Hispaania maalikunstniku kohta vt Diego Velázquez.

Diego Velázquez de Cuéllar (u. 1465–1524) oli Hispaania sõdur, koloniaalhaldur ja konquistador), kes juhtis Kuuba vallutamist ning sai saare esimese kuberneri rolli. Tema nimi esineb mõnedes allikates ka vormis Diego de Velázquez (seda nime kasutab näiteks Appleton's Cyclopedia) ning teda käsitlevad põhjalikumalt ka Dominikaani saare ajaloolased.

Varasem elu ja saabumine Ameerikasse

Velázquez sündis Cuéllaris, Segovia lähedal Hispaanias. Ta sõitis Ameerikasse juba Christoph Kolumbuse teisel reisil 1493. aastal ja jäi elama Hispaniola saarele, kus ta veetis ligi kaks aastakümmet. Selle perioodi jooksul osales ta koloniseerimises ja kohaliku võimu kujundamises ning teenis ka mitmete Hispaania kubernerite administratsioonis.

Tegevus Hispaniolas

Hispaniolas töötas Velázquez koos kuberneri Nicolás de Ovandoga ning osales jõupingutustes saare kontrollimiseks ja kohalike indiaanlaste (taíno) alistamiseks. Ta aitas asutada ja valitses mitmeid linnu Hispaniola edelaosas, sealhulgas:

  • Azua de Compostela (1504)
  • San Juan de la Maguana (1503)
  • Bánica (1504)
  • Salvatierra de la Sabana (1504 — tänapäeval Les Cayes, Haiti)
  • Santa María de la Verapaz (lähedal tänapäevasele Port-au-Prince'ile, Haiti)
  • Villanueva de Yáquimo (tänapäevane Jacmel, Haiti)

Need asutused olid osa varajastest koloniseerimis- ja kontrollistrateegiatest, mille kaudu Hispaania suurendas oma majanduslikku mõju (sh karja- ja põllumajandustegemised) ning kehtestas töökorralduse, mis sageli toetas encomienda süsteemi ja sundtööd.

Kuuba vallutamine ja kuberneriks saamine

1511. aastal lahkus Velázquez Salvatierra de la Sabanast koos umbes 300 mehe ja kolme või nelja laevaga, et vallutada Kuuba. Pärast edukaid sõjalisi kampaaniaid sai ta saare esimeseks kuberneriks. Ta rajas mitu uut linna ja koloniaalset keskust:

  • Nuestra Señora de la Asunción de Baracoa (1511) — esimene Euroopa asula Kuubal ja esialgne pealinn
  • San Salvador del Bayamo (1513)
  • Santiago de Cuba (1514)
  • Havanna (1515)

Kubernerina korrastas Velázquez administratiivset korda, jagas maavaldusi ning toetas uute siirdamis- ja põllumajandusettevõtete käivitamist. Tema valitsemisaeg tähistas Kuuba lõplikku üleminekut Hispaania kontrolli alla, kuid see tõi ka kohalike elanike jaoks rasked tagajärjed — sõjaline surve, töökoormused ja haigused, mis viidi Euroopast, vähendasid märkimisväärselt taíno elanikkonda.

Ekspeditsioonid Mehhiko ja Yucatánni ning seos Hernán Cortésiga

Velázquez korraldas ja toetas uurimis- ning vallutusekspeditsioone Mandri-Ameerika rannikualadele: 1517 saadeti Juan de Grijalva Mehhiko ranna uurimiseks ja 1518 Francisco Hernández de Córdoba suundus Yucatáni rannikule. 1519. aastal andis Velázquez käsu oma sekretärile Hernán Cortésile juhtida umbes 450-sest mehest koosnevat ekspeditsiooni Mehhiko vallutamiseks. Cortés alustas küll Velázquezilt saadud mandaatidega, kuid kiiresti tekkis nende vahel vastuolu ning Cortés katkestas sidemed Velázqueziga, mis viis lõpuks Mehhiko vallutuse ja uute poliitiliste liikumisteni, mis edaspidi vähendasid Velázquezi otsest mõju Mandri-Ameerika suundades.

Surm ja pärand

Diego Velázquez de Cuéllar suri Santiago de Cubas 1524. aastal. Tema tegevus 16. sajandi alguses kujundas Kuuba kolonialajalugu: ta pani aluse saare administratiivsetele keskustele, metsa- ja põllumajanduslikule arengule ning osales varajases rannikualade uurimises, mis suunas tähelepanu hilisematele vallutustele Mandri-Ameerikas. Samas on tema pärand vastuoluline — kui ühelt poolt tuntakse teda kui rutiinset kolonisaatorit ja linnade rajajat, siis teisalt seostub tema nimi ka kohalike elanike allasurumise ja kolonialismi laiemate sotsiaalmajanduslike mõjudega.

Märkus: Selle artikli tekst tugineb ajaloolistele allikatele ja traditsioonilisele kronoloogiale; mõnedes käsitlustes võivad aastaarvud või asutamise täpne kronoloogia veidi erineda sõltuvalt allikast.