Õigeusk: mõiste, ajalugu ja õigeusu traditsioonid kristluses ja juutluses

Õigeusklik on termin, mida kasutatakse kirjeldamaks uskumusi ja õpetusi, mis püüavad jääda võimalikult lähedale algupärasele traditsioonile. See sõna on moodustatud kahest vanakreeka sõnast, ὀρθός orthós ("õige, sirge") ja δόξα dóxa ("õpetus, au, jumalateenistus"). Mõiste Õigeusk viitab sellisele õpetusele või praktikale, mida peetakse autentseks ja traditsiooniliseks antud usundi raamistikus.

Eelkõige

kristluses:

• Ida-Õigeusu Kirik — tihti nimetatakse ka idaortodoksseteks kirikuteks. See traditsioon põhineb Bütsantsi liturgia (byzantine rite), ikoonide austusel, sakramentide (mõnikord nimetatakse neid „müsteriumniteks”) tähtsusel ja apostellikul järjepidevusel. Ida-õigeusu kirik on jagunenud mitmeks autonoomseks või autocefaalseks kirikuks, mille juhid on patriarhid (nt Istanbul/Constantinople, Moskva, Aleksandria, Antiookia, Jeruusalemm). Oluline ajalooline murdepunkt oli 1054. aastal toimunud kirikuline lõhestumine, tuntud kui suur skisma, millega eraldusid läänne (roomakatoliku kirik) ja ida traditsioonid.
• Idapoolne õigeusu kirik — sageli nimetatakse ka idapoolseteks (orientaalseks) õigeusu kirikuteks ehk Oriental Orthodox. Need kirikud lahkusid suuremast kristlikust kogukonnast 5. sajandil Kaltsedoni kristoloogiliste vaidluste järel (Kaltsedoni kirikukogu, 451), sest ei aktsepteeritud kaltsedonlikku määratlust Jeesuse jumalikkuse ja inimlikkuse suhtest. Sellesse rühma kuuluvad näiteks koptikirik, armeenia apostlik kirik, Süüria õigeusu kirik, Etioopia ning Eritrea kirikud ja teised, kellel on eraldi liturgia- ja keelepärand.
• Teoloogiliselt ja ajalooliselt rõhutavad traditsioonilised õigeusu liikumised kiriklikku pärandit, pühakirja tõlgendamist pühade kirikukogude otsuste valguses ning piibellikku ja liturgilist järjepidevust. Sõna ortodoksne kasutatakse nii teoloogilise suuna, liturgilise tava kui ka institutsioonilise kuulumise tähistamiseks.

Õigeusu traditsioonid kristluses

Õigeusu kristluses kuuluvad traditsioonide hulka:

• Rikas liturgia ja sakramentaalne elukäsitlus (kirikus toimuvad teenistused, ristimine, armulaud, pühitsemised jpm).
• Ikoonid ja pühade isikute mälestamine — ikoonide kaudu väljendatakse teoloogiat ja neid kasutatakse palves ning liturgias.
• Munklus- ja askeetlikud praktikad — mitmed õigeusu traditsioonid on tugevalt seotud kloostrigaeluga ning vaimuliku elu distsipliiniga.
• Kirikuline kalender ja paastud (nt Suur Paast, Jumalateenistuste tsüklid), mis annavad rütmi kiriklikule elule.
• Piiskoppide ja patriarhide tähtsus ning autonoomsete kirikute süsteem, mis hoiab ühendust ühise usu ja kirikukorra kaudu.

judaismis:

• Õigeusu judaism — viitab traditsioonilisele jüdisusele, mille keskmes on Tora kui jumaliku ilmutuse seadus ja halakha (juudi seadus) kui igapäevaelu aluspõhimõtted. Õigeusu juutlus rõhutab rabbinliku traditsiooni autoriteeti, pühade tekstide ja rituaalide järgimist ning tihti ka säilitamist traditsioonilises rõivastuses, toitumis- ja palvepraktikates.
• Kaasaegne õigeusu judaism — nimetatakse ka Modern Orthodox; see suund püüab ühendada traditsioonilise halakhilise järgimise kaasaegse hariduse, töö ja ühiskondliku osalusega. Kaasaegse õigeusu sees on erinevaid vooge — alates liberaalsemast ja teadususulikkust aktsepteerivast kuni väga konservatiivsete (haredi) rühmadeni.

Õigeusu judaismi praktikad ja organisatsioonid

Õigeusu judaismis väljendub praktiline järgimine järgmistes valdkondades:

• Igapäevased palved (kolm korda päevas), seeriad pühapühad ja sünagoogi roll kogukonna keskmes.
• Kashrut — toidu puhtuse reeglid (kosher), samuti pühade ja sabati pidamine.
• Võimalik rõhuasetus juudi haridusel, Toora õppimisel ja pärandi kandmisel põlvest põlve.

Juudi organisatsioonid:

• Rahvusvahelised ja riiklikud organisatsioonid, mis esindavad ja toetavad õigeusku juudistlikku elu — näiteks kogukondlikud ühingud, haridusasutused ja heategevusorganisatsioonid (tuntumaid nimesid on palju üle maailma: ortodokssed ühendused, Agudath Israel, Chabad-Lubavitch jt).
• Lokaalne kogudustöö hõlmab sünagoogi teenistusi, pühade pidustusi, toidupangandust ja sotsiaalset tuge, samuti usulist haridust lastele ja täiskasvanutele.

Lõpetuseks

Mõiste õigeusklik viitab laiemalt traditsioonile ja püüdlusele hoida usulist õpetust vastavuses ajaloolise ja institutsioonilise pärandiga. Kristluses ja judaismis väljendub see sarnaselt: rõhutatakse traditsiooni, pühakirja ja rituaalide järjepidevust, ent iga kontekst (idaortodoksne, orientaalne õigeusklik kristlus, ning erinevad õigeusklikud juudi voolud) sisaldab oma eripärasid, ajalugu ja praktikad, mis väärivad eraldi käsitlust ja selgitamist.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab sõna "õigeusu"?

K: Mida tähendab "õigeusk"?

K: Mis on ida-ortodoksne kirik?

K: Mis on idapoolne õigeusu kirik?

K: Mida tähendab "teoloogiliselt traditsiooniline"?

K: Kas "õigeusklik" on kasutusel ka judaismis?

K: Mis on kaasaegne õigeusu judaism?

Otsing