Stonehenge — eelajalooline maailmapärandi objekt Inglismaal (3000–1950 eKr)

Stonehenge — UNESCO maailmapärand Inglismaal: iidne kiviring (3000–1950 eKr), põnevad ehitusetapid, DNA-avastused ja müstika, mis kutsub avastama ajalugu.

Stonehenge on eelajalooline maailmapärandi objekt kaheksa miili (13 kilomeetrit) põhja pool Salisburyst Wiltshire'is, Inglismaal. See on tüüpiline henge'ist, kus seisvad kivid on ringikujuliselt paigutatud. Stonehenge'i kompleksi kuuluvad kiviringid, hobuseraua-kujulised kivikompositsioonid, suur kivivärav (Heel Stone), mitmed haudadest ja kalmeväljadest moodustavad maastiku ning ümbritsev kaevandatud vall ja kraav.

Struktuur ja materjalid

Stonehenge'i nähtavad kivielemendid jagunevad peamiselt kaheks: suured hallid sarsen-kivid (sarsen-sarjad), mis moodustavad osa post-and-lintel konstruktsioonist, ning väiksemad nii‑öelda bluestone'id, mis on pärit Walesi Preseli-kõrgustikest. Sarsen-kivide kõrgus võib ulatuda ligi nelja meetrini ja üksikud kiviplokid kaaluvad kuni mitukümmend tonni. Bluestone'id on väiksemad (kuni mõned tonnid) ja moodustavad nii ringe kui ka sisemise hobuseraua‑kujulise kompleksi.

Ajastus ja ehitusfaasid

Stonehenge'i ehitus toimus pikkamööda ja tavapäraselt eristatakse kolme põhietappi, mis hõlmavad ajaperioodi ligikaudu 3100 eKr kuni 1950 eKr.

• Umbes 3000 eKr: algses faasis rajati maapinnale kraav ja vall ning paigaldati puidust postid — arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on leitud puidupostide auke.
• Umbes 2600–2400 eKr: algas kivielementide toomine ja paigaldamine; seda perioodi tööd tähistavad bluestone'ide ja hiljem sarsen-kivide paigaldamine. Suurem osa kiviehitusest on dateeritud ajavahemikku umbes 2640–2480 eKr.
• Viimased kujundusmuudatused ja kasutuseetapid jätkusid kuni umbes 1950 eKr, kuid territoorium oli loodetavasti kasutuses ja rituaalideks olulise kohana veel pikemat aega.

Ehitajate päritolu ja inimeste geneetika

Uued DNA-analüüsid on näidanud, et varased Euroopa põlluharijad, kes tõid kaasa uued tehnoloogiad ja ühiskondlikud praktikad, pärinesid Anatoolia (tänapäeva Türgi) aladelt — see ei tähenda, et kõik Stonehenge'i otsesed töömehed oleksid tulnud otse Türgist, vaid et suur osa varajastest põlluharijatest Euroopas oli geneetiliselt seotud Anatooliast pärit rühmadega. Hilisemad ehitusetapid on seotud teiste kultuurimuutustega (näiteks Bell Beaker kultuuriga), mis tõid piirkonda uusi inimrühmi ja mõjutusi.

Ehitusmeetodid ja transport

Kiviplokkide liigutamine ja täpne paigaldus on olnud keerukas töö, mis nõudis organiseeritud tööjõudu, insenerteadmisi ja planeerimist. Bluestone'id viidi Preseli kõrgustikest Lõuna‑Walesist sadamate kaudu ja üle maa umbes 200–300 km pikkuse transpordi teekonna, kasutades tõenäoliselt kombineeritud mereteed ja maateid; sarsen-kivid paiknesid lähemal, Salisbury Plain'i ümbruses. Kivid paigutati täpselt üksteise peale kasutades nüri kinnitusmeetodeid (post-and-lintel ehk sambad ja ülemised lintelid) ning kivide lükatud ja rullitud liigutamiseks võidi kasutada puust rulle, tõukevardaid ja liikumisel abi saanud maastikku.

Võimalik tähendus ja funktsioonid

Stonehenge'i otstarve ei ole saanud lõplikku kindlat vastust, kuid peamised tõlgendused hõlmavad:

• astronoomilist ja kalendritähendust — kompleks on paigutatud nii, et suvise pööripäeva päikesetõus paistab läbi teatud kivide vahel;
• rituaalset ja religioosset keskust, mis seostus matusetraditsioonide, esivanemate kummardamise või ühiskondlike tseremooniatega;
• piiride ja maastiku kujundamise eesmärki — Stonehenge on osa laiemast rituaalsest maastikust, kuhu kuulusid lähedal asuvad hauakalmestikud ja „Avenue” ehk pikiäärne tee, mis suubub kompleksile.

Uurimused, väljakaevamised ja kaitse

Stonehenge'i uurimisega on tegeldud alates 17. sajandist, kuid ulatuslikumad arheoloogilised välitööd toimusid 18.–20. sajandil ning jätkuvad tänaseni — kaasaegsed meetodid (radiokarbondating, geofüüsika, DNA-analüüsid) on andnud oluliselt parema kronoloogia ja konteksti. Muuseum- ja külastuskeskus avati 2013. aastal, et tutvustada leiud ja pakkuda paremat juurdepääsu ilma konkreetset monumenti kahjustamata.

Stonehenge on UNESCO maailmapärandi nimekirjas ja seda haldavad ning kaitsevad asutused nagu English Heritage ja paiknevad riiklikud kaitsemeetmed, et säilitada kompleksi teaduslikku ja kultuurilist väärtust ning tagada selle pikaajaline säilimine.

Külastamine

Tänapäeval saab Stonehenge'i külastada piletiga — külastuskeskus pakub näitusi, mudeleid ja teavet ajaloo kohta ning ligipääs kividele on reeglina piiratud, et vältida kulumist; eriloa korral korraldatakse ka lähikülastusi.

Stonehenge jääb üheks silmapaistvamaks ja enim uuritud eelajalooliseks monumentideks Euroopas, ühendades keerulise ehitustehnika, pikaajalise järjepidevuse ja rikkaliku kultuurilooga pärandi, mis jätkuvalt köidab nii teadlasi kui ka laiemat avalikkust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Stonehenge?

K: Millal Stonehenge ehitati?

K: Kui kaua see oli kasutusel?

K: Millest koosneb monument?

K: Kas see on oluline paik?

K: Kas see on aja jooksul külastajaid ligi meelitanud?

K: Kus asub Stonehenge?

Otsing