Varadünastiline periood (Egiptus)

Kultuuriline areng

Umbes 3600 eKr kasvatasid neoliitilised Egiptuse ühiskonnad Niiluse jõe ääres põllukultuure ja tegelesid loomakasvatusega. Varsti pärast 3600 aastat eKr hakkas Egiptuse ühiskond kiiresti kasvama ja arenema. Nad valmistasid uues stiilis keraamikat ja hakkasid kasutama vaske. Egiptlased hakkasid ehitamiseks kasutama päikese käes kuivatatud telliseid. Samuti hakkasid nad kasutama võlvi ja süvistatud seinu dekoratiivse efekti saavutamiseks.

Niiluse jõe ülemjooksul ehk Ülem-Egiptuses asuvaid ühiskondi ja linnu hakati ühendama. See toimus ka Niiluse deltas ehk Alam-Egiptuses. Ülem- ja Alam-Egiptuse vahel toimusid sageli sõjad. Ülem-Egiptuses valitsemise ajal võitis kuningas Narmer oma vaenlasi deltas. Ta ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse kuningriigi oma võimu all. Narmer on kujutatud piltidel, kus ta kannab topeltkrooni, mida nimetatakse Pschentiks, ning millel on Ülem-Egiptuse lootoslill ja Alam-Egiptuse papüürusrohi. Neid ühendatud Egiptuse sümboleid kasutasid kõik tulevased valitsejad. Mütoloogias võitis Alam-Egiptuse haukajumal Horus lahingus Ülem-Egiptuse jumala Sethi üle. See aitas alustada ideed, et Egiptuse kuningad on jumalad ja jumalikud, mis kestis 3000 aastat. See oli Egiptuse valitsuse aluseks. Niiluse ühiskondade ühendamist on seostatud ka Sahara kuivamisega.

Rikkad inimesed hakkasid kasutama keerulisemaid matusetavasid. Egiptlased hakkasid ehitama mastabasid, millest said hilisemate ehitiste, näiteks Vana Kuningriigi astmepüramiidi eeskujuks. Teravilja kasvatamine ja keskse kontrolli kasutamine põllutööliste organiseerimiseks aitas riigi edule kaasa järgmise 800 aasta jooksul.

Tundub kindel, et Egiptus oli kultuuriliselt ja majanduslikult ühtne juba ammu enne seda, kui selle esimene kuningas valitses Memphise linnast. Poliitiline ühendamine oli aeglane protsess, mis toimus umbes sajandi jooksul. Kohalikud piirkonnad alustasid kaubandusvõrgustikke ja valitsused suutsid organiseerida talupoegi suures ulatuses. Jumalik kuningavõim muutus tähtsamaks, kui selliste jumalate nagu Horus, Seth ja Neith kultused levisid üle kogu riigi.

Egiptuse kirjasüsteemi arendati edasi. Alguses oli egiptuse kiri vaid mõned sümbolid, mis näitasid erinevate esemete koguseid. Kolmanda dünastia lõpuks oli see kasvanud üle 200 sümboli, nii fonogrammide kui ka ideogrammideni.

Esimene vaarao

Egiptuse ajaloolane Manetho ütles peaaegu kolm tuhat aastat hiljem, et Menes oli kahe maa esimene kuningas. Menes on tõenäoliselt Narmer, varaseim registreeritud Esimese dünastia kuningas Narmeri nimi on Den ja Qa'a kuningate nimekirjades. Esimese dünastia kuningad pidasid Narmerit oluliseks asutajaks. Narmer on ka varaseim kuningas, kes on seotud kahe maa võimusümbolitega. Narmeri paletil, spetsiaalsel kosmeetilisel paletil, mis oli mõeldud rituaalseks kasutamiseks, on kujutatud teda kandmas Pschent, Ülem- ja Alam-Egiptuse kahekordset krooni. Teise teooria kohaselt oli Narmer protodünastilise perioodi viimane kuningas ja Menes oli Hor-Aha.