Durrington Walls
Durrington Walls on Stonehenge'i maailmapärandi alal asuv suur neoliitiline asula ja hilisem henge'i ümbrus. See asub Stonehenge'ist 2 miili kirde pool Durringtoni kihelkonnas, Amesburyst põhja pool.
2013. aastal toimunud kaevamistel paljastati tohutu suur asula; leiti 1000 elamut, mis toetas korraga 4000 inimest. Küla dateeriti süsiniku abil umbes 2600 eKr.
Teadlaste sõnul oli monument "erakordse ulatusega" ja ainulaadne. Stonehenge'i varjatud maastike töörühm on viieaastase projekti käigus loonud piirkonna maa-aluse kaardi. Kaugseire ja geofüüsikalise pildistamise tehnoloogia abil on leitud tõendeid ligi 100 kivist, ilma et oleks vaja teha väljakaevamisi. Monument asub Wiltshire'is asuvast Stonehenge'ist veidi vähem kui kolme miili (3 km) kaugusel ja arvatakse, et tegemist on neoliitikumi rituaalpaiga.
See on "suurim neoliitiline asula kogu Põhja-Euroopas". 500 meetri läbimõõduga on see suurim Briti linnus ja hiljutised tõendid viitavad sellele, et see oli Stonehenge'i täiendav mälestusmärk.
Durringtoni müüridest on tänapäeval nähtavalt alles jäänud mälestusmärgi "müürid". See on nüüd keskmist basseini ümbritsev harju. Algselt oli kraav umbes 5,5 m sügav, 7 m lai alt ja 18 m lai ülevalt. Panga laius oli mõnes kohas 30 m. Läbi panga ja kraavi oli kaks sissepääsu - loode- ja kagupoolses otsas. Henge ümbritses mitut puuringi ja väiksemat ümbrust, millest kõiki ei ole välja kaevatud. Henge idakalda kõrval ja selle alt on leitud mitu neoliitikumi põrandat. Nende tihedus viitab sellele, et sellel poolel asus kallakuga jõe kaldal väga suur küla.
Umbes kolm meetrit Durringtoni müüride all on umbes 90 püstitatud kivi jäänused, mis võivad pärineda varasemast ajast. Kivid on "kergelt kumeras reas". Need leiti 2015. aastal, kasutades spetsiaalseid arheoloogilisi uurimisvahendeid ja -meetodeid, sealhulgas maapinna radarit. Teadlased ei tea, kas see objekt on sama vana kui varane Stonehenge või mitte.
STONEHENGE
Durrington Walls
Woodhenge
Küsimused ja vastused
K: Mis on Durringtoni müürid?
V: Durrington Walls on suure neoliitilise asula ja hilisema henge'i ümbruse asukoht Stonehenge'i maailmapärandi alal. See asub Stonehenge'ist 2 miili kirdes Durringtoni kihelkonnas, Amesburyst põhja pool.
K: Kui palju elamuid leiti asulast?
V: 2013. aasta kaevamistel selgus, et asulas oli 1000 kodu, mis oleks korraga toetanud 4000 elanikku.
K: Millal dateeriti küla süsinikdioksiid?
V: Küla dateeriti süsiniku abil umbes 2600 eKr.
K: Millist tehnoloogiat kasutati, et ilma väljakaevamisteta tuua esile ligi 100 kivimitunnistust?
V: Kaugseire ja geofüüsikalise pildistamise tehnoloogia abil on leitud tõendeid ligi 100 kivi kohta, ilma et oleks vaja kaevamisi teha.
K: Mida on tänapäeval veel näha Durringtoni müüridest?
V: Tänapäeval on Durringtoni müüridest nähtavalt alles jäänud "müürid" või harjad, mis ümbritsevad keskmist basseini, millel oli algselt 5,5 m sügav ja 7 m lai kraav, mis oli altpoolt 5,5 m ja ülaltpoolt 18 m lai ning mille kalda laius oli mõnes kohas 30 m. Lisaks sellele on Durringtoni müürid ka tänapäeval nähtavalt säilinud. Läbi selle kalda ja kraavi on kaks sissepääsu - üks mõlemal pool -, samuti on seal mitu puuringi ja väiksemat ümbrust, millest kõiki ei ole veel välja kaevatud.
K: Mis asub Durringtoni müüride all? V: Durringtoni müüride all on umbes kolm meetrit sügavamal umbes 90 seisva kivi jäänused, mis leiti 2015. aastal, kasutades spetsiaalseid arheoloogilisi uurimisvahendeid, näiteks maapinna radarit. Teadlased ei tea veel, kas see objekt pärineb varasemast ajast kui Stonehenge või mitte.
K: Kui suur on henge-monument võrreldes teiste Henge'idega Suurbritannias? V: Durrington Walls'i henge'i monument on 500 m läbimõõduga, mis on arvatavasti Stonehenge'i täienduseks ja on ühtlasi suurim henge'i monument Suurbritannias.
