François Mitterrand (1916–1996) — Prantsuse president 1981–1995, sotsialist

François Maurice Adrien Marie Mitterrand (26. oktoober 1916 – 8. jaanuar 1996) oli prantsuse poliitik, kes oli Prantsuse Vabariigi president 21. maist 1981 kuni 17. maini 1995. Ta sündis Jarnacis Charente'i departemangus ja oli pikaajaline liider Prantsuse vasakpoolses liikumises. Mitterrand oli Sotsialistliku Partei liige ning enne presidendiks valimist töötas mitmetel kõrgetel ametikohtadel Prantsuse riigivalitsemises ja kabinetis. Prantsusmaa presidendina oli ta ka üks Andorra kaasprintsidest. Pärast tema ametiaega sai riigipeaks Jacques Chirac, kes vastavalt ametikohale oli samuti ex officio Andorra kaasprints. Mitterrand suri Pariisis eesnäärmevähki ning maeti maha oma sünnikodus Jarnacis.

Aastatel 1959–1981 oli Mitterrand ka Nièvre'i departemangu Château‑Chinoni (Ville) linnapea, mis andis talle tugeva lokaalset toetust ja kandis kaasa tema rahvusliku poliitilise karjääri kujunemisele.

Poliitiline karjäär ja presidendivalimised

Mitterrand osales aktiivselt poliitikas juba pärast Teist maailmasõda ja kuulus mitmesse valitsusse ning parlamendivõimudesse. Ta kandideeris presidendiks esimest korda 1965. aastal, saavutades laiemat tuntust ja tugevdades positsiooni kui vasakpoolse koondaja. 1981. aasta presidendivalimistes võitis ta istuva presidendi Valéry Giscard d’Estaingi ning temast sai esimene sotsialistlik riigipea Viienda Vabariigi ajaloos. Ta valiti teiseks ametiajaks 1988. aastal, kui alistas teisest ringist Jacques Chiraci.

Peamised poliitilised algatused ja otsused

Mitterrandi esimese ametiaja alguses rakendati ulatuslikke sotsiaalseid ja majanduslikke reforme: toimus parteipoliitiline programm, mis sisaldas pankade ja suurte tööstuste rahastamist ja osalist nationalisatsiooni, tööhõive ja sotsiaaltoetuste suurendamist ning tööõiguse tugevdamist. Üks silmapaistvamaid saavutusi oli surmanuhtluse kaotamine 1981. aastal, mille eest vastutas tema ministrina töötanud Robert Badinter.

Kõigejärele pidi valitsus 1983 tegema majandusliku kursipöörde tuntud terminites tournant de la rigueur — see tähendas kärpeid ja stabiliseerimisplaane, et kohandada Prantsusmaa majandust rahvusvahelise konkurentsi nõudmistega. Presidendi ajal võeti vastu ka ulatuslikud regionaalsed dezentraliseerimisõigused (Defferre seadused), mis andsid suurema võimu kohalikele omavalitsustele.

Välis- ja kultuuripoliitika

Mitterrand toetas Euroopa integratsiooni ja oli üheks oluliseks toetajaks Maastrichti leppele, mille ratifitseerimiseks Prantsusmaal 1992 toimus napp ja vastuoluline rahvahääletus. Ta pidas tihedaid suhteid nii Lääne liitlaste kui Nõukogude Liidu/Jossif Gorbatšoviga külma sõja lõpuperioodil ning asetas suurt rõhku Prantsusmaa rollile rahvusvahelisel areenil.

Kultuuripoliitikas sai Mitterrandist tuntud eestvedaja suursuguste riiklike ehitusprojektide ehk “grands travaux” algatajaks: tema ametiaega seostatakse selliste objektidega nagu Louvre’ klaasipüramiid, Opéra Bastille, Bibliothèque nationale de France ja Musée d’Orsay’ arendused — kavatsus tugevamalt panustada kultuuri ja avalikku arhitektuuri.

Valitsuste koalitsioonid ja "koalitsioonid" (cohabitation)

Mitterrand oli sunnitud töötama mitme erineva peaministriga ja läbi elama kaks korda ka nn cohabitation’i ehk olukorras, kus presidendi ja parlamendi enamuse poliitiline suund erines. Esimene selline periood oli 1986–1988, mil peaministriks sai õiguslik Jacques Chirac; teine tulenes 1993. aasta parlamendivalimistest, kus parempoolsed jõud said enamuse ja peaministriks sai Édouard Balladur (1993–1995). Need olukorrad tähendasid kompromisse presidendi poliitikas ja institutsionaalset tasakaalustamist.

Isiklik elu, saladused ja vaidlused

Mitterrandil oli pikk eraelu, mis pälvis avalikkuse tähelepanu. Ta oli abielus Danielle Gouze’ga (hilisem Danielle Mitterrand), kes oli tuntud inimõiguste aktivist. Samal ajal hoidis Mitterrand aastaid saladuses pikaajalist suhet ja teise perekonna olemasolu — tema tütar Mazarine Pingeot sündis 1974 ja tema olemasolu tuli avalikkuse ette alles aastakümneid hiljem. Tema mineviku kohta Vichy-aja ja Teise maailmasõja ajal on püstitatud küsimusi ning seda on ajaloolaselt uuritud ja arutatud; see valdkond on säilitanud teatud vastuolulisuse tema pärandi juures.

Lõpp ja pärand

François Mitterrand suri 8. jaanuaril 1996 Pariisis pärast pikka haiguseperioodi. Tema poliitiline pärand on mitmetahuline: teda peetakse tähtsaks muutuste ja moderniseerimise eestvedajaks Prantsusmaal, eriti kultuuri-, regionaali- ja sotsiaalpoliitika vallas, kuid tema valitsusaeg ja varasem tegevus on olnud ka vastuoluline ning tekitanud laialdasi diskussioone. Mitterrand maeti oma sünnikodu lähedale Jarnaci piirkonda, kus tema mälestust riigis ja rahvusvaheliselt jätkuvalt hinnatakse ja ümber vaadatakse.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes oli François Mitterrand?

K: Millal ja kus sündis François Mitterrand?

K: Millisesse erakonda Mitterrand kuulus?

Küsimus: Milliseid teisi valitsemispositsioone oli Mitterrand enne Prantsusmaa presidendiks saamist täitnud?

K: Mida tegi Mitterrand 1981. aastal, mis mõjutas oluliselt Prantsusmaa õigussüsteemi?

K: Milline oli Mitterrandi seos Andorraga tema eesistumise ajal?

K: Millal François Mitterrand suri ja kuhu ta maeti?

Otsing