Diogenes Sinopee (Diogenes Küüniline) — elu, õpetus ja pärand

Diogenes Sinopee (Diogenes Küüniline) — radikaalne elu, õpetus ja pärand: vaesusest voorus, küünilisuse põhimõtted, mõju stoitsismile ja kuulsad anekdoodid.

Diogenes Sinopei (või Diogenes Küüniline) oli Vana-Kreeka filosoof. Ta sündis Sinope linnas (praeguse nimega Sinop, Türgi) umbes aastal 412 eKr ja suri Kreekas, Korintose linnas aastal 323 eKr. Diogenes on tuntud kui üks küünilisuse (kynicism) ikoonilisi tegelasi: tema elu ja õpetus rõhutasid vooruse (arete) ning looduse (physis) järgimist lihtsuse ja omastamiseta elu kaudu.

Elulugu ja olulisemad sündmused

Pärast seda, kui ta oli raha devalveerimise eest pagendatud, kolis ta Ateenasse. Seal elas ta väga tagasihoidlikult ja pidas köitvaks õpetajaks Antisthenest, kelle õpetusel küünilisus osaliselt põhines. Diogenes tegi vaesusest vooruse: ta kerjus elatist ja magas sageli turul suures keraamilises purgis (kreeka sõnaga pithos), mida hiljem kirjeldatakse kui tema „meisonit” ehk elukohta.

Diogenes võeti piraatide poolt kinni ja müüdi orjaks. Mõned allikad ütlevad, et orjusest vabanes ta kas ostu või vabastamise teel ning lõpuks asuski elama Korintosesse. Seal selgitas ta küünilisust Kratesile, kes omakorda õpetas seda Tsitiumi Zenonile. Zenon töötas stoismi kallal — süsteemi, millest sai üks Kreeka filosoofia peamisi ja kaua kestnud koolkondi.

Eluviis ja õpetus

Diogenes tegi oma eluviisist eetilise seisukoha: ta pidas oluliseks enesepiisavust (autarkeia), vaesuse valiku kaudu vabadust materiaalsest sõltuvusest ning julgust avalikult rikkuda sotsiaalseid norme, et paljastada inimeste hüpokrisiat ja kitsarinnalisust. Tema eesmärk ei olnud lihtsalt šokeerida, vaid näidata, et tõeline väärtus peitub vooruses ja looduse järgimises, mitte varanduses, au ega võimus.

Sellise radikaalse eluviisiga kaasnesid mitmed iseloomulikud jooned: avalikuks kasutamiseks mõeldud tagasihoidlikkus (anaideia ehk häbitus, kuid selles kontekstis pigem häbematusest vabanemine), otsene kõneviis (parrhesia) ning rõhutatud praktilisus — moraali ei peetud intellektuaalseks mänguks, vaid elatud tõeks.

Tuntud anekdoodid ja avalikud etteasted

Diogenes sai kuulsaks oma teravate žestide ja provokatiivsete aktsioonide kaudu. Kuigi tema elust on säilinud vähe usaldusväärseid dokumente, on ristkasutatavad jutustused ja anekdoodid jätnud temast elava pildi. Mõned tuntumad lood:

• Ta kandis päeval lampi ja väitis, et otsib ausat meest — see žest oli kriitika ühiskonna moraalipuudusele.
• Diogenesile omistatakse lugu, kuidas ta tõi Platoni definitsiooni „suikõhukas kahejalgsena” näitamiseks plaksutatud kana ega möödunud Platoni kitsast määratlusest ilma sarkasmita.
• Kui Aleksander Suur kohtas teda ja küsis, kas ta midagi vajab, vastas Diogenes lühidalt: „Esiend ära mu päikese alt” (mõned variandid annavad „Eemalda palun päikese käest” või „Seisa ära, sa varjad mu päikest”).
• Rääkides Platonist, kuulus ka jutustus, et Diogenes sabotaažina platoni loenguid segas, tuues kuulajatele toitu ja söögikorda ajal, et näidata filosoofia ja argielu lõhet.

Suhted teiste filosoofidega

Diogenes kritiseeris Platoni ja vaidlustas tema tõlgendusi Sokratese kohta, pidades paljusid akadeemilisi lähenemisi kunstlikuks ja ebavajalikuks. Samas oli tema mõju hilisematele koolkondadele oluline: läbi Kratese jõudis tema käsitlus Tsitiumi Zenonini ja sealt edasi stoikute õpetusse.

Allikad ja pärand

Ühtegi Diogenese kirjutist ei ole säilinud; me teame temast peamiselt anekdoote ja hilisemat kirjalikku pärandit. Palju luguainet on pärinenud Diogenes Laërtiuse teosest "Tähtsate filosoofide elud ja arvamused" ning muudest antiiksetest allikatest. Need lood annavad värvika, kuid sageli ka idealiseeritud või ühepoolse pildi — seetõttu tuleb neid kasutada ettevaatlikult ajaloolise faktina.

Diogenese pärand on suurem kui tema kirjaliku pärandi puudumine viitab: tema elamise printsiibid ja avalik kriitika aitasid kujundada antiikset arutelu vooruse, lihtsuse ja enesekontrolli üle ning suunasid mõtteviisi, mis lõpuks mõjutas stoitsismi ja ka hilisemaid filosoofilisi liikumisi. Tänapäeval kasutatakse tema nime sageli, kui rääkida radikaalsest minimalistlikust elustiilist või eetilisest provokatsioonist.

Märkused usaldusväärsuse kohta

Kuna paljud lood Diogenese kohta on biograafilised anekdoodid, ei saa kõiki üksikasju pidada ajalooliselt kinnitatuks. Mõned versioonid tema vangistamisest, orjadest, vabanemisest või surmast (näiteks räägitakse mitmel pool erinevatest surma põhjustest) varieeruvad allikate lõikes. Sellegipoolest jääb tema kuju antiikse filosoofia üheks kõige tuntumaks ja karismaatilisemaks näitajaks.

Küsimused ja vastused

K: Kus sündis Diogenes Sinopei?

K: Mis on küünilisus?

K: Kuidas Diogenes elatist teenis?

K: Mida tegi Aleksander Suur, kui ta kohtas Diogenest?

K: Kes kirjutas Diogenese elust ja tegemistest?

K: Mis on stoism?

K: Mida tegi Diogenees, et häirida Platoni loenguid?

Otsing