Stonehenge — eelajalooline maailmapärandi objekt Inglismaal (3000–1950 eKr)
Stonehenge on eelajalooline maailmapärandi objekt kaheksa miili (13 kilomeetrit) põhja pool Salisburyst Wiltshire'is, Inglismaal. See on tüüpiline henge'ist, kus seisvad kivid on ringikujuliselt paigutatud. Stonehenge'i kompleksi kuuluvad kiviringid, hobuseraua-kujulised kivikompositsioonid, suur kivivärav (Heel Stone), mitmed haudadest ja kalmeväljadest moodustavad maastiku ning ümbritsev kaevandatud vall ja kraav.
Struktuur ja materjalid
Stonehenge'i nähtavad kivielemendid jagunevad peamiselt kaheks: suured hallid sarsen-kivid (sarsen-sarjad), mis moodustavad osa post-and-lintel konstruktsioonist, ning väiksemad nii‑öelda bluestone'id, mis on pärit Walesi Preseli-kõrgustikest. Sarsen-kivide kõrgus võib ulatuda ligi nelja meetrini ja üksikud kiviplokid kaaluvad kuni mitukümmend tonni. Bluestone'id on väiksemad (kuni mõned tonnid) ja moodustavad nii ringe kui ka sisemise hobuseraua‑kujulise kompleksi.
Ajastus ja ehitusfaasid
Stonehenge'i ehitus toimus pikkamööda ja tavapäraselt eristatakse kolme põhietappi, mis hõlmavad ajaperioodi ligikaudu 3100 eKr kuni 1950 eKr.
- Umbes 3000 eKr: algses faasis rajati maapinnale kraav ja vall ning paigaldati puidust postid — arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on leitud puidupostide auke.
- Umbes 2600–2400 eKr: algas kivielementide toomine ja paigaldamine; seda perioodi tööd tähistavad bluestone'ide ja hiljem sarsen-kivide paigaldamine. Suurem osa kiviehitusest on dateeritud ajavahemikku umbes 2640–2480 eKr.
- Viimased kujundusmuudatused ja kasutuseetapid jätkusid kuni umbes 1950 eKr, kuid territoorium oli loodetavasti kasutuses ja rituaalideks olulise kohana veel pikemat aega.
Ehitajate päritolu ja inimeste geneetika
Uued DNA-analüüsid on näidanud, et varased Euroopa põlluharijad, kes tõid kaasa uued tehnoloogiad ja ühiskondlikud praktikad, pärinesid Anatoolia (tänapäeva Türgi) aladelt — see ei tähenda, et kõik Stonehenge'i otsesed töömehed oleksid tulnud otse Türgist, vaid et suur osa varajastest põlluharijatest Euroopas oli geneetiliselt seotud Anatooliast pärit rühmadega. Hilisemad ehitusetapid on seotud teiste kultuurimuutustega (näiteks Bell Beaker kultuuriga), mis tõid piirkonda uusi inimrühmi ja mõjutusi.
Ehitusmeetodid ja transport
Kiviplokkide liigutamine ja täpne paigaldus on olnud keerukas töö, mis nõudis organiseeritud tööjõudu, insenerteadmisi ja planeerimist. Bluestone'id viidi Preseli kõrgustikest Lõuna‑Walesist sadamate kaudu ja üle maa umbes 200–300 km pikkuse transpordi teekonna, kasutades tõenäoliselt kombineeritud mereteed ja maateid; sarsen-kivid paiknesid lähemal, Salisbury Plain'i ümbruses. Kivid paigutati täpselt üksteise peale kasutades nüri kinnitusmeetodeid (post-and-lintel ehk sambad ja ülemised lintelid) ning kivide lükatud ja rullitud liigutamiseks võidi kasutada puust rulle, tõukevardaid ja liikumisel abi saanud maastikku.
Võimalik tähendus ja funktsioonid
Stonehenge'i otstarve ei ole saanud lõplikku kindlat vastust, kuid peamised tõlgendused hõlmavad:
- astronoomilist ja kalendritähendust — kompleks on paigutatud nii, et suvise pööripäeva päikesetõus paistab läbi teatud kivide vahel;
- rituaalset ja religioosset keskust, mis seostus matusetraditsioonide, esivanemate kummardamise või ühiskondlike tseremooniatega;
- piiride ja maastiku kujundamise eesmärki — Stonehenge on osa laiemast rituaalsest maastikust, kuhu kuulusid lähedal asuvad hauakalmestikud ja „Avenue” ehk pikiäärne tee, mis suubub kompleksile.
Uurimused, väljakaevamised ja kaitse
Stonehenge'i uurimisega on tegeldud alates 17. sajandist, kuid ulatuslikumad arheoloogilised välitööd toimusid 18.–20. sajandil ning jätkuvad tänaseni — kaasaegsed meetodid (radiokarbondating, geofüüsika, DNA-analüüsid) on andnud oluliselt parema kronoloogia ja konteksti. Muuseum- ja külastuskeskus avati 2013. aastal, et tutvustada leiud ja pakkuda paremat juurdepääsu ilma konkreetset monumenti kahjustamata.
Stonehenge on UNESCO maailmapärandi nimekirjas ja seda haldavad ning kaitsevad asutused nagu English Heritage ja paiknevad riiklikud kaitsemeetmed, et säilitada kompleksi teaduslikku ja kultuurilist väärtust ning tagada selle pikaajaline säilimine.
Külastamine
Tänapäeval saab Stonehenge'i külastada piletiga — külastuskeskus pakub näitusi, mudeleid ja teavet ajaloo kohta ning ligipääs kividele on reeglina piiratud, et vältida kulumist; eriloa korral korraldatakse ka lähikülastusi.
Stonehenge jääb üheks silmapaistvamaks ja enim uuritud eelajalooliseks monumentideks Euroopas, ühendades keerulise ehitustehnika, pikaajalise järjepidevuse ja rikkaliku kultuurilooga pärandi, mis jätkuvalt köidab nii teadlasi kui ka laiemat avalikkust.


Stonehenge


Suvine pööripäev: külastajaid ei lubata tavaliselt nii lähedale!


Stonehenge'i plaan 2004. aastal. Selguse huvides on välja jäetud trilithonite vahelaed. Augud, mis ei sisaldanud enam või ei sisaldanud kunagi kive, on näidatud avatud ringidena. Tänapäeval nähtavad kivid on näidatud värviliselt.
Ajalugu
Bluestones
Esimene kiviring oli "sinikividest" koosnev komplekt. Aukudesse mahtus kuni 80 püstitatud kivi (joonisel sinisega), millest tänapäeval on jälgitav vaid 43. Arvatakse, et sinikivid (mis on valmistatud doleriidist, mis on vulkaaniline kivim), toodi 160 miili (260 kilomeetri) kauguselt Preseli Hillsist, tänapäeva Pembrokeshire'ist, Walesis.
Seda teooriat - inimeste kaugtranspordi teooriat - toetas 2011. aastal Pembrokeshire'is Crymychi lähedal Craig Rhos-y-felinis asuva megaliitsete kivikarjääri avastamine. See on kõige tõenäolisem koht, kust mõned kivid saadi. Teine teooria on, et need toodi Iiri mere liustikuga liustiku erraatidena palju lähemale. Seda teooriat ei eelistata, sest Lõuna-Kesk-Inglismaal puuduvad tõendid liustikuliste kivide ladestumise kohta.
Sarseni kivid
Hiljem, ~2400 eKr, toodi sinna 30 suurt halli sarsenkivi. Need püstitati 33 meetri läbimõõduga ringina, mille otsas olid püstkivid. Ülejäänud sinikivid paigutati sisemise ringina. Paik oli kasutusel kuni pronksiajani. Tänapäevane Stonehenge koosneb täielikult algsetest kividest, millest mõned on asendatud püstiasendis.
Kivid võisid pärineda karjäärist umbes 40 km (25 miili) põhja pool Stonehenge'ist Marlborough Downs'is, või need võisid olla kogutud lähemal asuvatest sarvede "pesakestest".
Kivid olid "töödeldud" (töödeldud) ja neile tehti mördiga ja tüviga liitekohad. 30 kivi püstitati 33 meetri (108 jala) läbimõõduga ringina, mille peal asetses 30 kivist koosnev rõngas. Tugiplaadid ühendati omavahel teise puidutöötlemismeetodiga, keel- ja soonliidetega. Iga kivi oli umbes 4,1 meetri (13 jala) kõrgune, 2,1 meetri (6 jala 11 tolli) laiune ja kaalus umbes 25 tonni.
Naaberkruntide asukohad
Läheduses on ka mitu läbikäiguhauakambrit ja palju hauakambreid.
Stonehenge'il on siiski mitmeid satelliitehitisi, mis on osa "rituaalsest maastikust":
- Bluehenge/Bluestonehenge: uus avastus, üks miil kagus.
- Durrington Walls: neoliitiline asula Stonehenge'ist kaks miili kirdes.
- Normanton Down Barrows: neoliitikumi ja pronksiaja kalmistu.
- Stonehenge Avenue: viib kaks miili Stonehenge'ist Bluehenge'ile Avoni jõe ääres.
- Stonehenge Cursus: piirkonna suurim monument, mis ei ole maapinnal kergesti nähtav.
- Woodhenge: leiti 1925. aastal aerofotode abil. Sellel oli henge ja puust ring.
Funktsioon
Keegi ei tea, kes ehitas Stonehenge'i või miks nad seda ehitasid. Suvise pööripäeva ajal joondub päikesetõus mõne kivi suhtes eriliselt. See viitab sellele, et kivide paigutus võib toimida kalendrina. Egiptuses ja Lõuna-Ameerikas võib leida sarnaseid iidseid ehitisi. Ka need näitavad päikesepööripäeva aega.
Stonehenge ise kuulub kroonile ja seda haldab English Heritage. Ümbritsev maa kuulub National Trustile.
Maailma kultuuripärandi hulka kuuluvad Avebury ja Stonhenge koos, kuigi need on üsna erinevad.
Seotud leheküljed
- Ühendkuningriigi maailmapärandi objektide loetelu
- Stonehenge, Avebury ja sellega seotud paigad
Küsimused ja vastused
K: Mis on Stonehenge?
V: Stonehenge on eelajalooline maailma kultuuripärandi hulka kuuluv megaliitide paik, mis asub kaheksa miili põhja pool Salisburyst Wiltshire'is, Inglismaal.
K: Millal Stonehenge ehitati?
V: Stonehenge ehitati 3100 eKr. ja 1550 eKr. vahel.
K: Kui kaua see oli kasutusel?
V: Stonehenge oli kasutusel kuni pronksiajani.
K: Millest koosneb monument?
V: Mälestusmärk koosneb ringikujuliselt paigutatud seisvate kividega henge'ist.
K: Kas see on oluline paik?
V: Jah, see on tõenäoliselt kõige tähtsam eelajalooline monument Suurbritannias.
K: Kas see on aja jooksul külastajaid ligi meelitanud?
V: Jah, Stonehenge on külastajaid meelitanud juba väga varajastest aegadest alates.
K: Kus asub Stonehenge?
V: Stonehenge asub kaheksa miili (13 kilomeetrit) põhja pool Salisburyst Wiltshire'is, Inglismaal.