakter täidab psülliidide jaoks olulist rolli asendamatute aminohapete ja muude piiravate toitainete sünteesis, mida floemimahl ei paku piisavalt.
Võrdluseks: vabalt elavatest bakteritest väikseima genoomiga tuntud liike on palju suuremate geenivaramutega — näiteks Mycoplasma genitalium, mille genoom sisaldab umbes 521 geeni. Carsonella eristub selle poolest, et tema genoom on veelgi väiksem ja näitab selget suunda koondumisele peremeesliku elustiili poole.
Sümbioosi ja genoomi uuringud C. ruddii näitel annavad olulist teavet mikroskoopilise genoomi piiride, genoomikahjustuste ja sümbioosi evolutsiooni kohta. Edasised uuringud — sh mitme erineva psülliiditüübi Carsonella tüvede võrdlev genoomika — aitavad selgemaks teha, millised geenid on ülimalt kriitilised sümbioosi funktsiooni toetamiseks ning kuidas puuduvad funktsioonid kompenseeritakse peremehe või kaas-sümbiontide kaudu.