Egiptuse varadünastiline periood 3100–2686 eKr — algus, valitsejad ja kultuur
Egiptuse varadünastiline periood algas, kui Alam- ja Ülem-Egiptus ühendati üheks riigiks umbes 3100 eKr. Seda nimetati Kaheksaks maaks. Sel ajal valitsesid Esimene ja Teine dünastia. See lõppes umbes 2686. aastal eKr, Vana Kuningriigi alguses.
Kahe maa pealinn viidi Thinisest Memphisse. Ühendatud Egiptust valitses Egiptuse jumal-kuningas. Selle aja jooksul kujunesid välja Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni põhijooned, nagu kunst, arhitektuur ja religioon.
Enne varadünastilist perioodi oli Egiptus asustatud väikeste, eraldiseisvate küladega. Valitsejad suutsid luua kogu riigis valitsemissüsteemi, mida juhtisid kohalikud kuninglikud kubernerid. Valitsuse hooned olid tavaliselt puidust või liivakivist valmistatud vabaõhutemplid. Hieroglüüfidega kirja hakati kasutama vahetult enne seda perioodi. Kõnekeelest on vähe teada.
Taust ja riigi ühendamine
Varadünastiline periood tähistab üleminekut maade kaupa organiseeritud hõimude ja asulate süsteemist üheks ühtseks riigiks. Traditsioonilise käsitluse järgi oli selle keskmes kuningas, keda tihti nimetatakse Meneseks või Narmereks, kes on seotud Alam- ja Ülem-Egiptuse ühendamisega umbes 3100 eKr. Selle protsessi tulemuseks oli riiklik administratsioon, keskne palee ja sõjaline võimekus, mis tagas stabiilsuse ülejäänud Vaarao-ajastule.
Valitsejad ja dünastiad
Varadünastilise perioodi moodustasid Esimene ja Teine dünastia. Nende aegade kuningate kronoloogias on mõningane ebakindlus, kuid tuntumad nimed on:
- Esimene dünastia — näiteks Narmer (Menes), Hor-Aha, Djer, Djet, Den, Anedjib, Semerkhet ja Qa'a.
- Teine dünastia — hõlmas kuningaid nagu Hotepsekhemwy, Raneb (Nebra), Nynetjer, Peribsen ja Khasekhemwy.
Need valitsejad tugevdasid kuninga jumaliku staatuse, arendasid bürokraatlikku haldust ning lõid monumentaalseid kalme, mis näitasid suuremahulise tööjõu koordineerimise võimet.
Administratsioon ja ühiskond
Riik jagunes nomideks (administratiivüksusteks), mida juhtisid nimelised kubernerid. Keskne võim kogus makse, organiseeris tööjõudu avalike projektide jaoks ning hoidis varusid (nt vilja) tulevaste aastate jaoks. Tekkinud administratsiooni alamaksed ja dokumentatsiooniga tegelevad ametnikud kasutasid varajasi hieroglüüfe ja pitsateid dokumentide ja kaupade märgistamiseks.
Kultuur ja uskumused
Jumala- või vaarao-kultus tugevnes — kuningas esindas maaühenduse tagajat ja oli uskumuste kohaselt kosmilise korra hoidja. Arenesid rituaalid, surnute teenimine ja usk hingede ellujäämisse, mis viis hilisemas staadiumis keerukamate matusekommeteni. Kuningate aarded ja kalmed olid nii religioossed kui poliitilised sümbolid.
Kunst, kirjandus ja arhitektuur
Varadünastilises perioodis tekkisid selged kunstilised reeglid: inimfiguurid kujutati kombineeritud vaates (pea profiilis, silm eesvaates, kere ja jalad külgvaates), figuurid liigitasid järjestustesse ehk registreisse ning kasutati sümboolset ikonograafiat (serekh, kuninglikud atribuudid). Kuulsaks näitena võib tuua Narmeri paleti, mis kujutab ühingu ja kuningu sümbolistikat.
Arhitektuuris hakati ehitama suuremaid kiviehitisi ja kalme: kuninglikud haudad olid alguses madalad ja horisontaalsed mastabad, hiljem tekkisid keerukamad kambriga konstruktsioonid. Avalikud tööd — sillutised, väikesed templid ja kindlustatud kompleksid — näitasid järk-järgulist üleminekut mudakivi- ja puitehitistest püsivamateks rajatisteks.
Majandus ja kaubandus
Põhiline majanduse aluse moodustas põllumajandus, mis sõltus Niiluse üleujutustest ning lihtsast niisutussüsteemist. Riik organiseeris vilja kogumist ja varudes hoidmist. Lisaks oli arenenud käsitöö (keraamika, metallurgia, puusepatööd, kiviraidurite töö) ning kauplemine naaberaladega — Levant, Punt ja Nubia olid olulised allikad vasest, kivist ja puidust kaupade hankimiseks.
Matmiskombed ja kalmistud
Kuningate ja eliidi haudadest on leitud rikkalikke surmaessemeid, relikte ja inskriptsioone, mis andsid väärtuslikku infot varajase riigi religiooni ja igapäevaelu kohta. Suurimad varadünastilised kalmistud asusid Abydoses ja hiljem Saqqaras; kuningate kalmud olid sageli kaitstud sildade ja muude struktuuridega, mis näitasid haudade rituaalset tähtsust.
Järeldus
Varadünastiline periood oli määrava tähtsusega Etapp Egiptuse ajaloo kujunemises: lõid aluse kesksele bürokraatiale, religioossele ja kunstilisele traditsioonile ning monumentaalsele arhitektuurile, mis püsis oluliseks Vana Kuningriigi ajal ja kauemgi. Kuigi osa teadmistest pärineb hilisemast kirjalikust ja arheoloogilisest pärandist ning mõni detail on endiselt vaidluse all, on varadünastiline periood selgelt aeg, mil tekkisid paljud Vana-Egiptuse äratuntavad tunnused.
Thinis
Memphis
Nekhen
Thebes
Naqada
Egiptuse kaart, millel on kujutatud varadünastilise perioodi tähtsamad linnad. (klikitav kaart)
Varadünastilisel perioodil valmistatud taldrik. Sellel on kujutatud mees paadis jõehobu ja krokodilli kõrval.
Kultuuriline areng
Umbes 3600 eKr kasvatasid neoliitilised Egiptuse ühiskonnad Niiluse jõe ääres põllukultuure ja tegelesid loomakasvatusega. Varsti pärast 3600 aastat eKr hakkas Egiptuse ühiskond kiiresti kasvama ja arenema. Nad valmistasid uues stiilis keraamikat ja hakkasid kasutama vaske. Egiptlased hakkasid ehitamiseks kasutama päikese käes kuivatatud telliseid. Samuti hakkasid nad kasutama võlvi ja süvistatud seinu dekoratiivse efekti saavutamiseks.
Niiluse jõe ülemjooksul ehk Ülem-Egiptuses asuvaid ühiskondi ja linnu hakati ühendama. See toimus ka Niiluse deltas ehk Alam-Egiptuses. Ülem- ja Alam-Egiptuse vahel toimusid sageli sõjad. Ülem-Egiptuses valitsemise ajal võitis kuningas Narmer oma vaenlasi deltas. Ta ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse kuningriigi oma võimu all. Narmer on kujutatud piltidel, kus ta kannab topeltkrooni, mida nimetatakse Pschentiks, ning millel on Ülem-Egiptuse lootoslill ja Alam-Egiptuse papüürusrohi. Neid ühendatud Egiptuse sümboleid kasutasid kõik tulevased valitsejad. Mütoloogias võitis Alam-Egiptuse haukajumal Horus lahingus Ülem-Egiptuse jumala Sethi üle. See aitas alustada ideed, et Egiptuse kuningad on jumalad ja jumalikud, mis kestis 3000 aastat. See oli Egiptuse valitsuse aluseks. Niiluse ühiskondade ühendamist on seostatud ka Sahara kuivamisega.
Rikkad inimesed hakkasid kasutama keerulisemaid matusetavasid. Egiptlased hakkasid ehitama mastabasid, millest said hilisemate ehitiste, näiteks Vana Kuningriigi astmepüramiidi eeskujuks. Teravilja kasvatamine ja keskse kontrolli kasutamine põllutööliste organiseerimiseks aitas riigi edule kaasa järgmise 800 aasta jooksul.
Tundub kindel, et Egiptus oli kultuuriliselt ja majanduslikult ühtne juba ammu enne seda, kui selle esimene kuningas valitses Memphise linnast. Poliitiline ühendamine oli aeglane protsess, mis toimus umbes sajandi jooksul. Kohalikud piirkonnad alustasid kaubandusvõrgustikke ja valitsused suutsid organiseerida talupoegi suures ulatuses. Jumalik kuningavõim muutus tähtsamaks, kui selliste jumalate nagu Horus, Seth ja Neith kultused levisid üle kogu riigi.
Egiptuse kirjasüsteemi arendati edasi. Alguses oli egiptuse kiri vaid mõned sümbolid, mis näitasid erinevate esemete koguseid. Kolmanda dünastia lõpuks oli see kasvanud üle 200 sümboli, nii fonogrammide kui ka ideogrammideni.
Esimene vaarao
Egiptuse ajaloolane Manetho ütles peaaegu kolm tuhat aastat hiljem, et Menes oli kahe maa esimene kuningas. Menes on tõenäoliselt Narmer, varaseim registreeritud Esimese dünastia kuningas Narmeri nimi on Den ja Qa'a kuningate nimekirjades. Esimese dünastia kuningad pidasid Narmerit oluliseks asutajaks. Narmer on ka varaseim kuningas, kes on seotud kahe maa võimusümbolitega. Narmeri paletil, spetsiaalsel kosmeetilisel paletil, mis oli mõeldud rituaalseks kasutamiseks, on kujutatud teda kandmas Pschent, Ülem- ja Alam-Egiptuse kahekordset krooni. Teise teooria kohaselt oli Narmer protodünastilise perioodi viimane kuningas ja Menes oli Hor-Aha.
Küsimused ja vastused
K: Millal algas Egiptuse varadünastiline periood?
V: Egiptuse varadünastiline periood algas umbes 3100 eKr.
K: Kuidas nimetati Alam- ja Ülem-Egiptuse ühendatud riiki?
V: Alam- ja Ülem-Egiptuse ühendatud riiki nimetati Kaheksamaaks.
K: Millised dünastiaid valitsesid varadünastilisel perioodil?
V: Varadünastilisel perioodil valitsesid Esimene ja Teine dünastia.
K: Millal lõppes varadünastiline periood?
V: Varadünastiline periood lõppes umbes 2686 eKr, Vana Kuningriigi alguses.
K: Milline linn asendas Thinise Kahe maa pealinnana?
V: Memphis asendas Thinise Kahe maa pealinnana.
Küsimus: Kes valitses ühendatud Egiptust varadünastilisel perioodil?
V: Varadünastilisel perioodil valitses ühinenud Egiptust Egiptuse jumal-kuningas.
K: Millised olid Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni peamised jooned, mis kujunesid välja varadünastilisel perioodil?
V: Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni peamised tunnused, nagu kunst, arhitektuur ja religioon, kujunesid välja varadünastilisel perioodil.
