Üheksa loengut ja laulu — anglikaani jõuluteenistus (Nine Lessons and Carols)

Üheksa loengut ja laulu — anglikaani jõuluteenistus: traditsiooniline Nine Lessons and Carols King's College'ist, kuulsad koorilaulud ja Piibli jutustused Aadamast Jeesuslapseni.

Üheksa loengu ja laulu püha on anglikaani kirikus jõulude ajal levinud jumalateenistuse vorm, mida tuntakse ka inglise nimetuse järgi "Nine Lessons and Carols". Teenistus koosneb üheksast loengust (Piibli lugemist), mille vahel lauldakse laul või salm — neid esitab tavaliselt kas koor üksinda või kogu kogudus koos. Loengud kujutavad välja päästelooga alates Piibli algusest, kus Aadam langes ja inimesel oli Jumala ees patt, ning kulmineeruvad Jeesuslapse sündi ja inkarnatsiooni käsitlevate katketega.

Teenistuse kindlama vormi ja tuntuse algatas Edward White Benson, kes oli Cornwallis asuva Truro piiskop; esimene teenistus toimus seal 1880. aastal jõuluõhtul (24. detsembril). Hiljem on seda formaati võtnud kasutusele palju teisi kirikuid ja kogudusi üle maailma — mitte ainult anglikaani kirikud, vaid ka mõned roomakatoliku ja luterlikud kirikud. Ühendkuningriigis on sellest saanud levinud vorm ka koolide ja kommuuni jõululaulupidudel.

Kõige tuntumaks üheksa loengu ja laulude teenistuse näidisürituseks peetakse igal jõulupühal toimuvat teenistust Cambridge'i King's College'is. Seal esitab laule kuulus koor ning teenistust on BBC edastanud juba palju aastaid, mistõttu on see muutunud rahvusvaheliselt tuntuks. King's College'i teenistusega on seotud ka spetsiifilisi traditsioone, näiteks alguslugu "Once in Royal David's City", mida avab sageli poistekoori solist.

Teenistuse ülesehitus ja sisu

Kuigi detailid ja järjestus võivad koguduse ja traditsiooni lõikes erineda, järgib enamik üheksa loengu ja laulude teenistusi sarnast põhimõtet: liturgia vaheldub Piibli lugemiste ja muusikaga, sisaldab palveid ning lõpeb rõõmurohkete palvete ja õnnistusega. Tavapärased elemendid on:

• ava- või sissejuhatav laul (sometimes with candles or procession),
• Bidding Prayer ehk sissejuhatav palve, kus dekaan või teenistusejuht kutsub kirikulisi üles meenutama Jeesuse sündi ja palvetama maailma eest,
• üheksa lühikest loengut Piiblist, iga loengu järel üks laul või psalm,
• lõpusõnad, õnnistus ja sageli ka jõuluhümn või väljaminekulaul.

Tavaliselt aimab loengute järjestus päästelooga suunda: algusest (loomine ja kukkumine) liigitatakse edasi Jumala lubadustesse ja prohvetlikesse ettekuulutustesse ning seejärel jõutakse Maarja kuulutamiseni, Jeesuse sünni sündmusteni ja inkarnatsiooni tähenduse kokkuvõtteni. Paljudes variantides lõpeb teenistus Johannese evangeeliumi proloogiga (Johannese 1:1–14), mis rõhutab Sõna lihastumist.

Näited tavapärasest loenditeemast

Erinevad kirikud kasutavad mõnevõrra erinevat järjestust, aga tüüpilised Piibli paigad, mida loetakse, hõlmavad:

1. lõike loomisest ja langemisest (nt Genesis),
2. Jumala lubadusi ja valiku alust (nt lugemised Abrahamist ja lubadustest),
3. vanade prohvetite ettekuulutusi Messia kohta (nt Isaia ja teised prohvetid),
4. Maarja kuulutus (Annunciation) ja tema vägi (nt Luuka evangeeliumist),
5. Jeesuse sünd ise ja karjaste külastus (nt Luuka),
6. lõppkõne inkarnatsiooni tähendusest (nt Johannese proloog).

Muusikaline pool ja kohalikud variatsioonid

Muusika on selle teenistuse keskne osa: laulud võivad olla nii vana rahvapärasematest jõululauludest kui ka kooriispiraalist anthemidest ning kaasaegsematest laulmistest. Koori roll on tähtis — paljud kuulsad koorid on loonud spetsiifilist repertuaari üheksa loengu teenistuseks — kuid sageli kaasatakse ka kogu kogudus lauldes ühishümne.

Paljudes kogudustes viiakse teenistus läbi küünlavalgel («Carols by Candlelight»), mis loob piduliku ja pühadusliku õhkkonna. Mõnes kirikus lisatakse ka saade-eukaristia (püha õhtusöömaaeg) või jutlus, teistes piirneb teenistus lugemiste, laulude ja palvetega.

Tähendus ja levik

Üheksa loengu ja laulude vormi tugev külg on selle lihtne loetavus ja jutustav ülesehitus: see annab kohalviibijatele selge kronoloogia päästeloost ja võimaldab muusikalise vahelduse kaudu sügavamalt sisse elada. Seetõttu on see muutunud populaarseks mitte ainult kirikutes, vaid ka koolide ja kogukondlike jõulusündmuste korraldamisel üle maailma.

Kuigi kõige tuntum ja laiemalt levinud traditsioon on seotud Cambridge'i King's College'i teenistusega ning seda on muu hulgas kajastanud ka BBC, on olemas väga palju kohalikku varieeruvust: erinevad tekstid, eri keeles laulmine, eri muusikalised stiilid ja kohalikud kombed annavad igale jumalateenistusele oma näo.

Teenistus King's College'is, Cambridge'is

Esimene Üheksa õppetunni ja laulude festival Cambridge'i King's College'is toimus 1918. aasta jõuluõhtul. Esimese jumalateenistuse muusikat juhatas Arthur Henry Mann, kes oli organist aastatel 1876-1929. Kooris oli 16 kolmekäigulist, mis oli see arv, mille kohta Henry VI ütles kolledži asutamisel, et neid peab olema. Kuni 1927. aastani olid koori mehed koorilõpetajad ja ilmalikest vaimulikud. Tänapäeval laulavad 14 üliõpilast Cambridge'i King's College'i koori meespartiid.

Teenistust edastas Briti Ringhäälingu Korporatsioon esmakordselt 1928. aastal ja sellest alates on seda, välja arvatud 1930. aastal, igal aastal, isegi kogu Teise maailmasõja ajal, vaatamata sellele, et kabelist oli eemaldatud vitraaž ja puudub küte. Tänapäeval on jumalateenistus veidi erinev: kõik lugemised ei ole piiblist. Enamiku laululaule laulab koor. Üldiselt on laule rohkem kui üheksa. Jumalateenistus algab kuulsa lauluga "Once in Royal David's City". Esimest salmi laulab alati üks koori poistest saatjata soolona. Poisile ei öelda, et just tema on valitud seda soolo laulma, kuni vahetult enne jumalateenistuse algust.

Alates 1982. aastast on muusikadirektor olnud Stephen Cleobury. Igal aastal tellib ta heliloojalt uue laulupeo koori jaoks. Jumalateenistus lõpeb lauluga "O Come all ye faithful". Sellele järgneb orelivoluntary: "In Dulci Jubilo" (BWV 729) Johann Sebastian Bachilt ja seejärel veel üks orelipala (mida kuuleb raadios, kuid mitte televisioonis).

King's College Chapel

Küsimused ja vastused

K: Mis on üheksa õppetunni ja laulupeo festival?

K: Kes alustas selle jumalateenistuse vormi?

K: Milline on jumalateenistuses jutustatud lugu?

K: Kas jumalateenistust kasutavad ainult anglikaani kirikud?

K: Kus Ühendkuningriigis on see jumalateenistus muutunud koolide jõululauluteenistuste standardvormiks?

K: Milline on tuntuim "Üheksa õppetundi ja jõululaulu" jumalateenistus?

K: Kas King's College'i jumalateenistust on varem eetrisse kantud?

Otsing