William Benjamin Carpenter — inglise arst, merezooloog ja alateadvuse uurija
William Benjamin Carpenter MD MRCS CB FRS (29. oktoober 1813 – 19. november 1885) oli inglise arst, selgrootute zooloog ja füsioloog. Ta osales oluliselt Londoni ühtse ülikooli algfaasis ning oli tuntud nii teadusliku uurimistöö, populariseerimise kui ka avaliku tegevuse poolest.
Varane elu ja haridus
Carpenter sündis 29. oktoobril 1813 Exeteris, dr Lant Carpenteri vanima pojana. Tema isa oli mõjukas unitaristlik jutlustaja, kelle maailmavaade rõhutas looduse seaduspärasust ja põhjuslikkust. William kasvas selles õhkkonnas, mis suunas teda otsima loomulikke ja teaduslikke seletusi loodu toimimisele — sellel taustal kujunes tema huvi nii bioloogia kui ka füsioloogia ja vaimuteaduste vastu. Ta nimetas sellist lähtestust "naturalistliku kosmogeneesia".
Teadustöö merezooloogias ja füsioloogias
Kuigi Carpenter omandas meditsiinilise kvalifikatsiooni, sai ta tuntuks eelkõige merebioloogia ja selgrootute uurijana. Tema tööd merezooloogia alal, eriti madalamate organismide nagu Foraminifera ja crinoidea, alal, andsid olulise panuse mereelustiku tundmaõppimisse. Need uurimused aitasid esile kutsuda süvamereuuringute laineid ning andsid tõuke sellistele ettevõtmistele nagu 1868. aasta okeanograafiline uuring HMS Lightningiga ja hiljem kuulus Challengeri ekspeditsioon.
Carpenter mängis olulist rolli ka füsioloogia ja anatoomia valdkonnas, käsitledes inimese tajusüsteeme ja närvivõrkude tegevust teaduslikult ning püüdles viia meditsiinilise arusaama aluseks olnud teooriad tähelepanelikult ja täpselt empiirilise uurimise juurde.
Alateadvuse ja vaimse tegevuse uurimine
Suuremas plaanis on Carpenter tuntud kui üks esimesi mõtlejaid, kes rõhutasid vaimse tegevuse toimimist väljaspool teadlikku tähelepanu. Ta täheldas, et inimese tajusüsteem ja mõtlemise mehhanismid töötavad suurel määral alateadlikult — sarnaseid tähelepanekuid tegi samal ajal ka Hermann Helmholtz. Carpenter leidis, et alateadlikud eelhäälestused või hoiakud võivad olla isegi tugevamad ja ohtlikumad kui teadlik mõtlemine, sest need toimivad väljaspool inimese tähelepanu ja seega ka kontrolli.
"Meie tunded isikute ja esemete suhtes võivad läbida kõige olulisemaid muutusi, ilma et me oleksime vähimalgi määral teadlikud neis toimunud muutustest, kuni meie tähelepanu on suunatud meie enda vaimsele seisundile."
Carpenter rõhutas oma töödes nii teadliku tahte rolli kui ka ego olemasolu ning püüdis näidata, kuidas vabatahtlikud otsused ja isiksuse aspektid kooseksisteerivad alateadlike protsessidega. Tema tähelepanekud eellosid hilisemale psühholoogiale ja neuroteadusele, kus automaatsed ja teadvustatud protsessid omavahel suhestuvad.
Avalik tegevus, rahvatöö ja ülikooliadministratsioon
Kodanikele oli ta tuntud ka oma kirjatööde ja loengute kaudu: Carpenter oli osav populaarteaduslike raamatute ja esseede autor. Rahvasuus jäi talle meelde eelkõige tema alkoholismivastase töö tõttu. Selle eest pälvis ta preemia — 100 güniaga — ning raamat muutus üheks varasemaks ja mõjukamaks teoseks karastuse (temperance) liikumises.
1856. aastal sai Carpenterist Londoni Ülikooli registripidaja ja täitis seda ülesannet kakskümmend kolm aastat. Selle ametikoha kaudu mõjutas ta hariduspoliitikat, eksamireforme ning püüdis laiendada kõrghariduse ligipääsu ja õpetuse neutraalsust konfessionaalsuse suhtes. Tema teenete eest anti talle tiitel Bathi ordeni kaaslane.
Pärand ja mõju
Carpenteri pärand on mitmekesine: ta oli interdistsiplinaarne teadlane, kes ühendas meditsiinilise teadmise, zooloogia ja vaimuteaduste uurimise. Tema tööd merebioloogia vallas aitas murda ettekujutust süvamere elutühjusest; tema tähelepanekud alateadlike protsesside kohta eelistasid hilisemaid psühholoogilisi teooriaid, mis uurivad automaatseid reaktsioone, tajuprotsesse ja emotsioone.
Kuigi osa tema vaadetest jäi oma aja dominantsete filosoofiliste ja teaduslike paradigmade tõttu mõneks ajaks unarusse, on tänapäeval võimalik näha tema panust kui olulist lüli bioloogia, füsioloogia ja varase teadusliku psühholoogia vahelises arengus. Tema tööstiil — põhjalik empiiriline uurimine ühendatuna selgete üldistustega ja rahvale suunatud selgitustega — tegi temast mõjuvõimsa populaarse ja akadeemilise hääle 19. sajandi teaduse vallas.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli William Benjamin Carpenter?
V: William Benjamin Carpenter oli inglise arst, selgrootute zooloog ja füsioloog. Tal oli oluline roll Londoni ühtse ülikooli algusaegadel.
K: Mida ta oma isalt päris?
V: Oma isalt päris Carpenter usu loodu olemuslikku seaduspärasusse; see tähendas, et looduslikud põhjused on maailma, nagu me seda leiame, seletuseks.
K: Millist tüüpi teadusuuringutega ta tegeles?
V: Kuigi ta oli meditsiinilise kvalifikatsiooniga, oli ta kõige tuntum oma tööde poolest, mis käsitlesid merezooloogiat, eelkõige madalamaid organisme, nagu Foraminifera ja crinoid. Need uuringud andsid tõuke süvamereuuringutele, näiteks 1868. aasta okeanograafilisele uuringule HMS Lightningiga ja hiljem kuulsamale Challengeri ekspeditsioonile.
K: Mida ta täheldas inimtunnetuse kohta?
V: Ta täheldas, et inimese tajusüsteem toimib peaaegu täielikult väljaspool teadlikku teadvustust. Samu tähelepanekuid tegi ka Hermann Helmholtz.
K: Mida ta veel märkas alateadlike mõtlemisprotsesside kohta?
V: Ta märkas, et alateadlikud eelarvamused võivad olla tugevamad kui teadlik mõtlemine ja et need on ohtlikumad, kuna toimuvad väljaspool teadlikku teadvustust. Samuti märkas ta, et emotsionaalsed reaktsioonid võivad toimuda väljaspool teadvust, kuni neile tähelepanu pööratakse.
K: Mille poolest on William Benjamin Carpenter popkultuuris tuntud?
V: Populaarkultuuris on ta ehk rohkem tuntud oma alkoholismivastase teose poolest, mille eest ta võitis 100 güniaga preemia; see oli üks esimesi tol ajal kirjutatud karastustegevust käsitlevaid raamatuid.
K: Milliseid muid saavutusi on Williamil veel?
V: 1856. aastal sai Carpenterist Londoni Ülikooli registraator ja oli ametis kakskümmend kolm aastat; selle aja jooksul sai temast Bathi ordu kaaslane.
