Stonehenge
Stonehenge on eelajalooline maailmapärandi objekt kaheksa miili (13 kilomeetrit) põhja pool Salisburyst Wiltshire'is, Inglismaal. See on tehtud henge'ist, kus seisvad kivid on ringikujuliselt paigutatud.
Oli kolm peamist ehitusetappi, millest igaüks jäi umbes 3100 eKr. ja 1950 eKr. vahele. Esimene ring, ~3000 eKr, oli valmistatud puidust. On leitud puidupostide augud. Umbes 2600 eKr. loobusid ehitajad puidust ja kasutasid kivist ehitust. Suurem osa ehitustöödest toimus ajavahemikus 2640-2480 eKr. Teadlased on DNA-analüüsi põhjal avastanud, et Stonehenge'i ehitajad pärinesid tänapäeva Türgist.
Stonehenge
Suvine pööripäev: külastajaid ei lubata tavaliselt nii lähedale!
Stonehenge'i plaan 2004. aastal. Selguse huvides on välja jäetud trilithonite vahelaed. Augud, mis ei sisaldanud enam või ei sisaldanud kunagi kive, on näidatud avatud ringidena. Tänapäeval nähtavad kivid on näidatud värviliselt.
Ajalugu
Bluestones
Esimene kiviring oli "sinikividest" koosnev komplekt. Aukudesse mahtus kuni 80 püstitatud kivi (joonisel sinisega), millest tänapäeval on jälgitav vaid 43. Arvatakse, et sinikivid (mis on valmistatud doleriidist, mis on vulkaaniline kivim), toodi 160 miili (260 kilomeetri) kauguselt Preseli Hillsist, tänapäeva Pembrokeshire'ist, Walesis.
Seda teooriat - inimeste kaugtranspordi teooriat - toetas 2011. aastal Pembrokeshire'is Crymychi lähedal Craig Rhos-y-felinis asuva megaliitsete kivikarjääri avastamine. See on kõige tõenäolisem koht, kust mõned kivid saadi. Teine teooria on, et need toodi Iiri mere liustikuga liustiku erraatidena palju lähemale. Seda teooriat ei eelistata, sest Lõuna-Kesk-Inglismaal puuduvad tõendid liustikuliste kivide ladestumise kohta.
Sarseni kivid
Hiljem, ~2400 eKr, toodi sinna 30 suurt halli sarsenkivi. Need püstitati 33 meetri läbimõõduga ringina, mille otsas olid püstkivid. Ülejäänud sinikivid paigutati sisemise ringina. Paik oli kasutusel kuni pronksiajani. Tänapäevane Stonehenge koosneb täielikult algsetest kividest, millest mõned on asendatud püstiasendis.
Kivid võisid pärineda karjäärist umbes 40 km (25 miili) põhja pool Stonehenge'ist Marlborough Downs'is, või need võisid olla kogutud lähemal asuvatest sarvede "pesakestest".
Kivid olid "töödeldud" (töödeldud) ja neile tehti mördiga ja tüviga liitekohad. 30 kivi püstitati 33 meetri (108 jala) läbimõõduga ringina, mille peal asetses 30 kivist koosnev rõngas. Tugiplaadid ühendati omavahel teise puidutöötlemismeetodiga, keel- ja soonliidetega. Iga kivi oli umbes 4,1 meetri (13 jala) kõrgune, 2,1 meetri (6 jala 11 tolli) laiune ja kaalus umbes 25 tonni.
Naaberkruntide asukohad
Läheduses on ka mitu läbikäiguhauakambrit ja palju hauakambreid.
Stonehenge'il on siiski mitmeid satelliitehitisi, mis on osa "rituaalsest maastikust":
- Bluehenge/Bluestonehenge: uus avastus, üks miil kagus.
- Durrington Walls: neoliitiline asula Stonehenge'ist kaks miili kirdes.
- Normanton Down Barrows: neoliitikumi ja pronksiaja kalmistu.
- Stonehenge Avenue: viib kaks miili Stonehenge'ist Bluehenge'ile Avoni jõe ääres.
- Stonehenge Cursus: piirkonna suurim monument, mis ei ole maapinnal kergesti nähtav.
- Woodhenge: leiti 1925. aastal aerofotode abil. Sellel oli henge ja puust ring.
Funktsioon
Keegi ei tea, kes ehitas Stonehenge'i või miks nad seda ehitasid. Suvise pööripäeva ajal joondub päikesetõus mõne kivi suhtes eriliselt. See viitab sellele, et kivide paigutus võib toimida kalendrina. Egiptuses ja Lõuna-Ameerikas võib leida sarnaseid iidseid ehitisi. Ka need näitavad päikesepööripäeva aega.
Stonehenge ise kuulub kroonile ja seda haldab English Heritage. Ümbritsev maa kuulub National Trustile.
Maailma kultuuripärandi hulka kuuluvad Avebury ja Stonhenge koos, kuigi need on üsna erinevad.
Seotud leheküljed
- Ühendkuningriigi maailmapärandi objektide loetelu
- Stonehenge, Avebury ja sellega seotud paigad
Küsimused ja vastused
K: Mis on Stonehenge?
V: Stonehenge on eelajalooline maailma kultuuripärandi hulka kuuluv megaliitide paik, mis asub kaheksa miili põhja pool Salisburyst Wiltshire'is, Inglismaal.
K: Millal Stonehenge ehitati?
V: Stonehenge ehitati 3100 eKr. ja 1550 eKr. vahel.
K: Kui kaua see oli kasutusel?
V: Stonehenge oli kasutusel kuni pronksiajani.
K: Millest koosneb monument?
V: Mälestusmärk koosneb ringikujuliselt paigutatud seisvate kividega henge'ist.
K: Kas see on oluline paik?
V: Jah, see on tõenäoliselt kõige tähtsam eelajalooline monument Suurbritannias.
K: Kas see on aja jooksul külastajaid ligi meelitanud?
V: Jah, Stonehenge on külastajaid meelitanud juba väga varajastest aegadest alates.
K: Kus asub Stonehenge?
V: Stonehenge asub kaheksa miili (13 kilomeetrit) põhja pool Salisburyst Wiltshire'is, Inglismaal.
