Hollandi vastupanu

Määratlus

Lisaks relvastatud vastupanule teostasid hollandlased ka muid vastupanuvorme natslikule Saksa okupatsioonile. Need olid olulised võimalused neile, kes olid natside vastu, kuid otsustasid mitte kasutada relvi. Vägivallavaba vastupanu hõlmas spioneerimist, peitu minekut ja põgenike abistamist, natside reeglite mittetäitmist, avalikel protestidel osalemist, ebaseaduslike paberite avaldamist ja sõjategevust abistavate ettevõtete sabotaaži (hävitamist). Natsid arreteerisid tuhandeid inimesi ja vangistasid neid kuude kaupa, piinasid, saatsid koonduslaagritesse või tapsid nad.

1941. aasta Hollandi veebruaristreik, millega protesteeriti juutide küüditamise vastu Hollandist, oli ainus selline streik natside poolt okupeeritud Euroopas.

Pärast sõda lõid ja andsid Madalmaad vapruse eest medali, mida nimetati vastupanuristiks. Selle 95 inimesest, kes selle said, oli 93 hukkunud.

Prelüüdi

Enne sakslaste sissetungi olid Madalmaad neutraalsed. Madalmaad ei olnud alates 1830. aastast ühegi Euroopa riigiga sõjas osalenud. Esimese maailmasõja ajal ei vallutanud Saksamaa Madalmaid. Saksamaa endine keiser põgenes 1918. aastal isegi Madalmaadesse. Seetõttu oli Saksamaa sissetung Teises maailmasõjas suur šokk. Madalmaad käskisid oma armee septembris 1939 valmis saada.

Kuigi Madalmaad olid endiselt neutraalsed ja ei olnud Teise maailmasõja ajal ühegi poolega seotud, ründasid sakslased pärast Teise maailmasõja algust riigi suurt kaubalaevastikku. Natsid uputasid 1939. aasta novembris Hollandi reisilaeva SS Simon Bolivar, tappes 84 inimest. See šokeeris Madalmaid. See ei olnud ainus Hollandi laev, mis hävis.

Saksa invasioon

10. mail 1940 alustasid Saksa väed rünnakut Madalmaade vastu. Sakslased tungisid sisse umbes 750 000 mehega. See oli kolm korda suurem kui Hollandi armee. Sakslased tungisid sisse 1100 lennukiga (Hollandi armeel oli 125 lennukit) ja kuue soomusrongiga. Nad hävitasid pommitamisega 80% Hollandi sõjalennukitest, kuigi sakslased kaotasid rünnaku käigus üle 500 lennuki.

Natsid proovisid ajaloo esimest suuremahulist langevarjurirünnakut, mis ebaõnnestus. Hollandlased võtsid tagasi kontrolli kolme lennuvälja üle, mille sakslased olid vallutanud. Hollandi armee omas ainult ühte tanki(Renault ft-17 aga me ei kasutanud seda, sest see oli prügikast ja see uppus ära sõna otseses mõttes iga kus ta tuli oma tippkiirusega 8 km/h )(meil oli veel 145 tanki tulemas aga need ei tulnud õigeaegselt(teenindus oli 1 10-st(ei soovitaks)).

Peamised sõjalise vastupanu alad olid:

• Grebbelinie Amsterdami lähedal
• Kornwerderzand, kus olid kindlustatud punkrid
• Rotterdam, sillad, mida kaitsevad Hollandi merejalaväelased

Nelja päeva pärast olid sakslased vallutanud 70% riigist. Adolf Hitler käskis Rotterdami hävitada. Natside pommitamine jättis umbes 85 000 Hollandi tsiviilisikut kodutuks. Hollandlased alistusid.

Umbes 2000 Hollandi sõdurit hukkus natside sissetungi vastu võideldes. Samuti vähemalt 800 tsiviilisikut, kes hukkusid Rotterdamis.

Saksamaa esialgne poliitika

Natside eesmärk oli teha hollandlastest natsid. Riigi avarad alad tegid ebaseadusliku tegevuse varjamise raskeks - erinevalt näiteks Prantsusmaa maquis'dest, kellel oli palju peidukohti.

Saksa esimene juutide koondamine 1941. aasta veebruaris tõi kaasa esimese üldstreigi sakslaste vastu.

Hollandi sotsiaaldemokraadid, katoliiklased ja kommunistid alustasid vastupanuliikumist. Kui sakslased avastasid, et inimesed osalevad vastupanus, panid nad nad nad alguses vangi. Kui aga inimene kuulus relvastatud või sõjalisse rühmitusse, võisid natsid ta koonduslaagrisse saata. Pärast 1944. aasta keskpaika andis Hitler oma sõduritele käsu kõik vastupanuliikmed maha lasta. Natsid tegid ka kättemaksurünnakuid tsiviilisikute vastu, kus nad tapsid süütuid tsiviilisikuid pärast vastupanuliikumise toimumist.

Natsid küüditasid Hollandi juudid koondus- ja hävituslaagritesse. Nad hakkasid ehitama kindlustusi piki rannikut ja rajasid 30 lennuvälja. Nad sundisid 18-45-aastaseid täiskasvanud mehi tööle Saksa tehastesse või riiklikele tööprojektidele. 1944. aastal saadeti enamik ronge Saksamaale ja 550 000 hollandlast saadeti Saksamaale töölisteks. Vastupanu muutus paremini organiseeritud ja jõulisemaks. Vastupanu tappis kõrgeid Hollandi ametnikke, näiteks kindral Seyffardti.

Hollandis õnnestus sakslastel tappa palju juute.

Tegevused

25. veebruaril 1941 kutsus Hollandi Kommunistlik Partei üles üldstreigile, nn veebruaristreigile. Saksa väed reageerisid sellele, tulistades relvastamata rahvahulka ja võttes palju vange. Streik oli siiski oluline, sest vastupanu natside okupatsiooni vastu tugevnes pärast seda.

Hollandi vastupanu oli tavaliselt salajane. Madalmaade vastupanu hõlmas sabotaaži (näiteks telefoniliinide katkestamine, saksavastaste lendlehtede levitamine või plakatite maharaiumine). Mõned väikesed rühmad kogusid luureandmeid ja avaldasid põrandaaluseid ajalehti, nagu De Waarheid, Trouw, Vrij Nederland ja Het Parool. Nad saboteerisid ka telefoniliine.

Teine oluline vastupanuliikumise tegevus oli juudi perekondade, nagu Anne Franki perekond, vastupanuvõitlejate, meeste ja liitlaste lennumeeskonna peidutamine. Vastupanu peitis natside eest üle 300 000 inimese.

Tahvel sakslaste poolt Sachsenhauseni koonduslaagris hukatud Hollandi vastupanuliikmete mälestuseks

Seotud leheküljed

• Corrie ten Boom, kristliku vastupanu organiseerija
• Antifašismivastane võitlus

Rohkem lugemist

• Bentley, Stewart. Hollandi vastupanu ja OSS (2012)
• Bentley, Stewart. Oranž veri, hõbedased tiivad: The Untold Story of the Dutch Resistance During Market-Garden (2007)
• Fiske, Mel ja Christina Radich. Meie ema sõda: Hollandi vastupanuliikumise lapse elulugu (2007)
• van der Horst, Liesbeth. Hollandi vastupanumuuseum (2000)
• Schaepman, Antoinette. Pilved: Hollandi sõjaaegse vastupanuliikumise episood 1940-45 (1982).
• Sellin, Thorsten, ed. "The Netherlands during German Occupation," Annals of the American Academy of Political and Social Science Vol. 245, May, 1946 pp i kuni 180 in JSTOR
• Warmbrunn, Werner. Hollandlased Saksa okupatsiooni ajal, 1940-1945 (Stanford University Press, 1963).
• Dewulf, Jeroen. Vastupanu vaim: Dutch Clandestine Literature under the Nazi Occuaption (Rocher NY: Camden House, 2010).