Üheksa loengu ja laulu püha on anglikaani kirikus jõulude ajal levinud jumalateenistuse vorm, mida tuntakse ka inglise nimetuse järgi "Nine Lessons and Carols". Teenistus koosneb üheksast loengust (Piibli lugemist), mille vahel lauldakse laul või salm — neid esitab tavaliselt kas koor üksinda või kogu kogudus koos. Loengud kujutavad välja päästelooga alates Piibli algusest, kus Aadam langes ja inimesel oli Jumala ees patt, ning kulmineeruvad Jeesuslapse sündi ja inkarnatsiooni käsitlevate katketega.
Teenistuse kindlama vormi ja tuntuse algatas Edward White Benson, kes oli Cornwallis asuva Truro piiskop; esimene teenistus toimus seal 1880. aastal jõuluõhtul (24. detsembril). Hiljem on seda formaati võtnud kasutusele palju teisi kirikuid ja kogudusi üle maailma — mitte ainult anglikaani kirikud, vaid ka mõned roomakatoliku ja luterlikud kirikud. Ühendkuningriigis on sellest saanud levinud vorm ka koolide ja kommuuni jõululaulupidudel.
Kõige tuntumaks üheksa loengu ja laulude teenistuse näidisürituseks peetakse igal jõulupühal toimuvat teenistust Cambridge'i King's College'is. Seal esitab laule kuulus koor ning teenistust on BBC edastanud juba palju aastaid, mistõttu on see muutunud rahvusvaheliselt tuntuks. King's College'i teenistusega on seotud ka spetsiifilisi traditsioone, näiteks alguslugu "Once in Royal David's City", mida avab sageli poistekoori solist.
Teenistuse ülesehitus ja sisu
Kuigi detailid ja järjestus võivad koguduse ja traditsiooni lõikes erineda, järgib enamik üheksa loengu ja laulude teenistusi sarnast põhimõtet: liturgia vaheldub Piibli lugemiste ja muusikaga, sisaldab palveid ning lõpeb rõõmurohkete palvete ja õnnistusega. Tavapärased elemendid on:
- ava- või sissejuhatav laul (sometimes with candles or procession),
- Bidding Prayer ehk sissejuhatav palve, kus dekaan või teenistusejuht kutsub kirikulisi üles meenutama Jeesuse sündi ja palvetama maailma eest,
- üheksa lühikest loengut Piiblist, iga loengu järel üks laul või psalm,
- lõpusõnad, õnnistus ja sageli ka jõuluhümn või väljaminekulaul.
Tavaliselt aimab loengute järjestus päästelooga suunda: algusest (loomine ja kukkumine) liigitatakse edasi Jumala lubadustesse ja prohvetlikesse ettekuulutustesse ning seejärel jõutakse Maarja kuulutamiseni, Jeesuse sünni sündmusteni ja inkarnatsiooni tähenduse kokkuvõtteni. Paljudes variantides lõpeb teenistus Johannese evangeeliumi proloogiga (Johannese 1:1–14), mis rõhutab Sõna lihastumist.
Näited tavapärasest loenditeemast
Erinevad kirikud kasutavad mõnevõrra erinevat järjestust, aga tüüpilised Piibli paigad, mida loetakse, hõlmavad:
- lõike loomisest ja langemisest (nt Genesis),
- Jumala lubadusi ja valiku alust (nt lugemised Abrahamist ja lubadustest),
- vanade prohvetite ettekuulutusi Messia kohta (nt Isaia ja teised prohvetid),
- Maarja kuulutus (Annunciation) ja tema vägi (nt Luuka evangeeliumist),
- Jeesuse sünd ise ja karjaste külastus (nt Luuka),
- lõppkõne inkarnatsiooni tähendusest (nt Johannese proloog).
Muusikaline pool ja kohalikud variatsioonid
Muusika on selle teenistuse keskne osa: laulud võivad olla nii vana rahvapärasematest jõululauludest kui ka kooriispiraalist anthemidest ning kaasaegsematest laulmistest. Koori roll on tähtis — paljud kuulsad koorid on loonud spetsiifilist repertuaari üheksa loengu teenistuseks — kuid sageli kaasatakse ka kogu kogudus lauldes ühishümne.
Paljudes kogudustes viiakse teenistus läbi küünlavalgel («Carols by Candlelight»), mis loob piduliku ja pühadusliku õhkkonna. Mõnes kirikus lisatakse ka saade-eukaristia (püha õhtusöömaaeg) või jutlus, teistes piirneb teenistus lugemiste, laulude ja palvetega.
Tähendus ja levik
Üheksa loengu ja laulude vormi tugev külg on selle lihtne loetavus ja jutustav ülesehitus: see annab kohalviibijatele selge kronoloogia päästeloost ja võimaldab muusikalise vahelduse kaudu sügavamalt sisse elada. Seetõttu on see muutunud populaarseks mitte ainult kirikutes, vaid ka koolide ja kogukondlike jõulusündmuste korraldamisel üle maailma.
Kuigi kõige tuntum ja laiemalt levinud traditsioon on seotud Cambridge'i King's College'i teenistusega ning seda on muu hulgas kajastanud ka BBC, on olemas väga palju kohalikku varieeruvust: erinevad tekstid, eri keeles laulmine, eri muusikalised stiilid ja kohalikud kombed annavad igale jumalateenistusele oma näo.
